The winner takes it all...

12. jaanuari mõtted

Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.

Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.

Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.

Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!

See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.

Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.

Tänase päeva mõtted:

Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.

Muideks. Mu tel nr: +32485648655

Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.

Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.