Nädala eest tegin oma kõige esimese kontrolnaja rabotaja. Sain arvestatud ja C+, mis vist on minu kohta päris hea saavutus. Arvestusega, et käin rühmas inimestega, kes on õppinud vene keelt 10 aastat minu 3 nädala vastu.
Meil on õppematerjaliks tore raamat, dialoogide raamat, kust leiab ikka kõiksugu lauseid. Nt.
1)
Me ostsime suvila.
- Oi kui tore. Teil ju veel ei olnudki suvilat, kõigil teistel on.
2)
Su vend tundub väga sümpaatne.
- Jah, ta mängib jalgpalli ja tennist. Ma võin teid tutvustada.
Tore, ma mängin ka tennist, ehk saame koos mängida.
3)
Ma läksin oma naisest lahku.
- Ma läksin oma mehest lahku.
Saame õhtul kokku, räägime, kuidas läheb.
Iga teine dialoog lõpeb kokkusaamissooviga. Ja kui ma oskaks, siis mõtleks kohapeal välja oioi milliseid vestlusi. Seni oleme saanud hakkama vaid jutuga, kus L1 eksmees on nüüd L2 mees, kusjuures eelmine L2 mees jõi ja see mees joob ka. Ja mina üritan saada endale L2 vanemat poega.
Ma tahan öelda, et õppige vene keelt. Russkii na rabote vsegda prigoditsja.
Kuvatud on postitused sildiga uued teadmised. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga uued teadmised. Kuva kõik postitused
30.10.08
28.10.08
Saan targaks ja siis rikkaks
Otsustasin, et ei viitsi 70-eluaastani töötada. No nii mõnda aega tagasi. Ja kuna ma seni ei ole lotoga võitnud, siis tuleb ette võtta järgmine katsetus - börs. Aga raha ju hetkel ei ole ning ei tule, seega alustan õppimisest.
Venna korraldab Baltikumi suurimat investeerimismängu Investment Game 2009 ja panin end sinna kirja. Nüüd muudkui vaatan, kuidas üks portfell, mis oli eile kenas plussis on täna kenas miinuses ja vastupidi. Eriti veel ei jaga matsu, aga tasakesi viin end kurssi. Soovitan teistele ka, lõppkokkuvõttes ei pea ju sellega iga päev tegelema ;) (ma ei tea, kas inimesed, kes investeerimisest midagi teavad krimpsutasid nüüd nägu ;))
Venna korraldab Baltikumi suurimat investeerimismängu Investment Game 2009 ja panin end sinna kirja. Nüüd muudkui vaatan, kuidas üks portfell, mis oli eile kenas plussis on täna kenas miinuses ja vastupidi. Eriti veel ei jaga matsu, aga tasakesi viin end kurssi. Soovitan teistele ka, lõppkokkuvõttes ei pea ju sellega iga päev tegelema ;) (ma ei tea, kas inimesed, kes investeerimisest midagi teavad krimpsutasid nüüd nägu ;))
19.10.08
Mis on kapitalismi vaim?
Loen juba 3. päeva Weberi "Protestantlikku eetikat ja kapitalismi vaimu" ning tunnen, et ehk on magistrantuur minu jaoks siiski liiast. Unes näen kalviniste ja sõna "eetos".
Ja seda, mis on kapitalismi vaim tegelikult, ei tea Weber ilmselt isegi (sest see on see, mis sõltub sellest, et see on vms).
Ja seda, mis on kapitalismi vaim tegelikult, ei tea Weber ilmselt isegi (sest see on see, mis sõltub sellest, et see on vms).
8.4.08
Eesmärgid
Käisime vaatamas filmi "Rahumeelne sõdalane". Film iseenesest oli igati mõtlemapanev. Mõned mõtted:
- Surm on ainult veidi radikaalsem kui teismeliseiga, seega nothing to worry about.
- There's never nothing going on. Märka asju enda ümber.
- Arvesta, et sul ei ole kontrolli mitte millegi üle. Sellega ma muide ei nõustu, ma usun, et meil on kontroll meie mõtlemise üle.
- Tähtis ei ole eesmärk, vaid teekond.
- Elus on kolm tähtsat seadust:
a) paradoks - elu on müsteerium. Ära raiska aega sellest arusaamiseks;
b) huumor - säilita huumorisoon, eelkõige enda suhtes. See on enneolematu tugevus;
c) muutus - tea, et miski ei jää samaks.
Oli veel. "Rahumeelne sõdalane" on umbes nagu "Saladus". Ma ütleks, et mitte nii diip, selles suhtes, et ta jätab inimesele siiski valikuvabaduse - kas uskuda või mitte. Ja kui mitte, siis võtta filmi fantaasiana. Sest tegemist on ikkagi mängufilmiga. "Saladus" oli selline... liig saatevormis lihtsalt vaatamiseks. Naljakas oli muidugi ka see, mis näitlejad seal mängisid. Huvitav, kas nad ise teadsid, et tegemist peaks olema diibi asjaga?
Filmi lõppedes rääkisid inimesed juttu, Vain jagas soovitusi. Muide tema väitis, et eesmärgist tähtsamad on tõepoolest teekond ja suund, kuid selle viimase avastas tema ka alles hiljuti.
Aasta neljas kuu käib. Mis on teie selle aasta kaks eesmärki, mida tahaksite saavutada? Kui olete need eristanud, siis kuidas te seda mõõdate?
Minu eesmärgid on Ülo ja Kalle. Väidetavalt saavad need olla ainult mu poolaasta eesmärgid, seega teeme siis nii:
1) Ülo ja Kalle. 19. juuni.
2) igal õhtul tundmine, et see, mille nimel ma pingutan ja raban, teeb mind õnnelikuks. Et ma igal õhtul saaksin öelda, et isegi kui lõpptulemus mind ei rahuldanud või muud sellist, siis igal juhul olin õnnelik seda tehes.
- Surm on ainult veidi radikaalsem kui teismeliseiga, seega nothing to worry about.
- There's never nothing going on. Märka asju enda ümber.
- Arvesta, et sul ei ole kontrolli mitte millegi üle. Sellega ma muide ei nõustu, ma usun, et meil on kontroll meie mõtlemise üle.
- Tähtis ei ole eesmärk, vaid teekond.
- Elus on kolm tähtsat seadust:
a) paradoks - elu on müsteerium. Ära raiska aega sellest arusaamiseks;
b) huumor - säilita huumorisoon, eelkõige enda suhtes. See on enneolematu tugevus;
c) muutus - tea, et miski ei jää samaks.
Oli veel. "Rahumeelne sõdalane" on umbes nagu "Saladus". Ma ütleks, et mitte nii diip, selles suhtes, et ta jätab inimesele siiski valikuvabaduse - kas uskuda või mitte. Ja kui mitte, siis võtta filmi fantaasiana. Sest tegemist on ikkagi mängufilmiga. "Saladus" oli selline... liig saatevormis lihtsalt vaatamiseks. Naljakas oli muidugi ka see, mis näitlejad seal mängisid. Huvitav, kas nad ise teadsid, et tegemist peaks olema diibi asjaga?
Filmi lõppedes rääkisid inimesed juttu, Vain jagas soovitusi. Muide tema väitis, et eesmärgist tähtsamad on tõepoolest teekond ja suund, kuid selle viimase avastas tema ka alles hiljuti.
Aasta neljas kuu käib. Mis on teie selle aasta kaks eesmärki, mida tahaksite saavutada? Kui olete need eristanud, siis kuidas te seda mõõdate?
Minu eesmärgid on Ülo ja Kalle. Väidetavalt saavad need olla ainult mu poolaasta eesmärgid, seega teeme siis nii:
1) Ülo ja Kalle. 19. juuni.
2) igal õhtul tundmine, et see, mille nimel ma pingutan ja raban, teeb mind õnnelikuks. Et ma igal õhtul saaksin öelda, et isegi kui lõpptulemus mind ei rahuldanud või muud sellist, siis igal juhul olin õnnelik seda tehes.
20.2.08
Raamat on laual
Vahel kaasatakse ettevõtmistesse. Seekord Maria.
Võta lahti endale kõige lähemal asuv raamat ja kirjuta antud raamatust oma bloogi välja esimene, viimane ja kuldne lause (st. suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda lõpuks ka raamatu autor ja pealkiri ning viska pall edasi järgmisele kahele blogijale.
1. Recently, a multi-cultural vision of political community has become popular, both in theory and in practice.
2.Only then will an environment conductive to the creation of a tolerant multi-cultural political community described in the Introduction be created and nationalism be 'tamed'.
3. In 1995 the Russian parties managed to create electoral blocks and gain seats in Parliament (Table 3.4), but their alliances were short lived.
Surematu teos: Dovile Budryte "Taming Nationalism? Political Community Building in the Post-Soviet Baltic States"
Järgmisena võiks letti astuda... Hah. Ma panen rohkem kui kaks, ei huvita. Dea (kaotasin ära blogi aadressi :S), Egert, Kadri, Kaie, Mariliis, Mehis.
Elame-näeme. Uus maraton algas.
Võta lahti endale kõige lähemal asuv raamat ja kirjuta antud raamatust oma bloogi välja esimene, viimane ja kuldne lause (st. suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda lõpuks ka raamatu autor ja pealkiri ning viska pall edasi järgmisele kahele blogijale.
1. Recently, a multi-cultural vision of political community has become popular, both in theory and in practice.
2.Only then will an environment conductive to the creation of a tolerant multi-cultural political community described in the Introduction be created and nationalism be 'tamed'.
3. In 1995 the Russian parties managed to create electoral blocks and gain seats in Parliament (Table 3.4), but their alliances were short lived.
Surematu teos: Dovile Budryte "Taming Nationalism? Political Community Building in the Post-Soviet Baltic States"
Järgmisena võiks letti astuda... Hah. Ma panen rohkem kui kaks, ei huvita. Dea (kaotasin ära blogi aadressi :S), Egert, Kadri, Kaie, Mariliis, Mehis.
Elame-näeme. Uus maraton algas.
12.1.08
Salsa...
Olen ammu tahtnud salsat õppida.
Nüüd jooksid juhused nii kokku, et kõigepealt avati Tartus salsakursus ja lisaks leidsin tantsupartneri (või leidis tema minu, kes seda teab), kellel on olemas asi nimega rütmitunnetus. Selleta tantsimine on ikka keerukas. Eriti salsat. Me peame veel hoogsalt harjutama, aga lõpuks tantsime nagu ässad (see on meil kokku lepitud, mina nõustusin :P).
Kuna hetkel ma ei saa Bloggeriga piisavalt läbi, et teile video panna, siis vaadake siit.
Aga seltskond tõotab tulla kirev ja neljapäevaõhtud põnevad.
Lisaks töötas vana hea ravi ka köha vastu: peksa end kodust välja ja hakka elama.
Nüüd jooksid juhused nii kokku, et kõigepealt avati Tartus salsakursus ja lisaks leidsin tantsupartneri (või leidis tema minu, kes seda teab), kellel on olemas asi nimega rütmitunnetus. Selleta tantsimine on ikka keerukas. Eriti salsat. Me peame veel hoogsalt harjutama, aga lõpuks tantsime nagu ässad (see on meil kokku lepitud, mina nõustusin :P).
Kuna hetkel ma ei saa Bloggeriga piisavalt läbi, et teile video panna, siis vaadake siit.
Aga seltskond tõotab tulla kirev ja neljapäevaõhtud põnevad.
Lisaks töötas vana hea ravi ka köha vastu: peksa end kodust välja ja hakka elama.
26.8.07
Vahemärkus
Viskasin täna oma nime Google'i pildiotsingusse. Umbes 5. leheküljel oli pilt Martin Šmutovist. Ma ei tea, miks, aga see tundus nii naljakas. Põhimõtteliselt me ju olemegi sama inimene.
4.8.07
Purely Economics.
Mul on kombeks iga eksamisessiooni ajal oma lugejaid harida põnevate teadmistega. Ma ei selgita, mida tähendab electoral college, kuigi ma tean.
Aga ma võin öelda, et luuüdi võtmine inimese kehast on väga valus. Seda sain teada tänasel study sessionil. Kõike muidugi tänu Dr House'le (Hugh Laurie on geenius, lisaks stsenaristidele). Eilsel jõime veini ja tegime üksteisele massaaži. Pildid on kergelt erootilise varjundiga, seega näeb neid ainult Facebookis. Tegelikult ma lihtsalt ei viitsi pilte arvutisse võtta.
Prahasse tulin lootuses majanduse kohta midagi uut õppida, kuna tunnen, et see on ala, kus olen nö pehmetest teadustest ikka väga nõrk (et mitte öelda "loll",lisaks juurale).
Ühe asja õppisin: Kuznetsi kõver.
Kuznetsi kõver nimelt tõestab, et kui majanduslik ebavõrdsus kogu aeg kasvab, siis mingil hetkel jõuab see kohta, kus see hakkab vähenema. Ja see juhtub kõigiga.
Lisaks jägib Kuznetsi kõverat ka praegune kära keskkonna kohta. Ehk siis kõveral on "inequality" asemel nt CO2 eraldumine... Ja kas teadsite, et kõik riigid saavutavad ühel hetkel punkti, kust alates hakkavad nad loodust vähem reostama. Oma majandusliku kasvu ajal nad reostavad (nt nagu enamik Ida-Euroopa riike praegu), kuid mingil hetkel saavutatakse kõrgpunkt ja sealt edasi hakatakse loodusele tagasi andma. Seega lõpuks on nii, et mida kõrgem GDP, seda sõbralikum. Ja tuleb välja, et täitsa edukalt.
See muidugi läheb vastu Al Gore'i teooriaga, et varsti oleme kõik surnud. Aga eks siis näis, kellel on õigus. Ma kavatsen seda asja veel veidi edasi uurida, sest mul on endiselt raske uskuda, et Yandelil on õigus (kuigi varsti tuleb välja üks doktoritöö, mis tõestab sedasama). Aga noh homsel eksamil ma väidan, et on, sest ma tahan ikka head hinnet ju.
Lisaks õppisime ka seda, et Jamestownist ei tuleks mäletada Pocahontast, vaid Sir Thomas Dale'i, kes lisaks sellele, et armus indiaani printsessi, andis sisserännanud inglastele omandiõigusi ja päästis nad näljasurmast. Ahjaa, for the record, Pocahontas ei olnud tegelikult väga ilus.
Pildil on Pocahontas, mitte Sir Dale.
Aga ma võin öelda, et luuüdi võtmine inimese kehast on väga valus. Seda sain teada tänasel study sessionil. Kõike muidugi tänu Dr House'le (Hugh Laurie on geenius, lisaks stsenaristidele). Eilsel jõime veini ja tegime üksteisele massaaži. Pildid on kergelt erootilise varjundiga, seega näeb neid ainult Facebookis. Tegelikult ma lihtsalt ei viitsi pilte arvutisse võtta.
Prahasse tulin lootuses majanduse kohta midagi uut õppida, kuna tunnen, et see on ala, kus olen nö pehmetest teadustest ikka väga nõrk (et mitte öelda "loll",lisaks juurale).
Ühe asja õppisin: Kuznetsi kõver.
Kuznetsi kõver nimelt tõestab, et kui majanduslik ebavõrdsus kogu aeg kasvab, siis mingil hetkel jõuab see kohta, kus see hakkab vähenema. Ja see juhtub kõigiga.
Lisaks jägib Kuznetsi kõverat ka praegune kära keskkonna kohta. Ehk siis kõveral on "inequality" asemel nt CO2 eraldumine... Ja kas teadsite, et kõik riigid saavutavad ühel hetkel punkti, kust alates hakkavad nad loodust vähem reostama. Oma majandusliku kasvu ajal nad reostavad (nt nagu enamik Ida-Euroopa riike praegu), kuid mingil hetkel saavutatakse kõrgpunkt ja sealt edasi hakatakse loodusele tagasi andma. Seega lõpuks on nii, et mida kõrgem GDP, seda sõbralikum. Ja tuleb välja, et täitsa edukalt.
See muidugi läheb vastu Al Gore'i teooriaga, et varsti oleme kõik surnud. Aga eks siis näis, kellel on õigus. Ma kavatsen seda asja veel veidi edasi uurida, sest mul on endiselt raske uskuda, et Yandelil on õigus (kuigi varsti tuleb välja üks doktoritöö, mis tõestab sedasama). Aga noh homsel eksamil ma väidan, et on, sest ma tahan ikka head hinnet ju.
Lisaks õppisime ka seda, et Jamestownist ei tuleks mäletada Pocahontast, vaid Sir Thomas Dale'i, kes lisaks sellele, et armus indiaani printsessi, andis sisserännanud inglastele omandiõigusi ja päästis nad näljasurmast. Ahjaa, for the record, Pocahontas ei olnud tegelikult väga ilus.
Pildil on Pocahontas, mitte Sir Dale.
12.7.07
"Kas sul on seal midagi väga tähtsat?" ehk ood mu itimehele
See postitus ei ole teemal, kui tähtis on tähtis. Või teemal, et me ei peaks kõike oma elu ühes läpakas hoidma. Samuti ei ole see teemal, et ostsin just DVD'd, et oma arvutist koopiaid teha ning seda tühjendada. Te ju teete seda nagunii.
Enda õnneks käin ma tavaliselt reisimas mitme inimesega (Gruusia pildid on veel kolmel inimesel) ning sõprade vigadest olen jõudnud salvestada plaatidele nii Iirimaa kui ka Belgia pildid. Seminari-ja bakatööd ei ole ka veel kirjutama hakanud, seega pole ka seda muret, et need oleks võinud ära kaduda.
Pigem... kas te teate kui raske on leida Seagate'i või Western Digitali 80GB'st IDEpistikuga läpaka sisemist kõvaketast? Mina tean. Põhimõtteliselt on see võimatu.
1.päev:
Esimesena loobusin nõudest 80GB. Olgu siis suurem, aga peaasi, et on. Teisena loobusin kuulamast hinda, olgu, et on. Firma osas ma endiselt järeleandmisi ei teinud. Siis tegin vea ja rääkisin oma teise itimehega, kes kiitis küll mu firmavalikud heaks, kuid teatas, et ostku ma siis kindlasti kiire. Et ikka 7200 ja vahemälu (vms) vähemalt 8MB.
Helistasin seitsmesse või rohkemasse arvutipoodi. K-arvutisalongidel on ühine andmebaas, seega ei pidanud kõikidesse helistama. Igakord kui nad kuulsid sõnapaari "sülearvuti kõvaketas" oli toru teises otsas kuulda ohet.
"Meil pole juba üle poole aasta ühtegi läpaka kõvaketast juurde tulnud," teatas mulle noormees K-arvutisalongist. "Aga proovige Ordist." Vähemalt soovitas.
"Meil tuleb õhtul kell viis uus kaup, ehk seal on miskit," teatas Ordi ja lubas tagasi helistada. Ei helistanud, aga helistasin ise ja teine (sama viisakas kui esimene) teenindaja oli küll armas, kuid teatas mulle kell 17.35: "Kahjuks meil ei tulnud midagi. Ide-pistikut ei ole."
"Tellimise peale saaks ikka midagi," teatasid mitmed. MIDAGI? Tellides? Ei, mu tingimus on: kohe kätte. Sõidan reedel ära.
Hakkan vaikselt ata või System ata (vahet pole) kõvakettapistikuga arvutiomanikke vihkama. Neil on suisa valikut!
Vahepeal kõne teisele itimehele, kes käseb uurida hinnavaatlusest ning lubab mulle ketta Tallinnast teele panna, kui sealt midagi leian. Probleem: nichts. Mitte midagi.
Kõned juba Võru arvutipoodidesse. Tibi teises otsas tundub ata ja ide pistikutest teadvat umbes sama vähe kui mina.
Viky loetleb mulle tundmatute arvutipoodide nimesid.
Mikromaailm teatab, et neil on ühe teise firma oma (kes on mu listis kolmandal kohal) ja Seagate'i 40GB-ne. Otsustan, et seda on vähe, aga Samsungi jätan meelde.
PC Expert. Meeldiva häälega teenindaja teatab mulle absoluutse pommuudise, et neil on Western Digitali 120 GBne ja ide-otsikuga. Ma ei hakka veel rõõmust nutma, sest sel hetkel ootan veel Ordi kõnet, lootes midagi sealt. Kui neilt aga teada saan, et lootust ei ole, siis saab kõne taas PC Expert, kes on selleks hetkeks veel 20 min lahti. Bad news: sama ketas, aga pole ikka piisavalt kiire. Bronnin siiski ära.
Esimene arvutimees lohutab, et enne oli mul 4200, seega peaks hakkama saama... Aga siis helistab teine itimees, kes lubab laost vaadata. Helistab kahe seki pärast tagasi ja teeb pika kõne: "Kuule, kas see on sul S-ata või ide?" Tunnen end arvutimaailmas kui kala vees, kui sellele kiirelt vastan.
Kõne kahe minuti pärast: "Kuule, ainuke, mis on saada on 80GB Seagate, 7200. Kindel, et ide? See on ide."
Head aega 120 GBne liiga aeglane Western Digital. Vist.
2.päev:
Kell 13.30 päeval pole ma oma teisest itimehest ikka veel kuulnud. Mu smsile ei vasta ja kõnet vastu ei võta. "Väga närvis" on minu meeleolu kirjeldamiseks kergelt öeldud. Kell 14.15 helistab ta siiski ja teatab, et pani Cargosse ja üleüldse ta ei peaks selliseid asju tegema. No ma tean ju! Tänan lõpmatuseni, kannan raha üle ja jään kannatlikult ootma kella 19.45. Saabub seegi. Saan oma kasti kätte, viin ta vihma eest autosse varju, avan ja loen: Seagate, 80GB. Hingan. Lähen ostan poest šokolaadi.
Koju jõudes tean, et mu esimene itimees on kodust ära ja nüüd pean kannatlikult teda tagasi ootama. Pärast kümmet ta saabub. Hetkel on ta minu jaoks ebajumal. Ta võtab mu kasti ning annab lootust: "No paar tundi võtab aega, kui ma saan tegema hakata." Sõnan, et mul on kiire. Tallinn ja Praha ootavad. Selleks hetkeks on närvid üsna rahulikud. Lähen sauna ja magan.
3.päev:
Kell 10.30 kuulen allkorruselt samme. Kas tõesti mu esimene itimees? Ja seal ta ongi! Koos mu läpakaga.
"Kas ta töötab???" küsin eriti imestunult.
"Peaks töötama küll, kella viieni jändasin, mingi recovery plaat oli sul ikka puudu," vastab ta.
Hoian end tagasi, et talle mitte kaela langeda.
Panen Skype'i ja MSNi laadima. Kahtlustan, et kõvaketas jooksutas end kokku, kuna solvus mu peale ära, et lubasin vähem arvuti taga olla. Ma mitte kunagi ei tee enam nii.
Umbes 64 h pärast mu avastust, et kõvaketas on kutu, postitan selle oma nüüd palju kiiremast arvutist. Kaotatud failide pärast muretsen tagasitulles.
Enda õnneks käin ma tavaliselt reisimas mitme inimesega (Gruusia pildid on veel kolmel inimesel) ning sõprade vigadest olen jõudnud salvestada plaatidele nii Iirimaa kui ka Belgia pildid. Seminari-ja bakatööd ei ole ka veel kirjutama hakanud, seega pole ka seda muret, et need oleks võinud ära kaduda.
Pigem... kas te teate kui raske on leida Seagate'i või Western Digitali 80GB'st IDEpistikuga läpaka sisemist kõvaketast? Mina tean. Põhimõtteliselt on see võimatu.
1.päev:
Esimesena loobusin nõudest 80GB. Olgu siis suurem, aga peaasi, et on. Teisena loobusin kuulamast hinda, olgu, et on. Firma osas ma endiselt järeleandmisi ei teinud. Siis tegin vea ja rääkisin oma teise itimehega, kes kiitis küll mu firmavalikud heaks, kuid teatas, et ostku ma siis kindlasti kiire. Et ikka 7200 ja vahemälu (vms) vähemalt 8MB.
Helistasin seitsmesse või rohkemasse arvutipoodi. K-arvutisalongidel on ühine andmebaas, seega ei pidanud kõikidesse helistama. Igakord kui nad kuulsid sõnapaari "sülearvuti kõvaketas" oli toru teises otsas kuulda ohet.
"Meil pole juba üle poole aasta ühtegi läpaka kõvaketast juurde tulnud," teatas mulle noormees K-arvutisalongist. "Aga proovige Ordist." Vähemalt soovitas.
"Meil tuleb õhtul kell viis uus kaup, ehk seal on miskit," teatas Ordi ja lubas tagasi helistada. Ei helistanud, aga helistasin ise ja teine (sama viisakas kui esimene) teenindaja oli küll armas, kuid teatas mulle kell 17.35: "Kahjuks meil ei tulnud midagi. Ide-pistikut ei ole."
"Tellimise peale saaks ikka midagi," teatasid mitmed. MIDAGI? Tellides? Ei, mu tingimus on: kohe kätte. Sõidan reedel ära.
Hakkan vaikselt ata või System ata (vahet pole) kõvakettapistikuga arvutiomanikke vihkama. Neil on suisa valikut!
Vahepeal kõne teisele itimehele, kes käseb uurida hinnavaatlusest ning lubab mulle ketta Tallinnast teele panna, kui sealt midagi leian. Probleem: nichts. Mitte midagi.
Kõned juba Võru arvutipoodidesse. Tibi teises otsas tundub ata ja ide pistikutest teadvat umbes sama vähe kui mina.
Viky loetleb mulle tundmatute arvutipoodide nimesid.
Mikromaailm teatab, et neil on ühe teise firma oma (kes on mu listis kolmandal kohal) ja Seagate'i 40GB-ne. Otsustan, et seda on vähe, aga Samsungi jätan meelde.
PC Expert. Meeldiva häälega teenindaja teatab mulle absoluutse pommuudise, et neil on Western Digitali 120 GBne ja ide-otsikuga. Ma ei hakka veel rõõmust nutma, sest sel hetkel ootan veel Ordi kõnet, lootes midagi sealt. Kui neilt aga teada saan, et lootust ei ole, siis saab kõne taas PC Expert, kes on selleks hetkeks veel 20 min lahti. Bad news: sama ketas, aga pole ikka piisavalt kiire. Bronnin siiski ära.
Esimene arvutimees lohutab, et enne oli mul 4200, seega peaks hakkama saama... Aga siis helistab teine itimees, kes lubab laost vaadata. Helistab kahe seki pärast tagasi ja teeb pika kõne: "Kuule, kas see on sul S-ata või ide?" Tunnen end arvutimaailmas kui kala vees, kui sellele kiirelt vastan.
Kõne kahe minuti pärast: "Kuule, ainuke, mis on saada on 80GB Seagate, 7200. Kindel, et ide? See on ide."
Head aega 120 GBne liiga aeglane Western Digital. Vist.
2.päev:
Kell 13.30 päeval pole ma oma teisest itimehest ikka veel kuulnud. Mu smsile ei vasta ja kõnet vastu ei võta. "Väga närvis" on minu meeleolu kirjeldamiseks kergelt öeldud. Kell 14.15 helistab ta siiski ja teatab, et pani Cargosse ja üleüldse ta ei peaks selliseid asju tegema. No ma tean ju! Tänan lõpmatuseni, kannan raha üle ja jään kannatlikult ootma kella 19.45. Saabub seegi. Saan oma kasti kätte, viin ta vihma eest autosse varju, avan ja loen: Seagate, 80GB. Hingan. Lähen ostan poest šokolaadi.
Koju jõudes tean, et mu esimene itimees on kodust ära ja nüüd pean kannatlikult teda tagasi ootama. Pärast kümmet ta saabub. Hetkel on ta minu jaoks ebajumal. Ta võtab mu kasti ning annab lootust: "No paar tundi võtab aega, kui ma saan tegema hakata." Sõnan, et mul on kiire. Tallinn ja Praha ootavad. Selleks hetkeks on närvid üsna rahulikud. Lähen sauna ja magan.
3.päev:
Kell 10.30 kuulen allkorruselt samme. Kas tõesti mu esimene itimees? Ja seal ta ongi! Koos mu läpakaga.
"Kas ta töötab???" küsin eriti imestunult.
"Peaks töötama küll, kella viieni jändasin, mingi recovery plaat oli sul ikka puudu," vastab ta.
Hoian end tagasi, et talle mitte kaela langeda.
Panen Skype'i ja MSNi laadima. Kahtlustan, et kõvaketas jooksutas end kokku, kuna solvus mu peale ära, et lubasin vähem arvuti taga olla. Ma mitte kunagi ei tee enam nii.
Umbes 64 h pärast mu avastust, et kõvaketas on kutu, postitan selle oma nüüd palju kiiremast arvutist. Kaotatud failide pärast muretsen tagasitulles.
21.6.07
Nõuanne tudengile
Kui ma peaksin andma tulevasele tudengile ühe soovituse, siis see oleks:
Sessi ajal puhka ja löö lulli, õppimine nüristab mõtlemisvõimet.
Minu kolm aastat ülikoolis on andnud tugeva korrelatsiooni mitteõppimise ja väga heade tulemuste vahel. Viimane sess ei olnud mingi erand. Peipsi äärde ujuma minek näiteks oli suurepärane mõte ning andis järgmise päeva Bingo-lotoks palju inspiratsiooni.
Selle reegli paikapidavus ei sõltu õppeaastast või riigist, kus õpite. Kui teile tundub, et EI, nii asjad ei käi, et õppima peab, siis hea küll - õppige. Aga trust me, mõttetu. Parem pidage pidu.
See reegel on lihtsalt universaalne. Täitsa tasuta annan ära.
Sessi ajal puhka ja löö lulli, õppimine nüristab mõtlemisvõimet.
Minu kolm aastat ülikoolis on andnud tugeva korrelatsiooni mitteõppimise ja väga heade tulemuste vahel. Viimane sess ei olnud mingi erand. Peipsi äärde ujuma minek näiteks oli suurepärane mõte ning andis järgmise päeva Bingo-lotoks palju inspiratsiooni.
Selle reegli paikapidavus ei sõltu õppeaastast või riigist, kus õpite. Kui teile tundub, et EI, nii asjad ei käi, et õppima peab, siis hea küll - õppige. Aga trust me, mõttetu. Parem pidage pidu.
See reegel on lihtsalt universaalne. Täitsa tasuta annan ära.
13.6.07
MAC aadress
MAC-aadress, meediumipöörduse juhtimise aadress Kohtvõrgus (või mõnes muus võrgus) on MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber. Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernertiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressi vastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus.
MAC-aadressi kasutatakse andmeedastuse juhtprotkolli (TCP) andmelülikihi (DLL) meediumipöörduse juhtimise alamkihis (MAC). Iga füüsilise seadme liigi jaoks on olemas oma MAC-alamkiht.
DLL kihi teine alamkiht on loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC).
Windows 2000 ja Windows XP arvutite puhul saab võrgukaardi MAC-aadressi teada järgmiselt: valige Start->Run ja kirjutage dialoogiboksi cmd. Avaneb DOS’i aken, kuhu tuleb käsuviiba järele kirjutada IPCONFIG /ALL. Leidke pealkiri Ethernet adapter Wireless Network Connection ning selle alt Physical Address, mis näeb välja umbes nii: 00-50-BA-D1-BA-71. See ongi teie võrgukaardi MAC-aadress. Kui teie sülearvuti võrguühenduse tagab PC-kaart, siis on MAC-aadress kirjutatud otse kaardile.
Allikas: e-teatmik
11.6.07
Kasulikud müügioskused
"Tere! Ma olen Teie ülemine naaber. Kas Teil on internet?"
"On."
"Kas üks neist on Teie oma?" Näitan paberit kolme ühenduse nimega.
"On."
"Kas me saaks äri teha?"
"???"
2 minutit hiljem istusin alumise naabri elutuba-köögis ja tema otsis mu arvuti MAC aadressi (jah, nüüd ma tean, kus see on, aga milleks see on, seda tuleb veel uurida...), et mind enda netivõrku ühendada.
"Ma luban, et ma kasutan seda heaperemehelikult."
Õrn noogutus.
Nüüd on mul internet. Ukse taga koputades oli veider tunne, nagu Iirimaal. Aga oskused on endiselt alles. Koputus, naeratus, särav "Tere!" ja tutvustus ning siis asja juurde.
MSN ei tööta. Super. Ausalt.
"On."
"Kas üks neist on Teie oma?" Näitan paberit kolme ühenduse nimega.
"On."
"Kas me saaks äri teha?"
"???"
2 minutit hiljem istusin alumise naabri elutuba-köögis ja tema otsis mu arvuti MAC aadressi (jah, nüüd ma tean, kus see on, aga milleks see on, seda tuleb veel uurida...), et mind enda netivõrku ühendada.
"Ma luban, et ma kasutan seda heaperemehelikult."
Õrn noogutus.
Nüüd on mul internet. Ukse taga koputades oli veider tunne, nagu Iirimaal. Aga oskused on endiselt alles. Koputus, naeratus, särav "Tere!" ja tutvustus ning siis asja juurde.
MSN ei tööta. Super. Ausalt.
5.6.07
Et te teaks...
Mu toredate raamatute põhjal valmis selline skeem (klikake peale, et näha, kui ilus ta tegelikult on):
Tegelikult oleks tahtnud sinna veel palju ilusaid poisslapse nimesid lisada :)
Tegelikult oleks tahtnud sinna veel palju ilusaid poisslapse nimesid lisada :)
21.5.07
Vahelduseks: šokolaadimäärus
Vahelduseks pakun tasuta huumorit Euroopa Liidu direktiividest:
Valge šokolaad koosneb kakaovõist, piimast või piimatoodetest ja suhkrust. Valge šokolaad peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid ja vähemalt 14% piimakuivainet, mis on saadud piimast, väherasvasest piimast, rasvata piimast, kondenspiimast, madala rasvasisaldusega kondenspiimast, piimapulbrist või madala rasvasisaldusega piimapulbrist, rõõsast koorest, kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast, koorepulbrist, võist või piimarasvast ning mille piimarasva sisaldus on vähemalt 3,5%
Täidisega šokolaad koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist. Glasuur peab moodustama vähemalt 25% toote netokogusest ning koosnema šokolaadist, piimašokolaadist, heledast piimašokolaadist või valgest šokolaadist. Šokolaadiglasuuriga kaetud jäätiseid ja pagaritooteid, sealhulgas küpsiseid, ei käsitata täidisega šokolaadidena.
Et te siis teaks, eks...
Valge šokolaad koosneb kakaovõist, piimast või piimatoodetest ja suhkrust. Valge šokolaad peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid ja vähemalt 14% piimakuivainet, mis on saadud piimast, väherasvasest piimast, rasvata piimast, kondenspiimast, madala rasvasisaldusega kondenspiimast, piimapulbrist või madala rasvasisaldusega piimapulbrist, rõõsast koorest, kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast, koorepulbrist, võist või piimarasvast ning mille piimarasva sisaldus on vähemalt 3,5%
Täidisega šokolaad koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist. Glasuur peab moodustama vähemalt 25% toote netokogusest ning koosnema šokolaadist, piimašokolaadist, heledast piimašokolaadist või valgest šokolaadist. Šokolaadiglasuuriga kaetud jäätiseid ja pagaritooteid, sealhulgas küpsiseid, ei käsitata täidisega šokolaadidena.
Et te siis teaks, eks...
19.4.07
10.4.07
4.4.07
Tänased ideed
Käisin esmaspäeval kuulamas Geert Hofstede't. Üks neist sotsiaalteadlastest, kellest kusagilt oled veidi kuulnud, aga kuna alati räägitakse korraga miljonist teadlasest, siis jäävad meelde vaid fragmendid. Temast olid meelde jäänud kultuuridimensioonid ja üldse kultuur.
Aga esmaspäeval teda tähelepanelikumalt kuulates, tekkis mul soov pikemalt lugeda. Varsti ma seda ka teen. Aga seni võime võtta teadmiseks, et Eesti on feminiinne kultuur. Ja maskuliinsetest kultuuridest eristab meid see, et lapsed on õnnelikumad ja ühiskond väärtustab ka pehmemaid väärtusi. Lisaks sellele aktsepteeritakse paremini vähemusi (nt homoseksuaalid).
Kui keegi küsis, et miks ta arvab, et Eesti on feminiinne, siis ta vastus oli lihtne:
"Because that's how it scores on my scales."
Teise põhjendusena Hofstede välja selle, et keset linna on suudlevate inimeste kuju - maskuliinses ühiskonnas seda ei juhtuks.
Ja siis ma hakkasin mõtlema...
Kas Eestis tõesti väärtustatakse pehmeid väärtusi? Jälgides seda, mil määral inimesed tarbivad, siis ma julgeks vastu vaielda. Hea töökoht, suur palk, vinge maja ja võimas auto. Vähemasti see on mulje, mis tekib. Inimest määratletakse tihtipeale pigem tema positsiooni kui isikuomaduste järgi. Või kuidas?
Üsna varakult sisendatakse, et oleme väike riik, väike rahvas ja väike kultuur ning selleks, et saada suureks, peame topelt vaeva nägema. Me ei puhka, vaid töötame. Teeme ületunde, ilma, et nende eest makstaks (nojaa, see võib olla pehme väärtus, teeme tööd heast südamest, aga kes seda usub?).
Me räägime sõprusest, usaldusest ja armastusest. Me ei suuda öelda üksteisele "Ma armastan sind", hea kui oma sõpru kallistame. Kaks meest, kes kallistavad, on kohe homod. Ja kuigi kõik väidavad, et nad on tolerantsed, siis tasakesi omakeskis rääkides... oi oi oi. Ja mis puutub vähemuste aktsepteerimisse, siis vabandage, see, kuidas suhtutakse meie oma vähemusrahvusesse - venelastesse, on küll juba ületanud igasuguse normaalse taluvuse piiri. Aga see, et Venemaa ja venelased ei ole üks ja seesama, on hoopis teine teema. Või see, kui sa arvad, et venelased on toredad ja sõbralikud inimesed, ei tee sinust kohe riigivaenlast.
Kas Eesti lapsed on õnnelikumad kui Ameerika lapsed (mis on ehedaim näide maskuliinsest kultuurist)? Ma ei tea. Aga mulle kuidagi tundub, et materiaalsust taga ajades lapsed tihtipeale unustatakse. Muidu ei oleks ju kaups või Viru Keskus paljudele koduks, või?
Feminiinne pidavat tähendama, et ei võrrelda end parimatega, vaid püüakse ikka enda lati järgi asju seada. Mulle tundub, et Eestis püütakse kõiki alati parimatega võrrelda. "Vaata, see tegi nii. Ta on ikka nii tubli, miks sina nii ei tee?".
Kokkuvõtvalt otsustasin, et pean seda raamatut täpsemalt lugema, sest mitte kohe ei taha uskuda, et Eesti niivõrd feminiinne on. Või mitte ei taha uskuda, et see kõik nii ühekülgne on. Ehk teen ennatlikke järeldusi. Või tõepoolest oleme suutnud jälle teistsuguse mulje jätta, kui tegelikult oleme?
Aga esmaspäeval teda tähelepanelikumalt kuulates, tekkis mul soov pikemalt lugeda. Varsti ma seda ka teen. Aga seni võime võtta teadmiseks, et Eesti on feminiinne kultuur. Ja maskuliinsetest kultuuridest eristab meid see, et lapsed on õnnelikumad ja ühiskond väärtustab ka pehmemaid väärtusi. Lisaks sellele aktsepteeritakse paremini vähemusi (nt homoseksuaalid).
Kui keegi küsis, et miks ta arvab, et Eesti on feminiinne, siis ta vastus oli lihtne:
"Because that's how it scores on my scales."
Teise põhjendusena Hofstede välja selle, et keset linna on suudlevate inimeste kuju - maskuliinses ühiskonnas seda ei juhtuks.
Ja siis ma hakkasin mõtlema...
Kas Eestis tõesti väärtustatakse pehmeid väärtusi? Jälgides seda, mil määral inimesed tarbivad, siis ma julgeks vastu vaielda. Hea töökoht, suur palk, vinge maja ja võimas auto. Vähemasti see on mulje, mis tekib. Inimest määratletakse tihtipeale pigem tema positsiooni kui isikuomaduste järgi. Või kuidas?
Üsna varakult sisendatakse, et oleme väike riik, väike rahvas ja väike kultuur ning selleks, et saada suureks, peame topelt vaeva nägema. Me ei puhka, vaid töötame. Teeme ületunde, ilma, et nende eest makstaks (nojaa, see võib olla pehme väärtus, teeme tööd heast südamest, aga kes seda usub?).
Me räägime sõprusest, usaldusest ja armastusest. Me ei suuda öelda üksteisele "Ma armastan sind", hea kui oma sõpru kallistame. Kaks meest, kes kallistavad, on kohe homod. Ja kuigi kõik väidavad, et nad on tolerantsed, siis tasakesi omakeskis rääkides... oi oi oi. Ja mis puutub vähemuste aktsepteerimisse, siis vabandage, see, kuidas suhtutakse meie oma vähemusrahvusesse - venelastesse, on küll juba ületanud igasuguse normaalse taluvuse piiri. Aga see, et Venemaa ja venelased ei ole üks ja seesama, on hoopis teine teema. Või see, kui sa arvad, et venelased on toredad ja sõbralikud inimesed, ei tee sinust kohe riigivaenlast.
Kas Eesti lapsed on õnnelikumad kui Ameerika lapsed (mis on ehedaim näide maskuliinsest kultuurist)? Ma ei tea. Aga mulle kuidagi tundub, et materiaalsust taga ajades lapsed tihtipeale unustatakse. Muidu ei oleks ju kaups või Viru Keskus paljudele koduks, või?
Feminiinne pidavat tähendama, et ei võrrelda end parimatega, vaid püüakse ikka enda lati järgi asju seada. Mulle tundub, et Eestis püütakse kõiki alati parimatega võrrelda. "Vaata, see tegi nii. Ta on ikka nii tubli, miks sina nii ei tee?".
Kokkuvõtvalt otsustasin, et pean seda raamatut täpsemalt lugema, sest mitte kohe ei taha uskuda, et Eesti niivõrd feminiinne on. Või mitte ei taha uskuda, et see kõik nii ühekülgne on. Ehk teen ennatlikke järeldusi. Või tõepoolest oleme suutnud jälle teistsuguse mulje jätta, kui tegelikult oleme?
12.3.07
Teadmiseks
Nii... mitte kunagi ei tea, milleks seda teadmist vaja läheb, kuid jätke meelde, et Missy Ellioti realityshow nimi oli 2004. aastal "Missy Elliot Project".
Täna juhtus midagi nii imelikku, et ma endiselt ei usu.
"Luuavarrest ei tule mitte pauk, vaid mütakas."
"Ja kui tundub, et kõik läheb allamäge, siis kõik ei saa minna, midagi läheb ikka hästi ka."
Otsin hip-hop fännist meest :D Peaksid olema ka muud iseloomuomadused (vt naised ja mehed).
Täna juhtus midagi nii imelikku, et ma endiselt ei usu.
"Luuavarrest ei tule mitte pauk, vaid mütakas."
"Ja kui tundub, et kõik läheb allamäge, siis kõik ei saa minna, midagi läheb ikka hästi ka."
Otsin hip-hop fännist meest :D Peaksid olema ka muud iseloomuomadused (vt naised ja mehed).
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
