28.1.06
Ma leidsin oma korterist uue toa!
Tähendab, ma ei uskunud, et selline asi on võimalik. Aga täna leidsin oma korterist uue toa.
Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.
Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P
Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.
Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.
WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.
Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)
Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.
Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P
Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.
Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.
WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.
Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)
27.1.06
Eesaed ilusate autodega
Teiseks mu frontyard. Erilist tähelepanu pühendada ilusale saksa autole, vanale ja kaunile inglise autole (1954.a), värvilisele lehmale ja mu rattale. Tagaplaanil olev prantsuse auto on mitteoluline.
26.1.06
Ühe ajastu lõpp
Nähtus nimega Suur Igavus on nüüd läbi. Täna vedasin end lõpuks raamatukokku ning igavusest hakkavad mind loodetavasti päästma;
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.
Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.
Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.
Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.
Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.
P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.
Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.
Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.
Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.
Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.
P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.
25.1.06
Imedemaa ÕIS
Usun, et kui õpite TÜs, siis olete isegi külastanud imedemaad ÕIS. Kohta, kus võib veeta tunde ja leida palju informatsiooni, kuid mitte alati vajalikku informatsiooni. Seda pole tihtilugu ette nähtud või kui ongi, siis peab kõvasti otsima. Ikka hingega.
Ma ei hakka rääkima sellest, et õppejõud ei viitsi oma materjalide esitlemiseks ÕISi kasutada ja eelistavad mingeid muid kodulehekülgi. Aga kogu 3+2 süsteem, igal aastal uuesti ilmuvad õppekavad ning ÕIS kokku ei sobi. Olles täna püüdnud end veenda, et mul on võimalik võtta oma õppekavas ette nähtud aineid, sain lõpuks teada, et poolt minu ühest erialamoodulist enam ei õpetata. Svjo, auf wiedersehen. Sinna läks minu plaan saada teadmisi erinevatest suhtekorralduse valdkondadest. Aga ÕIS on selline korralik, loeb täpselt, mida sa võtad ja ei võta.
Miks oh miks peavad eksisteerima moodulid? Por que ma ei või niisama targaks saada, ilma selgeks tegemata reegleid jälgimata (uue õppekava järgi tuleks valikaineid võtta ka blokkide kaupa! No mismõttes?). Ja nagu ma olen aru saanud, siis ei saa keegi päris täpselt veel aru, kuidas need moodulid käima peaksid. Aga kõrghariduse tase on meil kõrge. Jee rait!
Kogu see õppekavades ja ÕISis tuhlamine viis ajuseisundi täiesti uuele segaduse tasemele. Isegi hea muusika ei aidanud selle raviks. Läksin ja kuulasin tv.ee-st Meie Mehe "Jõulud segi". Aitas. Esimest (ja loodetavasti ka viimast) korda elus oli Meie Mehest kasu. Ajuvabadusele saab vastu ainult ajuvabadusega.
Hellikute kodukeemia
Sidrunhapet siin ei müüda, selles olen üsna kindel. Vene poodi ei leidnud, aga ma arvan, et kusagil ta kindlasti on, peaks kursuse lätakatega rääkima.
Ühest poest leidsin ainult veiniäädikat, otsustasin, et sellega võib veekannu puhastamine lõppeda parimal juhul veiniga, halvimal veekeedukannuta. Algaaj kodukeemikuna otsustasin selle variandi mõneks ajaks kõrvale jätta. Teisest poest leidsin lausa 3 äädikat. Hellikutel muidugi 30% äädikat ei ole, vaid ainult 7% ja 8%. Kuna 7ne maksis palju vähem. Täpsemalt €0.32, siis see läks kaubaks. Nüüd on teada, et kui 30% äädikat on mul kannu puhastamiseks läinud tavaliselt väike sops, siis 7%st läks... sops alla 1 liitri. Aega läks aga asja sai ma ütlen. Nüüd on mul veekeedukann, mille koguhind oli €5.32. Not bad.
Muidu sajab siin vihma, kuigi hommikul oli isegi härmatis. Vihm ja rattasõit ei paku maksimaalset naudingut, kuid saab hakkama.
Kusjuures eile oli nii tegevusrohke päev. Kui tavaliselt pean ma tegema täpselt 1 asja ehk siis vedama end pool 9ks keelekursusele, siis eile kadus seegi osa. Tore küll, terve päeva mitte midagi teha on raske, endale tegevuse väljamõtlemine ka raske. Esmaspäeval püüdsin seda ennetada ning käia raamatukogus, aga mingil seletamatul põhjusel satun ma alati nende otsa, kes ei spreeki engelsit. Mu keeleoskus jäi nõrgaks arusaamaks, mida nad kõike mult tahavad.
Nii veetsingi esimese poole päevast nii kasulikult kui see on võimalik: magades. Ja teises pooles pesin üle väga pika aja käsitsi sokke. Pesumasin on jäädavalt puuduvate nimekirjas. Tal parem olgu töövõimetusleht ette näidata.
24.1.06
Katlakivi
Minu viimase nelja päeva põhiprobleem on see, et millega saab veel veekeedukannu puhastada peale äädika. Soovitati proovida sidrunhapet, aga hellikutel siin ei müüda sedagi. Kõige jaoks on oma keemia, aga eestlase hing ei anna alla. Ma ei osta kolme euro eest poole liitrist katlakivi eemaldajat. Mitte veel.
Lähen linna vene poodi otsima. Peab olema vene pood! Sealt saaks hapukurki ka. See oleks boonus. Siis saaks kartulisalatit teha.
23.1.06
No ma ei teagi...
Täna on Belgia külm jälle ja ilmateade ütles, et sel nädalal on üldse külm. Õnneks ei eksisteeri minu elamises kraadiklaasi, nii ei teki võimalust tühjast paanikat teha. Rattaga on vähe rõve mäest alla panna, tuul puhub läbi.
Aga täna möödusin poest nimega "Blessed African Shop", mille uksel oli kleeps I love Jesus (love asemel oli suur punane süda). Njah...
Muidu läheb kõik nii nagu ikka tavaliselt läheb. Hommikul hollandi keele tunnid, pärastlõunal oma asjade ajamine, õhtuti täidan organeid koos norrakatega. Pühapäeval leidsime turu, see oli üsna seff...
Positiivse küljena võiks välja tuua veel fakti, et mind ei ole jalgrattaga ikka veel alla aetud ja tundub, et see polegi siin kobeks. Kiivrite kandmine pole ka kombeks, seega kui aetaks alla, oleks ohtlik.
22.1.06
Vaal Thamesi jões
Thamesi jões ujub alates neljapäevast vaal, kes lihtsalt eksis sinna ära. Minu arvates täiesti kreisi lugu ja seejuures kurb, sest vaevalt, et vaene vaal teadis, et ta ei valinud supluseks just kõige puhtama jõe.
Lugu ise saab lugeda siit.
Aga pigem soovitan lugeda BBC-d.
"But at 0830 GMT on Friday, a man on a train called in to say he might have been hallucinating, but he had just seen a whale in the Thames."
Usun, et vaal on ikka juba väikeses paanikas.
20.1.06
Loenguid ka debiilikele
Praegu peaksin ma olema poolel teel hispaanlaste korraldatud peole, aga kuna mu kõht valutab, otsustasin olla mitte-seltskondlik ning kodus istuda. Sellele eelnes tavapärase norra-eesti õhtusöögi vahelejätmine, täna oleks olnud sööjaid 8 ringis. Igatahes toodi mulle kana tikka-masala just ukse taha. Mina seda muidugi süüa ei saa ja nokin linnukese kombel kastmest vabu paljaid riisiteri.
Peole mineku asemel mõtlen välja ideid.
Tutvusin oma tunniplaaniga ning koolipäevadega suudavad sammu pidada vabad päevad. Näiteks on mul 1.-17. aprillini vaheaeg. Tegelikult on mul 27. veebruarist kuni 5. märtsini ka vaheaeg. Pluss veel mõned vabad reeded ning niisama pühad. Seega kuidagi palju vaba aega (sest no tegelikult on mul praegu ka ju vaheaeg). Lisaks veel seminaripäevad Brüsselis, Prantsusmaa külastamine prantsuse keele õpetajatega, et harjutada õpitut.
Kõik vaheajad kokku annavad 47 ECTSi või isegi rohkem. Koduses arvestuses veidi üle 30 AP. Nii võiks arvata, et läheb karmiks andmiseks. Eks räägin, kui asi on käes.
Aga täna igatahes loen korralikult kursuste tutvustused läbi. Ainete nimetused on igatahes paljutõotavad, nt verbal, non-verbal and business communication. Muudes ainetes domineerib case study, report and oral presentation :) Lisaks on terve hulk arvutiga seotud aineid. Muuhulgas õpime kodulehekülgi koostama, üles panema ja haldama.
Vahepeal tekkis oht, et saan siin targemaks. Aga selle välistas ka üks idikate loeng: kuidas kasutada digifotokat ja tehtud pildid arvutisse saada. Ja sellele kulutatakse - 1 practical lesson (1.5 h) regarding the use of the equipment (digital camera, scanner)
Ma ei teagi, kas sellest ajast piisab.
Lisaks sean suure kahtluse alla ka Business English loengud, sest neid annab belglane ja arvestades hispaanlaste keeleoskust ei saa sealt väga kõrget taset oodata. Tõe huvides olgu ära märgitud, et üks hispaanlane räägib inglise keelt üsna hästi. Aga loodan, et ei ole nii hull kui Tammelo, ma sureks igavusse.
Suurte vaheaegade käigus võin ka Eestisse sattuda. See on üks idee muide.
Aga sellel nädalavahetusel saan oma uue arvutiga sõbraks. Ta on Belgias üsna õnnelik, saabus eile Eestist ja ütles, et seal oli väljakannatamatult külm. Keerasin radikad põhja, et tal soojem hakkaks. Ühtlasi hakkan talle nime otsima.
Lisaks sellele tuleks leida pesumaja või vähemasti pesukauss ning veekeedukann, sest pliidi peal veesoojendamine on ikka liiga porno tegevus. Teine võimalus on hakata tee asemel kohvi tarbima, sest kohvimasin mul on.
Säilib ka lootus, et mu nädal aega katki olnud lampi tullakse parandama homme hommikul kell 9. See tähendab liiga vara, aga valida oli 7.30 ja 9 vahel, usun, et valisin siiski parema variandi. See töömees on seff kuju. Vuntsiga ja sõbralik. Mulle tundub, et vuntsidega mehed on kas perverdid või vägagi sõbralikud. Suur üldistus?
Ja lõpetuseks. Kopenhaageni lennujaam on kinni. Mikk maandus kusagil suvalises Taani lennujaamas ning sealt minema ei saa, sest saartevaheline sild on ka kinni. Asja positiivne külg on see, et nad maandusid Legolandi lähedal. Minu arvates oleks olnud palju vürtsikam kui nad oleks maandunud legolennuväljal.
Kui hüppame, siis muudame
Palju huvitavam on see, et meil on võimalik peatada kliimasoojenemine. Tähendab, idee on kaunis, aga kahjuks üsna võimatu.
World Jump Day
20. juulil
11:39:11 GMT
Idee: nihutada maailma oma orbiidilt, Eesti nihkuks kusagile sooja kohta nagu Hispaania. Meie seda ei näeks, aga võib-olla meie lapselapselapselapsed.
Ene Ergma ütles, et see pole siiski võimalik.
Aga idee on hea. Äriidee. Roheline ka.
Mina olen kliima soojenemise pärast mures. Mina hüppan.
Nii vahva!
Arvestades, et mul polnud korralikult netti ja Pealtnägijat ka siin ei näe, siis on täiesti arusaadav, et Eestit tabanud suurest skandaalist kuulsin eile alles Brüsseli lennujaamas, kus üks Brüsselis paiknev euroametnik oma ämma oodates mulle lühikokkuvõtte tegi. Päris naljakas kui aus olla... Kaugelt tundub see ERITI naljakas.
Koju jõudes süvenesin teemasse, aga mitte liiga sügavalt. Ikka pealiskaudselt nagu kõik seda teevad. Tänagi olen veel Kahvli ja muid lõike vaadanud. Teate, vabandage, aga see on absurd! Ma peaks olema rõõmus, sest Arnold Rüütel pole mu lemmikpoliitik. Minu jaoks ta ei ole kunagi sümpaatne olnud ning ausalt öeldes ei huvita mind ka ta eraelu.
Ma saan aru, et kole, pissiti katuselt ja löödi laua peal tantsu. Esiteks... njah... alkoholi mõjul on kõik mehed tegijad ja kõik naised ilusad, seega katuse asemel oli ilmselt esimene korrus ja pissimise asemel trepil istumine, näiteks. Okei, oletame, et pissiti katusel. See oleks nõme. Nad ei oleks pidanud katusele jõudmagi, nõustun, kuid pigem ei ole seal küsimus enam Arnold Rüütlis, vaid selles et noorus on hukas ja ei austa Eesti riiki. Vot.
Muidugi on kahetsusväärne, et lihtsalt ühte uksekoodi teades saab vabalt Kadrioru lossi. Väga kahetsusväärne.
AGA kes teist ei ole mitte kunagi käinud kellegi juures kodus peol, kui vanemad/vanavanemad on ära? Mina küll olen.
Kes teist on alaealisena alkoholi tarbinud? Mina küll olen.
Kes teist on sellist pidu pidanud? Mina pole, vanemad olid tavaliselt kodus.
Narkot ma tarbinud ei ole, aga kui mina olin 16, siis see polnud nii popp. Selle üle on mul hea meel. Jah, need noored olid alates 13. eluaastast, kuid maailm on vahepeal edasi liikunud ja see oli ju ammu teada, et selles vanuses noored pidutsevad ja seksivad. (Ja see on ka põhjus, miks minu tulevased lapsed ei saa kodust välja enne kui nad on 21, mitte et see oleks parim lahendus).
Kas ma kuulen kusagilt: need tüdrukud peavad teadma, et nad on presidendi lapselapsed ja vastavalt ka käituma? Nüüd kujutage ette, et te olete 13 ja keegi ütleb teile, et sa ei tohi teha seda, teist ja kolmandat, sest sa oled selle või selle laps. 13 on teismeline. Teismelised mässavad. Teismelised ei käitu nii nagu nad peaks käituma. See on elu.
Jaa, president on rääkinud koduväärtustest jms, aga ausalt öeldes, väga paljude vanemate jõud ei käi oma teismelistest poegadest/tütardest üle. Ja vahet pole, kes on nende vanemad/vanavanemad. See, et meie olime teismelistena normaalsed (mitte alatija mitte kõik), ei muuda fakti, et teismelised on saatanast :P
Muud aspektid:
riigisaladus: no ma ei tea, aga kui riigisaladusi hoitakse umbes lauasahtlis, siis ei ole see mingi saladus. Kui keegi vajab riigisaladust, siis ta saab selle muul viisil, kui kusagilt peolt.
riigi maine välismaal: hallooooo???!!! Millest siin räägitakse? Enamik inimesi maailmas ei tea, et Eesti eksisteerib. Neist, kes teavad, et eksisterib, enamus arvab, et Eesti asub Aafrikas või Lähis-Idas. Ja mitte kedagi ei huvita, mida teevad mingi suvalise riigi (vabandust, aga maailmamastaabis) tundmatu presidendi tütretütred presidendi lossis. Kui nad pole G. Bushi või kuninganna Elizabeth II lapselapsed, ei huvitagi. Okei, me naabrid meid teavad ja võib-olla ilmus lehes mõni nupp, aga usun, et soomlased on praegu pigem orienteeritud sellele, kellest saab nende järgmine president, mitte sellele, mida teeb Eesti president.
presidendi institutsiooni rüvetamine: pigem Kadrioru lossi kui eestlastele Presidendi institutsiooni sümboli rüvetamine.
Mõnus suutäis meediale. Võib-olla ma arvaks teisiti, aga distansilt tundub see lihtsalt hale. Aga lõpuks ometi on meil päris oma korralik skandaal.
P.S. Presidendi Kantselei suhtekorralduse tegutsemine on aga alla igasugust arvestust.
Ja Martinist on mul kahju, et julgestuspolitsei sattus tule alla just siis, kui tema on veel nö roheline. Samas, praktikas õpib kõige paremini :)
17.1.06
Vihma sajab, kõik ujub...
Täna algas tõenäoliselt Belgia talv, eile tegelikult. Sajab.Vihma. Selle positiivne külg on see, et on üsna soe. Kurjad keeled räägivad muidugi, et soojast saab tuuline külm. Selleks ma valmis pole. Talveriided jätsin koju.
Sain lõpuks ka oma üliõpilaspileti. Tegelikult sain selle eile, aga siis oli mu perekonnanimi Vispanuu ja kuna ma ei tahtnud olla "kalaroog+uu", siis ajasin selle korda.
Midagi väga naljakat pole juhtunud. Kui välja arvata see, et täna hommikul küsis David (hispaanlane, kes istub mu kõrval hollandikeele klassis): "Triin, miks sa täna nii tõsine oled?" Vastasin, et hakkan hiljem naljakaks. Ju ma olin eile lõbus. Aga ma sain eile öösel ka paremini magada.
Mul on ka old school ratas :) Linnaratas, peenikeste kummidega, üks norrakas juba kukkus. Trammirööpad on me vaenlased.
Ja loomulikult tegime ka täna norrakatega õhtusööki.
16.1.06
Ik ben Triin en ik kom uit Estland.
Ik woon in Gent, meen normaal woon ik in Tartu.
T2na oli mul esimene hollandi keele tund... Nagu n2ha on hollandi keel nagu saksa keel, v2ikeste erinevustega.
Hetkel istun j2lle norrakate juures ja kasutan nende arvutit ja nende netti :P Minu nett v6ib saabuda kolmap2eval, aga iial ei tea. S6ime just j2lle, homme kokkan vist mina... Kaks 6htut on nemad kokanud... Itaallane ytles, et ta on ka seltskondlik j2rgmisel n2dalal ja hakkab kokkama. See on positiivne, et saab sooja toitu :)
Homne plaan on rentida ratas, saada sportimiskaart (ja kolmap2eval l2hme plaani j2rgi sulgpalli m2ngima :D) Sportlikuks tuleb hakata.
Mul oli toas selline probleem, et polnud kappe ega midagi, aga t2na avastasin, et siin t88tab yks t88mees ja tal on kaks salakambrit minu korteri juures ja seal on igast toredaid asju... Nii hankisin endale sahtliposti (mis t2hendab, et tegelikult ma ei peakski hakkama riiulit ehitama, aga ma vist ikka... huvi p2rast...) ja ka paberihoidja (v6i ma ei tea kuidas neid nimetatakse, plastmassist ja laua peal, dokumendid k2ivad sisse). Eniveis, sellega hoidsin kokku v2h 6 eurot. Palju 6nne mulle! Saab 2 korda syya, 2 ja pool isegi. Igatahes t6estab see, et vahepeal tasub igale poole ronida.
Hollandi keele tunnid on nyyd ainsad asjad, mis toimuvad. See t2hendab, et hommik kuni kella 12ni on sisustatud, aga p2rast seda on h6kk... Lakkevahtimine (sellest ka plaan ise riiul ehitada pappkastidest, et oleks midagi teha...).
T2na sain j2lle 4 pappkasti juurde, samasuured k6ik. Nyyd on mul 7 pappkasti kokku, sel n2dalal hakkan ehitama. Lisaks sellele leidsin odava poe isegi Eesti m6istes, kust ostsin k88ki 50 eurosendised pajalapid ning sama kallid k66gik2ter2rikud. Muidu ikka paar eurot. Kusjuures v2ga ilusad rohelised ka. Nunnu.
Aga l2hen nyyd aitan norrakate ISKU riiuleid kokku panna.
Mu belgia mobiilinumber: +32 485 648 655 (see oli aeg-ajalt blodnidile, aga tublile ja kallile Kaiele)
Ja aadress (jah, ma leidsin oma postkasti yles!!!):
minu nimi :D
Kouter 24
B-9000 Gent
BELGIUM
Ja muideks, mul on kokku 3 n2dalat vaheaega. V6ib graafikut uurida. Kuuleb-n2eb.
15.1.06
vol 2
Tegelikult k2ib eelmise blogi l6ppu veel see, et p2rast blogi valmiskirjutamist (seda viisi kasutan, kuni neti saan, kirjutan blogi enne valmis ja kannan m2lupulka kaasas, et kui n2en netti, panen yles)... Helistasid norrakad (kasutasime videophone-meetodit: r22kisime telefonis ja vaatasime yksteist akna pealt, a nad elavad kolmandal) ja kutsusid mind 6htust s88ma.
S6ime eriti head kana-tikka masalat ja riisi... Ja vist ei tuleks mainidagi, et see ei olnud mingi Uncle Bens, vaid asjad ikka india poest. Seega l2heb see pyhap2ev ajalukku p2evana, mil s6in korralikku sooja toitu 2 korda! Vapustav...
Ja nyyd me plaanime, kuidas nend ekorteri interj88ri kaunimaks muuta.,.. Neil on palju sefim korter kui mul, aga neil on ka 83-aastane naaber :P
Appelist blogima...
Tänase päeva eripäraks oli see, et ma ei kulutanud ühtegi senti. See teeb selle pühapäeva oluliselt erinevaks iiri pühapäevadest.
Hommikul (ok pärastlõunal) otsustasin minna korraks vaatama, et kas tõepoolest on kõik poed kinni. Tõsi ta oli. Pühapäevad ongi siin puhkepäevad, tuleviku tarbeks pean pühapäevadeks raamatuid muretsema. Siiski oli suur mu üllatus kui tavapärase suure platsi asemel oli mu maja ees lillelaat. Nimelt müüakse Kouteris pühapäeviti lilli. Ja kui palju orhideesid siin oli!!! Eestis on tavaliselt lillepoes 3 orhideed, siin oli igas telgis 30 ja rohkem. Seal küpses ka idee, et äkki ma peaks proovima oma toas tulpe kasvatada. Kevadeks. Ilus ju. Selle idee üle on mul aega mõelda järgmise lillelaadani nädalapärast.
Laupäeval olin siiski olnud piisavalt tark, et ungarlased enda juurde lõunale kutsuda (söögi ostsime kõik koos juba eelneval päeval). Seega kella ühe paiku hakkasime kokkama. Pärast pearooga: pasta mozzarella ja oreganoga, hakkasime küpsetama pannkooke. Kusjuures märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et minu väga minimaalse köögiatribuutika hulka siin kuulub ka vispel, seega on korter justkui pannkookide tegemiseks loodud. Pannkooke sai üsna palju ja kolmekesi me neid ära süüa ei jõudnud, nii et palusime mu ühepäeva itaallasest korterinaabril kohale kutsuda oma tulevased korterinaabrid- norrakad. Ingrid ja Renate aitasid meil pannkoogid lõpetada. Ühtlasi leidsin esimesed natukenegi kreisid inimesed.
Meil küpses ka üsna kiiresti plaan ehitada minu ja nende toa vahele köis-messenger. Ehk siis midagi sellist nagu Bullerby lastes oli kahe maja vahel.. Et tikutopsis saadame üksteisele sõnumeid... Siiski, me majadevahe on circa 30 meetrit, nii et me ei tea, kuidas see tööle hakkab, aga me proovime. Otsime praegu piisava tugevuse ning pikkusega jõhvi vms.Nad lahkuvad märtsi keskel, nii et meil on aega vähem kui 2 kuud see plaan ellu viia. Nalja peaks saama. Lisaks sellele otsustasime, et hakkame linna pealt teisi välistudengeid otsima, sest muidu on kuidagi kasin.
Ühtlasi otsustasime ka, et kuna nende all elab 85-aastane vanamutt, siis pidusid peaks korraldama ikkagi minu elutoas, aga õhtusööke saab vabalt ka nende juures organiseerida.
Tegin tutvust ka oma õnnetu näoga naabriga, kes oli suutnud välisukse võtme ära kaotada. Mina seda igatahes võtnud pole. Selle selgituse taustal läksime sõbralikult lahku.
Homsest algab keelekursus, tahaks juba uusi inimesi. Mõni hull võiks ka leiduda, muidu hakkab veel igav ja seda juba juhtuda ei tohi.
14.1.06
The winner takes it all...
12. jaanuari mõtted
Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.
Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.
Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.
Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!
See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.
Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.
Tänase päeva mõtted:
Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.
Muideks. Mu tel nr: +32485648655
Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.
Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.
Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.
Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.
Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.
Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!
See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.
Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.
Tänase päeva mõtted:
Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.
Muideks. Mu tel nr: +32485648655
Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.
Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.
12.1.06
Viimane postitus Eestist
Istun lennujaamas... Kotte on ilmselgelt liiga palju... Kolm. Pluss suur kott. Ja see kõik teeb keerulisemaks selle jälgimise, et kõik ikka kaasa saaks...
Lennujaama olid mind ära saatma tulnud kolm eriti toredat inimest... Liis, Mikk ja Ott, aitäh teile :)
Aga turvakontrollist läbi minnes, tuli läpakas kotist välja võtta ning hiljem ka endaga kaasa eks, see osa jäi minu puhul ära... Vaatasin veel, et ikka kõik kotid kaasa saaks ja passikontrollist läbi minnes avastasin, et läpakat pole. Hea algus, sain kätte ikka...
Lennu peale...
Lennujaama olid mind ära saatma tulnud kolm eriti toredat inimest... Liis, Mikk ja Ott, aitäh teile :)
Aga turvakontrollist läbi minnes, tuli läpakas kotist välja võtta ning hiljem ka endaga kaasa eks, see osa jäi minu puhul ära... Vaatasin veel, et ikka kõik kotid kaasa saaks ja passikontrollist läbi minnes avastasin, et läpakat pole. Hea algus, sain kätte ikka...
Lennu peale...
11.1.06
Au revoir Estonie!
Kell 21:00 (11. jaanuar)
Pakkimise seis: 0 kg
Toa seis: kaos
Lend väljub: 18.10 (12. jaanuaril)
Tagasituleku aeg: lahtine, kuid võib jääda 12. juuni kanti
Muidu seis:
head sõbrad-tuttavad helistavad, see teeb südame kuumaks;
magada tahaks, pakkida ei tahaks, tundub, et kiireks läheb;
esmaspäeval pean ärkama, et jõuda kella 8.30sesse loengusse.
Suusatage, kelgutage, lauatage ja naeratage! Mina saan ainult viimast teha, sest lumega on seal sedapsi, et mida pole, seda pole.
Pakkimise seis: 0 kg
Toa seis: kaos
Lend väljub: 18.10 (12. jaanuaril)
Tagasituleku aeg: lahtine, kuid võib jääda 12. juuni kanti
Muidu seis:
head sõbrad-tuttavad helistavad, see teeb südame kuumaks;
magada tahaks, pakkida ei tahaks, tundub, et kiireks läheb;
esmaspäeval pean ärkama, et jõuda kella 8.30sesse loengusse.
Suusatage, kelgutage, lauatage ja naeratage! Mina saan ainult viimast teha, sest lumega on seal sedapsi, et mida pole, seda pole.
10.1.06
Blondiinid, ühinegem!
Mina, kui ammutuntud blondiinide austajanna ning iseloomult "kohuke", olin äärmiselt rõõmus kui leidsin ühe viimase aja andekamaid blondiininalju.
9.1.06
Countdown begins
4 päeva veel kodusel pinnal ja siis võib öelda, et algab uus seiklus. Viimasel ajal küsitakse minult alalõpmata: "Kas sa paigal ka püsid?" Natuke naljakas küsimus minu arvates, hetkel ma olen täiesti paigal. Istun arvuti taga sinisel toolil ning saan suurepäraselt aru, et blogi kirjutamise asemel peaksin ma pakkimisega tegelema.
Aga teate küll... Aega on selle kiire asjaga. Mul on veel terve kolmapäeva õhtu aega sellega tegeleda.
Ja paigalpüsimise kohta veel niipalju, et praegune plaan on Eestisse naaseda kõige varem 12. juunil, aga kui tuleb paremaid pakkumisi, siis hiljemalt 30. augustil. Kindlustus on 12. juunini. Ja pärast seda jään ma siia püsima vähemalt kaheks aastaks, plaani järgi. Aga mulle väga ei meeldi plaani järgi elada, mõistlikuse piirides ikka.
Siinkohal tahaksin tänada ilmataati, et tal õnnestus täna hommikuks korralik lumi organiseerida. Ma ei julge välja minna, et vaadata, kui külm on. Aga see ei ole siis minu süü, kui Eesti jääb mu mälusse mingi äärmiselt külma kohana.
Pakkida plaanin järgmised asjad: kevadmantel, mõned paarid kingi, mõned jakid, mõned kampsunid, mõned pluusid, mõned teksad, mõne käterätiku, palju pilte, päikeseprillid, läätsed, Aune Pasti suhtekorraldusõpiku, hispaania keele õpiku. Ja hambaharja, aga kuna see jääb nagunii maha, siis vist loobun. Üldiselt ma ei viitsi stressata selle pakkimise pärast, mis maha jääb, jääb maha ja õpin ilma hakkama saama.
Talve riideid ma kaasa ei võta, põhimõtteliselt kuulutan ma talve neljapäevaga lõppenuks ja ise ka ei tea, kuidas see õnnestub. Pariisis on praegu 7 kraadi sooja, Brüsseli ning Genti kohta ei tea, aga kuna nad on kõik koos seal, siis loodan parimat. Ei talvele, jah aastaajale, millele ei ole veel nime välja mõeldud, kuid mis koosneb vihmast ning 7kraadisest ilmast ning järgneb talvele, aga ei ole kevad.
4 days to go...
Aga teate küll... Aega on selle kiire asjaga. Mul on veel terve kolmapäeva õhtu aega sellega tegeleda.
Ja paigalpüsimise kohta veel niipalju, et praegune plaan on Eestisse naaseda kõige varem 12. juunil, aga kui tuleb paremaid pakkumisi, siis hiljemalt 30. augustil. Kindlustus on 12. juunini. Ja pärast seda jään ma siia püsima vähemalt kaheks aastaks, plaani järgi. Aga mulle väga ei meeldi plaani järgi elada, mõistlikuse piirides ikka.
Siinkohal tahaksin tänada ilmataati, et tal õnnestus täna hommikuks korralik lumi organiseerida. Ma ei julge välja minna, et vaadata, kui külm on. Aga see ei ole siis minu süü, kui Eesti jääb mu mälusse mingi äärmiselt külma kohana.
Pakkida plaanin järgmised asjad: kevadmantel, mõned paarid kingi, mõned jakid, mõned kampsunid, mõned pluusid, mõned teksad, mõne käterätiku, palju pilte, päikeseprillid, läätsed, Aune Pasti suhtekorraldusõpiku, hispaania keele õpiku. Ja hambaharja, aga kuna see jääb nagunii maha, siis vist loobun. Üldiselt ma ei viitsi stressata selle pakkimise pärast, mis maha jääb, jääb maha ja õpin ilma hakkama saama.
Talve riideid ma kaasa ei võta, põhimõtteliselt kuulutan ma talve neljapäevaga lõppenuks ja ise ka ei tea, kuidas see õnnestub. Pariisis on praegu 7 kraadi sooja, Brüsseli ning Genti kohta ei tea, aga kuna nad on kõik koos seal, siis loodan parimat. Ei talvele, jah aastaajale, millele ei ole veel nime välja mõeldud, kuid mis koosneb vihmast ning 7kraadisest ilmast ning järgneb talvele, aga ei ole kevad.
4 days to go...
7.1.06
See on kodu, siin on kodu, siin on kodu koht...
Mingil seletamatul põhjusel Kanal 2 ReporteriPlussi ankur karjub täna ja püüab kogu aeg naeratada. Ma pole teda varem näinud, ilmselt uus... Väga kahtlane, aga ta püüab, seda tuleb hinnata.
Teine mittetähelepanuväärne fakt on see, et Kreisiraadio on tagasi! Kas neil ei olnud ka kunagi lahkumisetendust? Jah, meil kõigil saab kunagi raha otsa.
Vaatasin TV3st Eestimaa Uhkust. Kordussaade, aga kuna ma polnud varem näinud, siis mulle oli nagu uus. Süda läks soojaks, aga pani mõtlema ka. Seal anti auhind kahele naisele, kes on kasvatanud ilmatumalhulgallastekodu lapsi ja see... Teate, pani mind tundma, et ma olen nõme ja isekas. Kuigi, ma olen mõelnud, et ühe lapse võiks kunagi lapsendada küll... Aga need inimesed... 26 last, 9 last! Lisaks oma lastele. Ma ei saa, kuidas nad suudavad, julgevad ja oskavad? Mul on lihtsalt... Noh nii hea meel, et osad inimesed ikkagi suudavad. Ja mina käin umbes piparkooke tegemas.
Teisi lugusid oli ka. Eestis juhtub imesid ja inimesi, kes neid imesid teoks teevad. Inimesed, kes on aru saanud, et kui neil on katus pea kohal, toit laual ning armastavad sõbrad-pereliikmed ümber, siis kõigil see nii ei ole ning alati ei ole need inimesed ise süüdi, neid võib aidata. Neid peab aitama.
Jah, tunnistan, et vahel olen isegi mõelnud, et inimese õnn on ikkagi enda teha ning tugevad inimesed saavad alati hakkama. Aga kas saavad? Mis siis, kui sinu teele veeretatakse järjest kive, mille eestlükkamisest lõpuks väsid ning annad alla? Nii võib edukast ning haritud inimesest saada see, kellest kõnnime tänaval pimesi mööda. Teeme, et me ei näe. Tegelikult näeme küll, aga meile tundub, et see pole meie asi. Meil läheb ju hästi, me teeme rohkelt tööd, näeme vaeva ning seetõttu võime olla ignorandid. No kurat võtaks küll! Ega ikka ei või.
Ma ei oska maailma muuta. Igaüks peab ikka ise hakkama saama, eks? Kas peab? Mis siis kui me ükskord ise oleme nõrgad, haavatud, löödud ja kodutud? Ja keegi ei aita, sest tugeva inimesega juba nii ei juhtu.
Aga natuke positiivsema noodi pealt ka. Pidin rääkima, mis pani mind arvama, et eestlus ikkagi ei kao.
Käisin CT-s, kus oli Eesti Eri. Ja teate küll, et on mõned laulud, mis eestlaste jaoks on lihtsalt erilised. Ma ei arva, et selleks oleks hümn. Aga mõned Ruja lood ning ärkamisaja lood ning need lood, mida aastast-aastasse laulupeol lauldakse. Ning kui need laulud tulevad ööklubis, ei ole vahet.
Teate ju küll kui klubist tahetakse inimesi minema saata, hakatakse aeglaseid lugusid laskma. Sel neljapäeval oli viimaseks looks Kodulaul. Olav Ehala oma. Tantsuplatsil võeti ringi, käsikäes ja ringi liikudes, nagutantsupeol. Keskel tantsiti valssi. Aga see oli nii ilus, see ühtsus. Seda näeb laulupeol, tudengite öisel laulupeol, MK-etapil, olümpia ajal, ööklubis. Vahel näeb ja siis tead, et kõik on ikkagi hästi. Sellepärast tullakse koju tagasi.
Teine mittetähelepanuväärne fakt on see, et Kreisiraadio on tagasi! Kas neil ei olnud ka kunagi lahkumisetendust? Jah, meil kõigil saab kunagi raha otsa.
Vaatasin TV3st Eestimaa Uhkust. Kordussaade, aga kuna ma polnud varem näinud, siis mulle oli nagu uus. Süda läks soojaks, aga pani mõtlema ka. Seal anti auhind kahele naisele, kes on kasvatanud ilmatumalhulgallastekodu lapsi ja see... Teate, pani mind tundma, et ma olen nõme ja isekas. Kuigi, ma olen mõelnud, et ühe lapse võiks kunagi lapsendada küll... Aga need inimesed... 26 last, 9 last! Lisaks oma lastele. Ma ei saa, kuidas nad suudavad, julgevad ja oskavad? Mul on lihtsalt... Noh nii hea meel, et osad inimesed ikkagi suudavad. Ja mina käin umbes piparkooke tegemas.
Teisi lugusid oli ka. Eestis juhtub imesid ja inimesi, kes neid imesid teoks teevad. Inimesed, kes on aru saanud, et kui neil on katus pea kohal, toit laual ning armastavad sõbrad-pereliikmed ümber, siis kõigil see nii ei ole ning alati ei ole need inimesed ise süüdi, neid võib aidata. Neid peab aitama.
Jah, tunnistan, et vahel olen isegi mõelnud, et inimese õnn on ikkagi enda teha ning tugevad inimesed saavad alati hakkama. Aga kas saavad? Mis siis, kui sinu teele veeretatakse järjest kive, mille eestlükkamisest lõpuks väsid ning annad alla? Nii võib edukast ning haritud inimesest saada see, kellest kõnnime tänaval pimesi mööda. Teeme, et me ei näe. Tegelikult näeme küll, aga meile tundub, et see pole meie asi. Meil läheb ju hästi, me teeme rohkelt tööd, näeme vaeva ning seetõttu võime olla ignorandid. No kurat võtaks küll! Ega ikka ei või.
Ma ei oska maailma muuta. Igaüks peab ikka ise hakkama saama, eks? Kas peab? Mis siis kui me ükskord ise oleme nõrgad, haavatud, löödud ja kodutud? Ja keegi ei aita, sest tugeva inimesega juba nii ei juhtu.
Aga natuke positiivsema noodi pealt ka. Pidin rääkima, mis pani mind arvama, et eestlus ikkagi ei kao.
Käisin CT-s, kus oli Eesti Eri. Ja teate küll, et on mõned laulud, mis eestlaste jaoks on lihtsalt erilised. Ma ei arva, et selleks oleks hümn. Aga mõned Ruja lood ning ärkamisaja lood ning need lood, mida aastast-aastasse laulupeol lauldakse. Ning kui need laulud tulevad ööklubis, ei ole vahet.
Teate ju küll kui klubist tahetakse inimesi minema saata, hakatakse aeglaseid lugusid laskma. Sel neljapäeval oli viimaseks looks Kodulaul. Olav Ehala oma. Tantsuplatsil võeti ringi, käsikäes ja ringi liikudes, nagutantsupeol. Keskel tantsiti valssi. Aga see oli nii ilus, see ühtsus. Seda näeb laulupeol, tudengite öisel laulupeol, MK-etapil, olümpia ajal, ööklubis. Vahel näeb ja siis tead, et kõik on ikkagi hästi. Sellepärast tullakse koju tagasi.
6.1.06
Lahedalt hull päev
Jõudsin just kojul. Kell on pool 11. Lahe, pole ammu juhtund seda, et ikkagi ei jõuagi oma koju. Öö veetsin kaunite kaaslannade Kadri ning Katriiniga viimase juures :) Arutelu all ei olnud mitte midagi peale selle, kas kell pool 6 on juba piisavalt hommik, et päkapiku poolt mu taskutesse toodud 5 väikest Geishat lahendama hakata. Päkapikule ka aitäh, neid on mu taskus veel, aga öösel olid nad hindamatuks abiks.
Tegelikult... Eile oli Oti sünnipäev ning kuna ta sai Riigikokku kandideerimis ealiseks, siis tuli organiseerida rida üllatusi.
Päev algas hommikul kell 7 vahukooretordi valmistamise ning küpsisetordi kaunistamisega. Vahukooretort maandus tund aega hiljem sünnipäevalapse unises näos ning ka kõhul. Järgnes teise tordi söömine ning lahkumine kuriteopaigalt.
Poole päevaga umbes sai valmis üllatuse teine pool ehk hommikuste fotosüüdistuste paigutamine T-särkidele, mida Mikuga õhtul rõõmsalt kandsime, et need hiljem Otile ning Liisile ära kinkida. Minu isiklik lemmik oli riie, mille sisse pakkisime osa kingitust... Nunnu. Roosa ja printsessiga.
Õhtul oli sünnipäev, umbes nagu sünnipäev ikka. Sooja toiduga! Ma tean, et väga harjumatu. Tavaliselt saab sooja toitu vanaema sünnipäeval. Aga lahe.
Seejärel suundusin teist päeva järjest CT-sse. Pidime minema kõik, aga millegipärast oli meid seal ainult neli. Meil oli küll äärmiselt lõbus, kuid ma ei tahaks jätta väljendamata oma pettumust, kuidas sünnipäevalaps meid alt vedas. Mina isiklikult näiteks ei tahtnud kluppi minna, aga Ott teatas, et on ikka minek. Ega ei saa vastu vaielda, kui sünnipäevalaps ütleb. Aga ilmselt oli see lihtsalt trikk meist lahtisaamiseks. Väga suur pettumus... Altvedamine. Kurb.
Aga Eesti eri oli vinge...
Ning nüüd ma jõuangi selleni, et Club Tallinnas võis eile näha, et eestlus ikkagi rokib ning mõndadel hetkedel lööb kahtlemata välja. Väga positiivses võtmes. Ma pärast selgitan, et mis täpsemalt.
Võtmest rääkides. Suutsin eile oma võtme ära kaotada. See minu kaotamisoskus ületab juba igasugused piirid ma ütleks. Ja see on viimase poole aasta jooksul külge saadud häda, millest tuleb lahti saada. Aastavahetusel jätsin ühe tossu Otepääle, rääkimata mütsist. Sügisel kaotasin mälupulga (eile ostsin uue ning kuna hakkasin ta hoidmiseks kasutama võtmepaela, siis võtmepaela otsast ära võetud võti kadus peaaegu silmapilkselt). Pea kaotan ka aeg-ajalt. Tüütu.
Tegelikult... Eile oli Oti sünnipäev ning kuna ta sai Riigikokku kandideerimis ealiseks, siis tuli organiseerida rida üllatusi.
Päev algas hommikul kell 7 vahukooretordi valmistamise ning küpsisetordi kaunistamisega. Vahukooretort maandus tund aega hiljem sünnipäevalapse unises näos ning ka kõhul. Järgnes teise tordi söömine ning lahkumine kuriteopaigalt.
Poole päevaga umbes sai valmis üllatuse teine pool ehk hommikuste fotosüüdistuste paigutamine T-särkidele, mida Mikuga õhtul rõõmsalt kandsime, et need hiljem Otile ning Liisile ära kinkida. Minu isiklik lemmik oli riie, mille sisse pakkisime osa kingitust... Nunnu. Roosa ja printsessiga.
Õhtul oli sünnipäev, umbes nagu sünnipäev ikka. Sooja toiduga! Ma tean, et väga harjumatu. Tavaliselt saab sooja toitu vanaema sünnipäeval. Aga lahe.
Seejärel suundusin teist päeva järjest CT-sse. Pidime minema kõik, aga millegipärast oli meid seal ainult neli. Meil oli küll äärmiselt lõbus, kuid ma ei tahaks jätta väljendamata oma pettumust, kuidas sünnipäevalaps meid alt vedas. Mina isiklikult näiteks ei tahtnud kluppi minna, aga Ott teatas, et on ikka minek. Ega ei saa vastu vaielda, kui sünnipäevalaps ütleb. Aga ilmselt oli see lihtsalt trikk meist lahtisaamiseks. Väga suur pettumus... Altvedamine. Kurb.
Aga Eesti eri oli vinge...
Ning nüüd ma jõuangi selleni, et Club Tallinnas võis eile näha, et eestlus ikkagi rokib ning mõndadel hetkedel lööb kahtlemata välja. Väga positiivses võtmes. Ma pärast selgitan, et mis täpsemalt.
Võtmest rääkides. Suutsin eile oma võtme ära kaotada. See minu kaotamisoskus ületab juba igasugused piirid ma ütleks. Ja see on viimase poole aasta jooksul külge saadud häda, millest tuleb lahti saada. Aastavahetusel jätsin ühe tossu Otepääle, rääkimata mütsist. Sügisel kaotasin mälupulga (eile ostsin uue ning kuna hakkasin ta hoidmiseks kasutama võtmepaela, siis võtmepaela otsast ära võetud võti kadus peaaegu silmapilkselt). Pea kaotan ka aeg-ajalt. Tüütu.
4.1.06
1.1.06
Tarkade inimestega on ikka tore aega viita
Aastavahetusel juhtus nii, et sai natuke nalja. Mulle on alati meeldinud tarkade inimeste seltskonnas olla, aga seekord läks kohe eriti hästi. Kõik mõttevälgatused ei jäänud meelde, paljud jäid kirja panemata, kuid mõned olulised faktid uue aasta alustuseks.
Täiesti ebaaus on see, et Eneli jutust on kõikse rohkem kirjapanekuid (ja oleks rohkem, aga ma ei taha kedagi häbistada, eks), aga see on üldjoontes tingitud sellest, et ta rääkis päris tihti. Ja see oli suurepärane, sest vastasel juhul oleks olnud vaikus. Ma ei saa aru, miks peab peol eksisteerima vaikus. Seega kui tema ei rääkinud, siis rääkisin mina, aga õnneks mulle enda säravad maailmatarkused meelde ei jäänud.
Eneli:
- Ma ei saa sauna minna, mul on meik peal.
- Võib-olla on mul natuke beibelik suhtumine ellu.
- Ma pean vetsu minema, aga ma ei viitsi.
- Ma arvan, et mul on väärtus, mis siis, et ma end vahel purju joon.
- Kell on kahekümne minuti pärast kümme. Millal me välja sekundeid lugema läheme?
Selle kõige ja palju muud võttis aga kokku täiesti suvalisel hetkel teatatud:
"Aga ma olen üldse sõnasepp!"
No selle peale ei oska midagi kosta.
Janno:
-(karjudes üle ruumi) Mul on üks TÄHTIS küsimus!!! Mis kell on?
(mismõttes nagu?!? tähtis?!?)
- On talvine pööripäev ja suvine pööripäev.
Keegi teine: Talvisel on päev 6 tundi ja suvisel on öö 6 tundi.
Janno: Aga päev on ikka 24 tundi.
Janno astub ruumi täiesti paljana.
Eneli: Et tasu häbeneda, ma olen nagunii näinud mehe uhkust!
Janno: Ei noh, see pole mingi uhkus.
Khmm...
Kats: Muidu ju juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh...
Me ei saanudki teada, mida ta öelda tahtis. Aga ta ei olnud üldse purjus.
Triin:
- Minu arvates me peaksime mõtlema, mida selle lisasekundiga peale hakata.
Olli:
- Proovi seda õlut.
Keegi teine: Päris hea.
Olli: Ei ole. See on paha õlu!
Ja hetkel ma ei mäletagi, mida ma tegin kell 01:59:60 Eesti aja järgi.
Enne vana-aasta lõppu juhtus veel see, et me sulatasime üles sauna turvaandurid, nii et Falcki tehnik oli meie sõbraks ja kaaslaseks nii hetkedel, mil tundime, et olekski kedagi uut seltskonda vaja.
Ning enne seda juhtus ka see, et Mikk suutis ilma jääda talvevarustusest (ehk siis mütsist, jopest, kinnastest). Maailmas. Minu arvates oli see naljakas. Natuke. Kurb ka, aga ikkagi koomiline ka. Kui keegi näeb, siis öelge, et need on Miku omad, anna tagasi!
Uue aasta esimene tore uudis oli see, et öösel veetsime tund aega metsavahelisel teel, et lükata autot kraavist välja. Te nagunii arvate, et minu autot,aga võta näpust, ei olnud minu. Aga külm oli ka.
Ja eelmise aasta viimase auhinnana annan välja Kõige Laiema Silmaringiga Missi auhinna ja see läheb Maailma Top 50-s esinenud miss Laurale.
Juttu oli Angela Merkelist. "Elu sees pole kuulnud sellisest inimesest."
AGA
"Paris Hilton on väga huvitav persoon."
Palju õnne argipäevaks!
Üldiselt oli seal niipalju kilde, et ma soovitan netist see salvestus üles otsida. Tv.ee.
Täiesti ebaaus on see, et Eneli jutust on kõikse rohkem kirjapanekuid (ja oleks rohkem, aga ma ei taha kedagi häbistada, eks), aga see on üldjoontes tingitud sellest, et ta rääkis päris tihti. Ja see oli suurepärane, sest vastasel juhul oleks olnud vaikus. Ma ei saa aru, miks peab peol eksisteerima vaikus. Seega kui tema ei rääkinud, siis rääkisin mina, aga õnneks mulle enda säravad maailmatarkused meelde ei jäänud.
Eneli:
- Ma ei saa sauna minna, mul on meik peal.
- Võib-olla on mul natuke beibelik suhtumine ellu.
- Ma pean vetsu minema, aga ma ei viitsi.
- Ma arvan, et mul on väärtus, mis siis, et ma end vahel purju joon.
- Kell on kahekümne minuti pärast kümme. Millal me välja sekundeid lugema läheme?
Selle kõige ja palju muud võttis aga kokku täiesti suvalisel hetkel teatatud:
"Aga ma olen üldse sõnasepp!"
No selle peale ei oska midagi kosta.
Janno:
-(karjudes üle ruumi) Mul on üks TÄHTIS küsimus!!! Mis kell on?
(mismõttes nagu?!? tähtis?!?)
- On talvine pööripäev ja suvine pööripäev.
Keegi teine: Talvisel on päev 6 tundi ja suvisel on öö 6 tundi.
Janno: Aga päev on ikka 24 tundi.
Janno astub ruumi täiesti paljana.
Eneli: Et tasu häbeneda, ma olen nagunii näinud mehe uhkust!
Janno: Ei noh, see pole mingi uhkus.
Khmm...
Kats: Muidu ju juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh...
Me ei saanudki teada, mida ta öelda tahtis. Aga ta ei olnud üldse purjus.
Triin:
- Minu arvates me peaksime mõtlema, mida selle lisasekundiga peale hakata.
Olli:
- Proovi seda õlut.
Keegi teine: Päris hea.
Olli: Ei ole. See on paha õlu!
Ja hetkel ma ei mäletagi, mida ma tegin kell 01:59:60 Eesti aja järgi.
Enne vana-aasta lõppu juhtus veel see, et me sulatasime üles sauna turvaandurid, nii et Falcki tehnik oli meie sõbraks ja kaaslaseks nii hetkedel, mil tundime, et olekski kedagi uut seltskonda vaja.
Ning enne seda juhtus ka see, et Mikk suutis ilma jääda talvevarustusest (ehk siis mütsist, jopest, kinnastest). Maailmas. Minu arvates oli see naljakas. Natuke. Kurb ka, aga ikkagi koomiline ka. Kui keegi näeb, siis öelge, et need on Miku omad, anna tagasi!
Uue aasta esimene tore uudis oli see, et öösel veetsime tund aega metsavahelisel teel, et lükata autot kraavist välja. Te nagunii arvate, et minu autot,aga võta näpust, ei olnud minu. Aga külm oli ka.
Ja eelmise aasta viimase auhinnana annan välja Kõige Laiema Silmaringiga Missi auhinna ja see läheb Maailma Top 50-s esinenud miss Laurale.
Juttu oli Angela Merkelist. "Elu sees pole kuulnud sellisest inimesest."
AGA
"Paris Hilton on väga huvitav persoon."
Palju õnne argipäevaks!
Üldiselt oli seal niipalju kilde, et ma soovitan netist see salvestus üles otsida. Tv.ee.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
