20.1.08

Kelle Sina tagasi kutsuksid?

Mööduv nädal oli Eesti meediamaastikul nii põnev, et ajas naerma eksole... Tipp saabus muidugi Äripäeva vahendusel, mis tõestas, kuivõrd professionaalseid ajakirjanikke nad endale palkavad. Meenub ühe ajakirjanduses töötava inimese paari nädala tagune kommentaar, et Äripäev võttis terve hulga noori ilusaid tüdrukuid tööle ja pärast aasta aega harjutamist saavad nad isegi hakkama. Ma arvan, et see inimene võtaks sõnad tagasi.

Noor ajakirjanikule (nagu teda nimetatakse) saab nii mõndagi ette heita, alustades loogilise mõistuse puudusest. Ma saan temast aru... Helistad Savisaarele ja kuuled, kuidas öeldakse "sitt". Noorel ajakirjanikul hakkavad käed värisema ja hing läheb rõõmu täis - milline uudis!!! Kuulsus ja sära! Ja ta ei vaeva oma pead sellega, et kahtlustada, kas see kõik on ikka reaalne. Ma ei ole suurim härra Keskerakonna fänn, aga ma ei arva, et see mees oleks loll. Ta teab, mida ta teeb ning tema tavaline küsimustele vastamise viis on pigem keerutav ja otseselt vihjav, aga mitte kunagi ropp või ülimalt otsekohene. Inimene, kes on meediaga suhelnud nii kaua nagu Savisaar seda teinud on, ei ütle telefonivestluses ajakirjanikule "sitt". Vähemalt mina küll seda uudist lugedes kohe mõtlesin, kas see on võimalik. Mind oleks see rõõmsaks teinud, sest teate, otsekohesust ongi meie elus vähe, aga... ebausutav. Noort ajakirjanikku see ei häirinud. Veel parem, helistades ta ei teinud kindlaks, kellega ta räägib, vaid OLETAS, et tegu on Savisaarega. Äripäeva vabandus, et ta ei saanud hääle järgi aru, et tegemist ei ole Savisaarega, on lihtsalt naeruväärne. "Tule taevas appi," tahaks öelda. Kirsiks tordil küsimus: "Kelle Sina tagasi kutsuksid?" Jah, täiesti normaalne on ajakirjanikuna kedagi telefoniintervjuus sinatada. Või ma eksin?

Ja aupauk tuleb Äripäev online'i vahendusel. Seda teatavat noort ajakirjanikku iseloomustatakse seal järgmiste omadustega:

"Edastab väga kiiresti kvaliteetseid uudiseid ja kommentaare võrguväljaandele aripaev.ee, toimetab lugejate tagasisidet, lööb kaasa veebi arenduses."
Allika juurde


Muie ei ole ju liiast. Või oli see pisar?

3 kommentaari:

Marjakas ütles ...

Hmm, see poliitiku sinatamine intervjuudes on kahe persega lugu, kui nüüd robustselt väljenduda. Mina ka pidin ühega inteka tegema ja siis ta heistas mulle ja hakkas ise sinatama, ilmselt ootas, et ma ka sinataks teda. Ta on küll mu ema tuttav, aga samas me pole kunagi kohtunud, et niimoodi sina-peal võiks olla. Lihtsalt.."prominendid" on ka inimesed ja see, kes eeldab, et teda kui mingit suurt kunni ja käskijat koheldakse, on tegelikult endast liiga heal arvamusel. Viisakusest ma igaks juhuks ise alati teietan, siis ei saa keegi põhjuseta solvuda.

Anonüümne ütles ...

Höhöööööö. Väga lahe lugu. Eesti on just nimelt jah täis lapsajakirjanikke ja laisku ajakirjanikke. Paraku. Ja nõus - pigem rõõmustanuks, arvestades sihtallikat, ent nüüd peab lihtsalt ametit häbenema. Taas.

Triin ütles ...

Ma ka kõigepealt ikka teietaks. Ainult siis mitte, kui me tõepoolest oleme isiklikult tuttavad.

Mul oli ka häbi. Lihtsalt kurb.