Appelist blogima...

Tänase päeva eripäraks oli see, et ma ei kulutanud ühtegi senti. See teeb selle pühapäeva oluliselt erinevaks iiri pühapäevadest.

Hommikul (ok pärastlõunal) otsustasin minna korraks vaatama, et kas tõepoolest on kõik poed kinni. Tõsi ta oli. Pühapäevad ongi siin puhkepäevad, tuleviku tarbeks pean pühapäevadeks raamatuid muretsema. Siiski oli suur mu üllatus kui tavapärase suure platsi asemel oli mu maja ees lillelaat. Nimelt müüakse Kouteris pühapäeviti lilli. Ja kui palju orhideesid siin oli!!! Eestis on tavaliselt lillepoes 3 orhideed, siin oli igas telgis 30 ja rohkem. Seal küpses ka idee, et äkki ma peaks proovima oma toas tulpe kasvatada. Kevadeks. Ilus ju. Selle idee üle on mul aega mõelda järgmise lillelaadani nädalapärast.

Laupäeval olin siiski olnud piisavalt tark, et ungarlased enda juurde lõunale kutsuda (söögi ostsime kõik koos juba eelneval päeval). Seega kella ühe paiku hakkasime kokkama. Pärast pearooga: pasta mozzarella ja oreganoga, hakkasime küpsetama pannkooke. Kusjuures märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et minu väga minimaalse köögiatribuutika hulka siin kuulub ka vispel, seega on korter justkui pannkookide tegemiseks loodud. Pannkooke sai üsna palju ja kolmekesi me neid ära süüa ei jõudnud, nii et palusime mu ühepäeva itaallasest korterinaabril kohale kutsuda oma tulevased korterinaabrid- norrakad. Ingrid ja Renate aitasid meil pannkoogid lõpetada. Ühtlasi leidsin esimesed natukenegi kreisid inimesed.

Meil küpses ka üsna kiiresti plaan ehitada minu ja nende toa vahele köis-messenger. Ehk siis midagi sellist nagu Bullerby lastes oli kahe maja vahel.. Et tikutopsis saadame üksteisele sõnumeid... Siiski, me majadevahe on circa 30 meetrit, nii et me ei tea, kuidas see tööle hakkab, aga me proovime. Otsime praegu piisava tugevuse ning pikkusega jõhvi vms.Nad lahkuvad märtsi keskel, nii et meil on aega vähem kui 2 kuud see plaan ellu viia. Nalja peaks saama. Lisaks sellele otsustasime, et hakkame linna pealt teisi välistudengeid otsima, sest muidu on kuidagi kasin.

Ühtlasi otsustasime ka, et kuna nende all elab 85-aastane vanamutt, siis pidusid peaks korraldama ikkagi minu elutoas, aga õhtusööke saab vabalt ka nende juures organiseerida.

Tegin tutvust ka oma õnnetu näoga naabriga, kes oli suutnud välisukse võtme ära kaotada. Mina seda igatahes võtnud pole. Selle selgituse taustal läksime sõbralikult lahku.

Homsest algab keelekursus, tahaks juba uusi inimesi. Mõni hull võiks ka leiduda, muidu hakkab veel igav ja seda juba juhtuda ei tohi.