28.2.06

Hea teada

Käisin orkutis. See ütles:
You are connected to 13,680,581 people through 205 friends.

Hea teada. Tegelikult mind hämmastas see, kui paljude jaoks on orkut elu ja rate.ee elu. Ei saa üle sellest. Kuidas on elu? Get a life!

Ja siis süüdistati mind südametuses, hoolimatuses, kodumaa mitte armastamises ja milles kõiges veel... Ning seda sellepärast, et julgesin 5 kuuks ära minna. Ok, kokku aastaks, aga seda ta ei teadnud. Ja seda väitis inimene, kes mind ei tunne! Inimesed on ikka imelikud, kas pole? Mul oli temast veidi kahju.

Ja ma magasin just 15 tundi. Hämmastav. Nüüd on dilemma, kas hakata asjalikuks või veetagi kogu vaheaeg: magan-magan-magan-olen korra üleval-magan-olen veel korra üleval-magan-reziimis. Kus on kuldne kesktee?

P.S. Midagi hämmastavalt naljakat pole juhtunud.

Kui välja arvata see, et käisime mingite kohalikega õhtust söömas. Nii mina kui üks kohalik tellisime lõhe. Varsti tuleb kokk ja teatab, et on ainult üks lõhe. Mina teatasin, et mina võtan siis uue roa, kuigi noormees püüdis ka viisakas olla. Aga kuna ma olin nagunii kahe roa vahel valinud, siis polnud vahet ju. Eniveis... Temal oli mõne tunni pärast toidumürgitus ja mul polnud. Teistel lauasviibinutel ka polnud. Õnn on vahel ka minu poolel.

Ahjaa ja mina olin õhtu kloun sellega, et sõin elus esimest korda veel kesta sees olevaid krevette. Khmm... Kes see ikka nalja teeb, kui ise ei tee.

26.2.06

Embarrasment

See juhtus nädal aega tagasi.

Õppetund: Don't try it at home

Su peole ilmub uus norrakas. Suht kobe peaks mainima. Ta on linnas esimest päeva ja esimiene üritus, millest ta osa võtab on sinu teemapidu. Teed temast nagu teistestki pilti. Hiljem vaatate tüdrukutega pilte ja teete nalja, et hahhahhaa, kas sellest tüübist pilt on sul juba desktopil. Sina ütled: "Hahaaahaa... ei ole, aga võib ju panna." Ja panetegi. Kõigil naja kui palju. Pilt venib veel veits välja ka.

Õhtul vaatad korterinaabriga filmi. Lubasid norrakatega välja minna. Helistavad norrakad, ütled et tulge sisse, filmi on veel pool tundi. Vaatate kõik koos filmi. Sh uus norrakas. Hiljem sulged sa filmi ning enne kui sul meeldegi tuleb vaatab ekraanilt vastu seesama norrakas, kes kotttoolil kohvi larbib. Nad vaatavad teineteisega tõtt.

Sina lähed tulipunasest punasemaks. Meganaljakas on ka, aga naerda ei saa, sest teine on shokis. Suudab ainult öelda: "It's a bad picture." Ja sina vastad: "It was a test, don't think too much." ning jooksed kööki, sest enam ei suuda naeru pidada. Köögis on juba su kroterinaaber ja teine sõbranna täielikes naerukrampides ja näost lillad.

Hiljem võid veel lisada, et tegelikult unistad temast kogu aeg ja ta postrid juba kaunistavad su seina. Noh, et asi naljaks pöörata. Seekord see osaliselt isegi õnnestus. Ja ice-breaking oli tehtud. Aga ma ikka ei soovitaks seda ise järele proovida.

23.2.06

Rahva joomise vastu

Lugesin, et Eestis tahetakse öine alkoholimüük kõikjal keelata. Mind isiklikult see väga sügavalt ei puuduta, teatavasti olen ma padujoodik ning ööpäevane alkoholitagavara on alati olemas. Tahtsin seda öelda, et vaevalt see aitab. Tuleks aksutada muid viise.

Iirimaal ja UK-s võideldakse liigse pidutsemise vastu sellega, et pannakse kõik kohad kell 02.30 kinni ja svjo. Iseenesest andekas võiks öelda. Sellega garanteeritakse see, et elanikkond jõuab hiljemalt kella 10ks tööle ;) Aga pidu alustatakse varem, nii et alkohol tarbimata ei jää. Tervislikum ikka kui hommikul poole 7ni pidutseda.

Igatahes eile läksin välja. Mis siis, et hommikul ei tundnud end väga hästi. Siiski, olin juba ammu lubanud Erasmus-peole minna ja Maiken reageeris täiesti raamatukohaselt. Karjusime eesti keeles ning rääkisime inimestest taga. Tore oli. Igatahes jõin Krieki (nämm kirsiõlu, firmast oleneb, kui hea) ja Ricardit. Te ei taha teada, mis Ricard on. No ma ütlen nagunii... See on köharohumaitsega liköör või asi. Väga vastik ja kange, aga sellega oli vähemalt haigestumine edasi lükatud.

Belgias käivad inimesed peol... mitte auto või taksoga, vaid rattaga loomulikult. Ja kui aus olla on see üsna veider. Eile ma läksin ka rattaga, sest tahtsin pärast kiiresti koju jõuda.

Rattaga peol käimisel on omad plussid ja miinused. Peab meeles pidama, kuhu sa ratta jätsid. Hädavajalik. Lisaks sellele tuleb ratas lukustada erilise põhjalikkusega, sest harvad pole juhud kui väga purjus kaaspidutsejad nalja pärast su ratta kuhugi ära tõstavad. No ja muidugi ei tohi võtmeid ära kaotada. Üsna mitu aspekti. Aga positiivseima osana peaks välja tooma, et rattaga öösel jahedas õhus sõites peaks üsna kaineks saama. Ja hommikul säratakse juba loengus. Täiesti kaval ma mainiks. Pole ime, et siin nädala sees niipalju pidutsetakse... Aga mäest alla sõita on jõle rõve. Külm.

Aga Iirimaal oli ikka nii hea väljas käia, pärast ei haisenud...

Enese kiituseks võin öelda, et õhtul käisin sulgpalli mängimas (ja ei olnudki selles nii koba kui oleks võinud arvata) ning jõudsin hommikul veel pesu ka pesema... Kokkulepe oli norrakaga selline. Nüüd on mul taas puhas jope.

Parema käe asemel vasaku käega sulgpalli mängimine on kreisi. Täpselt sama, kui 8-aastaselt esimest korda parema käega mängida. Aga leidsime Renatega, et ainult paremale käele keskendudes oleme tasakaalust väljas varsti. Sulgpall paremaga, võrkpall paremaga... Ei lähe. Sulgpall tuleb vasakuga, aga võrkpalli juures jään mina paremale pidama, sest sellegagi ei tule välja. Mõõdukas enesealandamine tuleb kasuks.

21.2.06

Ma ei virise!

6:45- äratus
8:10- rongijaam
9:20-17:30- Brüssel
väljas viibimise aeg: 8h-1h lõunat=7h
ilmastikutingimused: niiske, külm, tuuline ja vihmane
jalutamistingimused: vt eelmist, ebasobivad
mida ma tegin? Jalutasin.
mida ma praegu teen? Sooja teed. Külmavärisen.
mida ma homme teen? Loodetavasti olen koolis, mitte ei istu voodis.

Õppetund: ära tee kõike, mida soovitatakse teha!

Märkus: ma olen hullemagi üle elanud, Iirimaal. Aga ma jäin haigeks.

Selle postituse mõte: puudub, aga saab näpud soojaks.

18.2.06

Õhupalli tagaajamine...


Õhupalli ajasime taga jalgadega, salsa sammudega, puhkumisega... Viimasest ka pilt.

Hawaii party


Kiire on olnud. Üllatusi on olnud ja toredaid kirju. Ja shokolaadi. Ja viina. Ja kilu. Ja kodujuustu. Ja sõin elus esimest korda tiramisut ja musselseid (austrid või merekarbid või midagi, rahvuslik toit siin). Mõlemat võib veel süüa.

Eile oli Hawaii pidu... Tähistasime Paris Hiltoni 25. sünnipäeva. Tegelikult oli see edasi lükatud sõbrapäeva pidu. Suht kreisi. Nagu võite näha.

15.2.06

Au ja kiitus IT-geeniustele

Ma ei jõua ära tänada Maksuametit, Eesti riiki ja IT-geeniusi selle eest, et meil on e-maksuamet. Mujal maailmas vaatavad inimesed mind imelikult, kui teatan, et oi, tead tegin oma tuludeklaratsiooni kolme minutiga ära. Aitäh! (loe: täitsin oma tuludeklaratsiooni kahe minutiga... nüüd on see esitatud... ikka jõle lihtne)

Teiseks tahaks tänada panku ja IT-geeniusi, et nad on viinud internetipanganduse sellele tasemele, mis ta praegu on (ja et ma saan selle kaudu siseneda e-maksuametisse). Ja et ma saan teha nii sise-kui ka välismakseid ning et ma ei pea iga asja pärast panka kirja saatma või sinna kohale minema. Ja ma luban, et ma muretsen endale ID-kaardi lugeja, et ma ei peaks kogu aeg oma salasõnade järel käima pangas (ma nimelt unustan neid aktiivselt).

Jah, IT-geeniused. Te teete mu elu lihtsamaks, palju lihtsamaks ja mulle meeldib lihtne elu ning vähem paberimajandust.


Teine osa kuulub mu sõpradele, kes viitsisid mind eilse päeva puhul meeles pidada. Väga armas ja aitäh. Ma olen alati olnud arvamusel, et sõpru tuleks kogu aeg meeles pidada, kuid kui meie kiires maailmas ei saa inimesed sellega ise hakkama, siis tuleb võtta kasutusele karmimad meetmed ja korraldada eraldi päev. Valentinipäev siin, sõbrapäev kodus.
Muah! Aitäh, et suudate mind välja kannatada :)

"Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring..."(Leopold)

"Ole sõber alati, muidu teen sust salati." (2. klassi salmik)

"Don't walk in front of me, I may not follow. Don't walk behind me, I may not lead. Walk beside me and be my friend." (A. Camus)

"The best antiques are old friends."


Pidu pidi ka olema, aga selle lükkasime reedele edasi, sest Gabriella on mingi salapärase viirusega voodis ja mina... mina sõin just 3 küüslauguleiba ja jõin ühe tee sidruniga. Homsest olen virk ja ilma nohuta.

14.2.06

Bürokraatia lipulaev- Belgia

Tähendab, täna sain targemaks. Mõnda asja teadsin varem, mõnda mitte.

Olen sattunud maale, kus mõni aspekt on üsna üllatav:
10 miljonit elanikku
3 regiooni keele järgi
3 regiooni kultuuritausta järgi
Brüssel (mis on Belgia pealinn, ühtlasi Flandria pealinn, kuid mitte Valloonia pealinn, kuid ometigi prantsuse keelt kõneleva elanikkonna pealinn, ma arvan, et nüüd sai õigesti... lisaks sellele väidavad osad, et Euroopa pealinn, selle üle annab vaielda, mina teatasin õppejõule, et ma ei määraks pealinnu nii suure hooga, oleneb ikka sellest, mis aluseks võtta; ta nõustus pärast mõningast vaidlust...)
3 riigikeelt
7 parlamenti (!!!!)
4 välisministrit (ojaaaa!!!!!!!!!!)

Ja tuletan meelde, et elanikke ei ole 800 miljonit, vaid 10 miljonit.

Kaks viimast fakti on ääretult vahvad. Nii palju bürokraatiat, et ei usugi. Pole siis ime, et EL on üks suur bürokraatiamasin, kui selle üheks asutajaliikmeks oli Belgia. "Well, in that case we should concider ourselves happy not to have more byrocraty in EU." Minu kommentaar 3 tundi kestnud loengule. Ja ma ei jätnud seda enda teada.

Ja üldiselt olin õppejõuga vaidlemise tujus. Nimelt tuleb teha grupitöö teemal immigratsioon ja asüül ning seda lähtuvalt oma maa vaatevinklist. Ja siis püüdis ta moodustada gruppi, kus oleks eestlane, soomlane ja hispaanlane. Selgitasime (algul mina, aga siis tuli abilisi), et Hispaania ja Eesti migratsiooniga seotud probleemidele ühise vaatevinkli loomine on enam kui keeruline. Tema ütles, et võib ju leida mingi lähenemisnurga. Ma vastasin, et kindlasti võib, aga vabandust, ma hetkel ei näe ühtegi, kas te võiksite mõne näite tuua? Seepeale nõustus ta kompromissiga: 2 soomlast+ eestlane. Ja seda ma olin algusest peale soovinud. Seega ei olnud see suuremat sorti kompromiss.

Aga 4 välisministrit! See ei ole normaalne. See oleks umbes, et Lõuna-Eestil oleks oma välisminister ning Põhja-Eestil oma. Ja kui oleks ametlik visiit, siis lähekski kaks välisministrit. Tegelt, miks mitte ka oma välisminister Ida-Eestile ja Lääne-Eestile. Why not! Poliitika.

12.2.06

Minu elukaaslane


Mõnda inimest kindlasti huvitab, kellega ma koos elan.
Siin ta on... Gabriella, minu kallis korterinaaber.

Rahvus: soomlane
Meeste pilkude arv päevas: liiga palju, et kokku lugeda
Iseloom: väga sobiv
Kogutud telefoninumbrite arv: 2 (Said ja Jorge)

11.2.06

Piimaotsingud lõppenud

Viimaks leidsin piima, mis kehtib nädala! Ja maitseb umbes nagu piim, üsna positiivne omadus. Rohkem piim kui see, mis kehtis 2 nädalat. On põhjust tähistamiseks.

Friik

Täna vaatasin kokku kolme õnneliku lõpuga filmi. Esimese lõpus tundsin, et oh, võiks ikka amore olla. Teise lõpus tundsin, et mille kuradi pärast ma seda vaatasin. Mõlemad olid teen-movied. Meil polnud midagi paremat teha, sest olime end suure pidutsemise järel siiski voodist välja vedanud, kooli longanud ja leidnud sildi: lecturer ill. Kell oli 9.55.

(Vahemärkus: Ühes filmis oli itaallasest karakter ka... Paulo. Kreet ja Eneli, naersime end hulluks. Paulo küsis Eleanori järele, ütlesin, et lahkudes ta nuttis ja karjus "Paulo, I don't wanna leave you. Where are you, Paulo??!!??" :D)

Siis oli paus, käisin linna peal pildistamas (ühtlasi ka välisüliõpilaste welcome party-l, mis oli ilmtingimata üks viimase aja juramaid üritusi, korraldajad olid toredad, aga üritus, nomaeivõi). Kolmanda filmi lõpuks sain aru, et kõik on võimalik, inimesed kipuvad oma tundeid ignoreerima ning hiljem on hilja (bla bla bla, kes meist seda poleks enne teadnud?).

Lisaks rikastusin ka teadmise võrra, et happy moviede vaatamises tuleks teha paus. Pikk. Ning konsentreeruda asjalikematele tegevustele. Nagu näiteks friikartuliputkas salsa tantsimisele ning pärast seda mõnda aega juhtme ajamisele kohalikega. Nii juhet pole ammu ajanud.

"Ahjaa, ma töötan Duracellidel ja sina?"
"Meil on hullude inimeste klubi, sa võid ka liituda. Ma olen administraator seal."
"Kusjuures lae magneetilisus suureneb, kui patareid tühjenevad."
"Tuled siis meie klubisse, me poole tunni pärast kohtume. Me üldse kohtume öösiti, et oleks kreisim."

Watever, laen. Akusid.

Homme läheme jälle pesulasse. Ja võtame oma muusika kaasa. Ja omad söögid-joogid. 2 tundi ikkagi. Hiljem sorteerime musta värvi sokke, mida on algse 10 asemel näiteks 7. Võta siis kinni, kelle omad seekord pesumasinale lõunasöögiks jäid.

Welcome party kohta veel niipalju, et see ei olnud party, vaid rännak mööda linna. Gruppides. Hiljem tuli teha ka grupipresentatsioon. Meie teema oli "Gent and food", sellest ka pildid. Laul oli ka. Barbie Girl ainetel.

I'm a chocolate girl, in my candy world, I'm made of chocolate, let's go have fun mate... Etc. Ja seda ma räägin sellepärast, et võitsime võistluse. Auhinnaks olid üleõla kotid, mille üle oli kõigil hea meel, sest rattaga sõites on kaunid käekotid kasutud. Ka lubati saata kinopiletid, tahame näna Match Pointi (uueks lemmiknäitlejaks Matthew Goode ;)). Kaunis.

10.2.06

Koolist ja Edgar aka Dirkist

Mu Trading Politics'i ja European Economics'i õppejõud sarnaneb märkimisväärselt Edgar Savisaarega. Aga ta nimi on Dirk. Kui Savisaarel on kadunud kaksikvend, siis võib teda Gentist otsima tulla. Dirk ei tea arvutitest eriti palju ja ta ei püüa ka. Küsib meilt.

Muidu koolist veel niipalju, et sarnaselt Kreeda kogetud Hollandile, tuleb meilgi teha umbes mustmiljon rühmatööd, aga praeguse seisuga tunduvad nad tehtavad. Muuhulgas tuleb meil esitada juba eelpool nimetatud aines ettepanek mõne uue ELi direktiivi või regulatsiooni vastuvõtmiseks ning suuta seda ka kaitsta. Nagu neid ELi direktiive veel vähe oleks.

PR on siiani olnud tarkuse ema ehk kordamine. Nüüd on lootust, et ehk ma isegi tean materjali. Õppejõud küsis mult enam-vähem iga kahe slaidi järel: Triin, kas sa sellest oled kuulnud? (noh kui keegi teine rühmast ei suutnud loogilist vastust välja mõelda). Lõpuks jõudis ta järeldusele, et ma võiks tema asemel õpetada. vaatasin siis, et ei vähenda ta autoriteeti ja olin järgnevad 1.5 tundi vait. Pausi ajal oli ta rõõmus ning küsis: "Triin, see teine osa oli sulle uus jah? Ma vaatasin, et sa ei öelnud midagi." Ütlesin: "Not exactly new." Rohkem meil temaga loenguid pole.

Business Englishi õppejõud on tõenäoliselt Richard Brandsoni fänn, sest ühe kohustusliku kirjandusena peame lugema ta autobiograafiat (millest ma poolt lugesin enne jõule ja see oli lõbusalt kirjutatud, soovitan) ning teise kohustusliku kirjanduse raamatu võime ise valida, kuid soovituslikus nimekirjas on veel 3 raamatut Brandsonist. Sama õpetaja viis tunni alguses läbi ka väikese infotunni tähtsamate Genti klubide-pubide-restoranide kohta. Nüüd teame üsna täpselt, kuhu võib minna. Ahjaa... ja loomulikult ütles ta, et mul on aktsent, et kus ma enne õppind olen. Ütlesin, et töötasin Iirimaal, mille peale ta hüüatas: "Ah sellest see aktsent!" ja seletas mulle ära, kus on Genti lahedaim iiri pubi.

Seega. Kõik on cuula buula.

7.2.06

Yves Klein


Siin ta on, kogu oma hiilguses. Ühtlaselt sinine maal. Tema kõrval oli ühtlaselt tumehall maal, aga veidi suurem.

Tuleb võtta valge paber ja värvida see kollaseks.

Must know

1. Genti Eurolinesi müügipunkti müüja-juhataja-kassiir, misiganes, on idioot. Sain täna kinnitust. Seega ma ei eksinud, kui ma teatasin Pariisi sama ameti müüjale pühapäeva õhtul, et "In Gent (Eurolines office) they are very annoying aswell".
Pariisis nimelt teatati "Noo tikeet noo departüür..." Aga see on nii pikk ja nii mõttetu jutt, mille kogu point seisneb selles, et õppige prantsuse keel korralikult selgeks, sest te ei saa ju ometigi oodata, et rahvusvahelise bussijaama INFOpunktis võiks keegi rääkida mõnd muud keelt, kui prantsuse keelt.

2. Kui teile meeldivad hotellitoad a la Poola in Paris, on täiesti möödapääsmatuks ööbimiskohaks Hotel Pont-Neuf (mina hääldan nii, nagu kirjutatakse). Teile avaneb miljonivaade suurest ning õhku läbilaskvast aknast tänavale, mille nime te hiljem ei mäleta, kuid kus kindlasti oli kohvik-pub-deli. Lisaks avar vannituba ning soojusega kokkuhoidev radiaator. Hotelli administraatoritest üks räägib korralikku inglise keelt, ülejäänud, njah... Koristaja räägib puhtalt kehakeelt, seega radiaator on lõpuks kasutusel ka kütteelemendina. Samas, asukoht on vingem, kui Radisson SASil või Hiltonil. 4 minutit Louvre'st.

Ja minu võrdlus Poola hotellidega on kujunenud juttude põhjal. Me kõik teame jutte Poola hotellidest, kas pole?

3. Kordaks veelkord üle esimeses punktis mainitu: õppige prantsuse keel korralikult selgeks... Seda muidugi juhul, kui te tahate Pariisi minna.

4. Kokku nägime oma reisi jooksul vähemalt 9 eestlast, kuulsime ja siis nägime. 7 neist olid Pompidou keskuses. Väga kultuurne rahvas ma mainiks.

5. Moodne kunst on vahva, kuid Yves Kleini Monochorme IKS 3 (1960) oli ikkagi liiga kreisi. Ma olen ka nüüdsest kunstnik, sest ma värvisin terve märkmepaberi roheliseks (seoses sellega propageerin rohelist eluviisi, prügi sorteerimist ja vee kokkuhoiu vajalikkust).

6. Louvre on suur, ilus ning väga kultuurne, kuid tõesti, ärge planeeriga seal rohkemat kui 3 tundi. Rohkem ei jõua. Kunst võib olla väga väsitav. Eriti jalgadele. Mona Lisa vaatamiseks võite planeerida tugevad 2 ja pool sekundit. Maksimum. Kas keegi palun selgitaks mulle, miks just SEE maal? Ma mõistan, et Leonardo da Vinci oli geenius, kuid see maal ei kuulu kindlasti ta parimate geniaalsuste hulka, kui seda üldse geniaalsuseks nimetada.

7. Kui teid pannakse maha suvalises kohas Pariisis ning te mõtlete, et hohohooo, mis võiks olla Pariisi Oxford Circus või Piccadilly Circus, siis meie otsustasime, et see on Opera ning jõudsime üsna kesklinna. Sest meie pärimisel "centraaal statiooni" (prantsuse aktsendiga muidugi) kohta, teatati meile järjekindlalt, et minge metroosse, meid tiriti sinna. Selle peale ma tulin ise ka! Daa.

8. Olge valmis pidevaks turvakontrolliks. Enne muuseumisse sisenemist tuleb ilmtingimata minna läbi kas turvaväravatest või turvakontrollist või millegist muust, millel turva eesmärki suurt ei ole, pigem selline hoiatav eesmärk.

9. Pompidou keskuses saab seljakotte vabalt jätta garderoobi, kohvreid mitte.

10. punkti ei ole.

6.2.06

Täistunni Eiffel



Tulesära hea teate meil viib, kaugele veel tuleb tal minna...

Seda peab tegelikult ikka ise nägema, kuidas see sära on kaugele näha ja peegeldub mõne kaugemal asuva tänava poeaknalt...

Paris, mon cherie!



Nüüd on igatahes Pariisis ka käidud ja teada, et tahan veel. Mõnus oli. Palju mõnusam kui London. See võib olla tingitud ka sellest, et Londonile olid mul suured ootused ning kuna ma neis veidi pettusin, siis Pariisilt ei julgenud midagi loota.

Kaunis arhitektuur. Majade mastaapsus. Tänavate sagin. Kunstimuuseumid. Rothko raamat.

Kõike seda häiris vaid veidi külm ilm ning see, et mul ei õnnestunud raamatupoest leida pra-ingl-pra sõnastikku.

Soovitan, aga ärge end liigse turismitamisega kurnake.

Ja Eiffeli torn pimedas on lihtsalt imekaunis. Seda tõestavad umbes 60 pilti.

2.2.06



I'm a Ferrari 360 Modena!



You've got it all. Power, passion, precision, and style. You're sensuous, exotic, and temperamental. Sure, you're expensive and high-maintenance, but you're worth it.


Take the Which Sports Car Are You? quiz.