Kadureede

Koristamine ei ole üldse lihtne. Täna varahommikul kell 02.00 kui otsustasin, et peaks paberite sorteerimise vahepeale magama, leidsin, et enda tuba on selleks liiga tolmune ja magasin teises toas.

Aga palju parem on, kui raamatud on reas, mitte virnas ja paberid kaustas, mitte niisama riiulil (kuigi praegu on veel suur hunnik pabereid maas, ülikooli asjad, sorteerimata). Ja sahtlid on tühjad (esimene sahtel tundus nii hirmuäratav, et panin tagasi kinni) ning riiulitel on ruumi.

Iga asja juures mõtlen, kas mul on seda tarvis ja kuigi mul pole seda võib-olla viimased 3 aastat vaja läinud, leian, et on küll. Pean karmim olema. Inimesele ei ole vaja nõnda suurt hulka asju nagu mul on. Ja oleks siis ainult korteris, teine kodu on ka ju asju täis!

Koristamise suurim väljakutse on selle jätkamine. Et eilne hoog täna ei raugeks. Kaalusin isegi kooli mitteminekut, aga õnneks siiski läksin. Seega püüan praegu end motiveerida oma tuppa minema ning vähemalt paberid ära sorteerida, et saaks kõndida, ilma, et millelegi peale astuks.

Ma ei ole kunagi eriline korraarmastaja olnud. Õigemini, mulle meeldib kord, aga mulle ei meeldi seda ise tekitada. Ehk siis mulle ei meeldi koristamine. Olen alati arvanud, et pean teenima nii palju, et suudaksin palgata kellegi korra nädalas oma kodu koristama (va magamistuba, see on minu!). Aga hetkel on kuidagi hoog peal, plaanin seda koristamist juba eelmise aasta 10. juulist kui Eestisse tagasi tulin, aga siiani oli nagu oli...

Üldse sel aastal olen oma plaanimistega metsapoole läinud. Koolist ma parem ei räägigi, ma pole iial tähtaegu nii ületanud nagu sel õppeaastal. Tööl suudan ma veel käia, õnneks.

Lisaks koristamisele oli mul veel üks plaan alates oktoobrist: viia printeri kassett täitmisele. No kuidagi iga päev läks meelest ja siis ma ei teadnud kuhu viia jne... Kui lõpuks eile viisin ära ja täna sain kätte. Nüüd ei jää muud üle, kui enda üle naerda: oleks ma teadnud, et see nii lihtne on!

Selline ma olen :) Laisk ja lohakas ;)