Ta tuli mu ellu mitmeid aastaid tagasi Norra reisil. Teda oli seal üsna mitu ning ei saa mitte märkimata jätta, et temaga oli alati hea. Teised arvasid ka nii. Kuigi ta oli veidi raske iseloomuga ja väsitav. Vahepeal oli ta kadunud, aga nüüd on ta minu täisväärtuslikus elus tagasi. Korralikuks hakkamine ikka aitab.Umbes-täpselt selline batuut nagu pildil, on nüüd mu naabri aias. Me mõtlesime endalegi osta, aga arvestades, et neil hüppab selle peal üks kaheaastane ja vahel ka kolmeaastane, lubati meilgi seda kasutada, nii et võime oma osta siis kui mu vanemad kunagi peaksid vanavanemateks saama (oh aegu kaugeid neid...).
Ja täna oli mul juhe koos, juba ei tea mitmesetmendat päeva istusin arvuti taga. Siis läksin ja hüppasin 15 minutit - pea selge ja nahk märg. Saltosid veel ei viska. Nüüd mul on kahju, et mul pole kõrgemaid lagesid. Võiks muidugi kaaluda ideed panna see kortermaja katusele... Igal juhul on mul veelgi rohkem põhjuseid kodus käia.
Batuudil on iga inimene laps ja see tunne on hea.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar