18.6.07

Ühe etapi lõpp

Ei ma ei lõpeta. Ma ei kilju, et sain ühe või teise töö tehtud. Kahjuks... mitte veel. Ehk järgmisel aastal.

Nädalavahetusel kogunesime mõne inimesega kursuselt Noarootsi, et süüa, mängida professionaalsel tasemel veevõrkpalli ja rokkida kõrtsi muusikavaliku saatel. Maria oli asja ilusasti ära korraldanud, nii et meil ei jäänud üle muud kui lihtsalt rõõmsalt aega veeta. Korraks, umbes kell pool 3 öösel tuli pool pisarat silmanurka. Täielik nostalgia. Kella kolmene tekiila meie kõigi terviseks oli hädavajalik.

Tegelikult on ülikool läbi, jäänud on vaid formaalsused.

Ma ei taha suureks kasvada. Palju parem on olla muretu üliõpilane.

Varsti on kõigil koer, lapsed, liising ja majalaen. Palju õnne meile.

Kusjuures beebibuumi käigus saavad emaks-isaks nii mõnedki sõbrad-tuttavad. Hoidke end autoliisingu eest, aga muidu palju õnne! Eesti iive vajab tõstmist, mida varem, seda parem.

2 kommentaari:

Kaie ütles ...

Ära muretse, mul läheb veel selle kõigega kõvasti aega:P

Evelin ütles ...

mul on kahju, et ma ei saanud teiega koos seal olla, aga mul on hea meel, et mõnel inimesel see jama lõpuks läbi on. liiga palju koolis käimist ei ole tervisele kasulik.