Ma olen viimasel ajal mõelnud, et millest koosnevad inimesed. No lisaks 70 protsendile veele ja muudele kehaosadele, peaksid nad koosnema mälestustest ja sisetundes ja millest kõigest veel. Ma tõesti usun, et lapsepõlves kogetu mõjutab meid suurel määral. Ma muidugi ei arva, et kõiges võiks seda süüdistada.
Eile ma vaatasin filmi "Nagu kaks tilka vett" või mis selle nimi ka poleks. Igal juhul on see tehtud raamatu "Veel üks Lotte" järgi (autor Erich Kästner). Ja see raamat oli üks mu lapsepõlve lemmikuid. Siiani on veel täiesti adekvaatses korras. Lisaks sellele, et ma olin pisikesena kindel, et olen haiglas äravahetatud printsess, unistasin alati õest. Ja Lottede lugu lihtsalt oli, kaasahaarav. Film on ikka tunduvalt juram.
Teine vaieldamatu lemmik oli Astrid Lindgren. Ma arvan, et ma veetsin päevi püüdes ta nime õigesti kirjutada. Nüüd ei tundu üldse nii hirmus. Mu täielik lemmik oli "Bullerby lapsed". Ma arvan siiani, et paremat raamatut pole olemas. Arvatavasti on nii mõnigi tüdruk peale minu tahtnud olla Liisa tema 7-sünnipäeval, kui ta suletud silmadega uude tuppa viidi. Mäletate ikka? Ja kuidas nad jala koolis käisid!
Oeh, oranžide kaantega Bullerbyl ei ole läinud sama hästi kui Lottedel. Tema on nimelt päris tükkideks. Võiks isegi öelda, et mõne koha pealt pigem pruun kui oranž ja pidi teine veel kõvade kaantega olema. Aga noh, vaeseke on ikka vähemalt kaks põlvkonda üle elanud. Minu lapsed peavad mõnd teist versiooni lugema...
"Madlikese" lood meeldisid mulle ka, aga "Pipi Pikksukk" mitte. No ma ei olnud fänn, sellest annavad tunnistust ka täiesti terved raamatukaaned. "Puhhi" ei ole ma kunagi suutnud algusest lõpuni läbi lugeda.
Ja üks legendaarne raamat meenus veel: "Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma". Võisin üsna kaua uurida pilti, kus nende ema kõhus oli beebi ;)
Lisaks oli meie kodus üsna popp teos "Muna", aga sellega läks nii, et ma ei tea, kas tädilastele sai meie eksemplar või on meil oma, aga nende variant on igal juhul tükkideks. Seega... jah...
Lastesaated olid ka... Need ju kujundavad inimest. Teletupsudele eelistan ma iga hetk Hunt Kriimsilma... ja tädi Rutt! Noh ja lisaks sellele kuulub minu jäägitu armastus Kessule ja Trippile. Üle-eelmisel aastal ostsin väikese punase kohvri, mille tootjaks on firma "Tripp". Ma olin elevil.
Rohkem ei tule meelde praegu... nagunii on veel...
8.4.07
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
sipsik!!! minu vaieldamatu lemmik ja eeskuju... tahtsin KÕIKE teha samamoodi nagu tema... aga jah, Kuul on mul siiani käimata.
Aiiii jahhhh.... Muidugi SIPSIK!!! See oli mul ka. Issand, kuidas see meelest läks! A ma tean küll, sest need raamatud ka ribadeks.
Oh kui mõnus, samadest raamatutest jutt, mis mind köitsid. Mul oli lemmiknimi eluaeg Kerstin, eks ikka Bullerby mõjutustel. Tuli hoopis Liisa :)
Veel oli vaieldamatu lemmik suureformaadiline vendade Grimmide Muinasjutte, see oli alati käepärast! Ja esimene raamat: Punamütsike, tohutu armas, siiani pildid ja tähed mängivad silme ees.
Bullerby lapsed on minu vaieldamatu lemmik. Meil on ka kodus oranžide kaantega raamat nii puruks loetud, et minu meelest me ostsime üks kord uuema variandi ka:) Ja ma tahtsin ka väiksena kogu aeg Liisa olla. Minu meelest nii tore oleks olnud väikses külas elada ja kuuekesi koos koolis käia ja Anna ning Britaga akna kaudu posti vahetada;)
Kaie, kohe näha, et meil ei olnud õdesid :P Vendadega sa ju ei räägi Liisast!
Postita kommentaar