Terve aasta

Aasta aega tagasi samal ajal istusin oma üsnagi tühjaks korjatud Genti korteris ning mõtlesin elust. Nüüd istun vanaema asju täis Mustamäe korteris, pakin ja mõtlen endiselt elust. Mõned asjad ei muutu.

Kahe tunni pärast korjab takso mind üles ning viib lennujaama. Ma lähen tagasi oma aastatagusesse koduriiki. Ma näen neid Brüsseli parke, mida ma armastasin ja ma saan süüa lõpututes kogustes fritjeseid. Gentis!

Ja ma näen neid vanu tuttavaid kohtasid ning seda kanalit, mida mööda igal laupäeva ja pühapäeva hommikul sõitsid turistide paadid, mis meid Gabiga üles äratasid.

Ma ei hooli, et ma täpselt ei tea, kus ma seal olen või mida ma teen, aga ma tean, et nädalavahetusel püüan hiilida oma vanasse korterisse. Mul on juba praegu nostalgia, ma arvan, et seal hakkan ma nutma. Ja tegelikult ma tahaks, et keegi oleks seal koos minuga... Keegi, kes saaks aru, mida see tähendab.

Lähen ajas tagasi.