Ühe ajastu lõpp

Nähtus nimega Suur Igavus on nüüd läbi. Täna vedasin end lõpuks raamatukokku ning igavusest hakkavad mind loodetavasti päästma;
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.

Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.

Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.

Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.

Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.

P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.