Video ka.

Video sai ka juutuubi üles. Vaadake ja saatke edasi. Oleks tahtnud paremini, aga oskused ei jõua veel järele ;)

Oma kampaania: "Jah" jõulutundele!

Koolis juhtus nii, et pidime käima lükkama ühe kampaania. Internetist me eriti midagi ei tea muidugi, aga proovisime ikka.

Lehekülg on valmis ja ma loodan, et ka minu blogi lugejad teevad väikese mõtteharjutuse: mida lahedat oled oma sõpradele kinkinud? Midagi sellist, mis on hea ja mõttega. Mul meenub ohtralt sünnipäevapidusid ja seal nähtud häid kingiideid. Mõte ikka selles, et jõulutunne saaks tunde osa tagasi. Täpsemalt lugege juba selleks loodud blogist (pildile klõpsates oled seal nagu nipsti, aga kui ei funka, siis http://joulutunne.blogspot.com) ;)


Ja mulle meeldivad ka mõttega kingitused. Seega võib mulle sel aastal (ja järgmisel) a) kanda kingiraha mu reisikonto arvele või b) toetada Maarja Küla Eesti maja ehitust. Muud toredad ideed ka teretulnud.

Kelle Sina tagasi kutsuksid?

Mööduv nädal oli Eesti meediamaastikul nii põnev, et ajas naerma eksole... Tipp saabus muidugi Äripäeva vahendusel, mis tõestas, kuivõrd professionaalseid ajakirjanikke nad endale palkavad. Meenub ühe ajakirjanduses töötava inimese paari nädala tagune kommentaar, et Äripäev võttis terve hulga noori ilusaid tüdrukuid tööle ja pärast aasta aega harjutamist saavad nad isegi hakkama. Ma arvan, et see inimene võtaks sõnad tagasi.

Noor ajakirjanikule (nagu teda nimetatakse) saab nii mõndagi ette heita, alustades loogilise mõistuse puudusest. Ma saan temast aru... Helistad Savisaarele ja kuuled, kuidas öeldakse "sitt". Noorel ajakirjanikul hakkavad käed värisema ja hing läheb rõõmu täis - milline uudis!!! Kuulsus ja sära! Ja ta ei vaeva oma pead sellega, et kahtlustada, kas see kõik on ikka reaalne. Ma ei ole suurim härra Keskerakonna fänn, aga ma ei arva, et see mees oleks loll. Ta teab, mida ta teeb ning tema tavaline küsimustele vastamise viis on pigem keerutav ja otseselt vihjav, aga mitte kunagi ropp või ülimalt otsekohene. Inimene, kes on meediaga suhelnud nii kaua nagu Savisaar seda teinud on, ei ütle telefonivestluses ajakirjanikule "sitt". Vähemalt mina küll seda uudist lugedes kohe mõtlesin, kas see on võimalik. Mind oleks see rõõmsaks teinud, sest teate, otsekohesust ongi meie elus vähe, aga... ebausutav. Noort ajakirjanikku see ei häirinud. Veel parem, helistades ta ei teinud kindlaks, kellega ta räägib, vaid OLETAS, et tegu on Savisaarega. Äripäeva vabandus, et ta ei saanud hääle järgi aru, et tegemist ei ole Savisaarega, on lihtsalt naeruväärne. "Tule taevas appi," tahaks öelda. Kirsiks tordil küsimus: "Kelle Sina tagasi kutsuksid?" Jah, täiesti normaalne on ajakirjanikuna kedagi telefoniintervjuus sinatada. Või ma eksin?

Ja aupauk tuleb Äripäev online'i vahendusel. Seda teatavat noort ajakirjanikku iseloomustatakse seal järgmiste omadustega:

"Edastab väga kiiresti kvaliteetseid uudiseid ja kommentaare võrguväljaandele aripaev.ee, toimetab lugejate tagasisidet, lööb kaasa veebi arenduses."
Allika juurde

Muie ei ole ju liiast. Või oli see pisar?

Skype, kümme punkti.

Täna sai see osa minust, kes kannatab professionaalse kretinismi all, orgasmi. Just. See, kuidas Skype oma praegust sisselogimisega seotud jama peaaegu, et otse üle kannab, on nii ilus.

1. Tekkis mingi kamm ja Skype'i sisse enam ei saa (no mina muidugi eile arvasin, et asi on minu arvutis, laadisin programmi maha ja uuesti peale, aga sama häda...)
2. Midagi ei eitatud, vaid kohe hakkas kõikides Skype'i blogides (nii eesti, inglise, prantsuse jne keeltes) pihta kommunikatsioon oma klientidega, kus seletati mõne tunni tagant asjade käiku Skype'le omases sõbramehelikus stiilis. Hea meel oli kohe lugeda, kuidas tublid poisid-tüdrukud Eestis, Luxembourgis ja kus iganes veel, teevad töömesilastena kõik, et ma Skype'i jälle sisse saaks (ja ma usun, et tegidki, sest mainele on see niigi paras löök).

Iseasi muidugi, et kui suur osa Skype'i kasutajatest nende blogi lugejad on. Aktiivsemad osaliselt kindlasti või kui tekkis probleem, siis võib-olla hakkasid. Aga igal juhul plusspunktid operatiivsuse eest asja kajastamisel. Nüüd tahaks veel, et saaks sisselogida, aga niikaua võin end ju MSNiga lõbustada.

Mainekujundusest

Täna klõpsisinkeset päeva kanaleid. Ja siis klõpsisin Arte peale. Mina ei ole senini veel aru saanud, mis maa kanal see on. Igal juhul on ta prantsuse keelne, aga sealt tuleb ka suht palju saksa filme prantsuse subtiitritega. Ja kuna Prantsusmaal ei ole asjad subtiitritega, vaid sünkroontõlkes, siis ma kahtlustan, et see on lihtsalt mingi kreisi kanal.

No see selleks. Täna ei tulnud seal prantsuse või saksa keel, vaid eesti keel. Minu prantsusekeelselt kanalilt. No võite arvata, et algul ma arvasin, et haigus lõi eelmisel nädalal mu ajud nii sassi, et ma ei erista eesti ja prantsuse keelt. Siis ma taipasin, et on ikka eesti keel ja all on subtiitrid. Noh ja seal siis seletas üks mees koleda T-särgiga midagi lastele. Pärast seda oli kohe kaader Esto TV meestest ja vist Andres Maimikust (teate, ma ei tee kõikidel kunstiinimestel vahet), kes rääkis eriti halvas inglise keeles, millele loeti prantsuse keeles peale. Sünkroon ikka :D Noh igal juhul mainiti Esto TV'd ja filmi või saadet: "Estonia- Disgrace of Europe" ja sellega lõpetati. Enne näidati veel kaadreid sellest, kuidas estokad käisid kaitseväes ja kakasid tänavale jne...

Noh esiteks olin ma shokis, et olid eestlased prantsuse kanalil. Selline väike uhkus või ma ei tea. Hämming.
Teiseks ma mõtlesin, miks nad seal on (aru ma ju ei saanud, kahel põhjusel: saade lõppes ära ja oli prantsuses).
Aga kolmandaks: viimane kaader enne lõputiitreid oli lihtsalt silt "Estonia - Disgrace of Europe" ja teate, see äratas minus patrioodi. Ma läksin maruvihaseks. Seal võidi ju rääkida kunstist või katsest või performance'st või millest iganes. Aga on olemas tõenäosus, et keegi minusugune vaatas veel seda kanalit just sellel hetkel. Keegi, kes ei räägi prantsust ja siis ta vaatab telekat, korraks ja loeb, et Eesti on Euroopa häbiplekk.

Vabandage, aga see on kehv mainekujundus.