Vesi

Eilne "Ma pean õppima" lõppes sellega, et läksin parki päevitama ja siis kuulama kaitsmisi (siinkohal taas kord palju õnne tervele kaadrile tulevastele bakadele, varsti tunnen end alaväärsena). Lõpuks sõitsime spontaanselt autentseid külabaare otsima (eranali).

Tegelikult lõppes päev koduste soolaste ja magusate pannkookidega, sest Mart lihtsalt ei peatanud kõrtsi juures. Tuli välja, et superkokad Triin, Kadri ja Lendok, on soolaste pannkookide meistrid.

Enne seda aga sõitsime kell 20 õhtul Peipsi äärde ujuma, sest Kadri ja Mart, väidetavalt kõigi naiste lemmik, olid ammu tahtnud ookeani äärde minna. Ja mina lihsalt sebisin end kaasa ning haarasin veel mõned indiviidid.

Pärast kaardilugeja Kadri suurepärast tööd jõudsime lõpuks mõningase hilinemisega ka järveni. Minu esimene Peipsi-külastus. Meeldis. Reiti pildi tegime ka.

Atmosfäär oli romantiline, aga kolme naise ülekaal kahe mehe üle, ei läinud mingil viisil vägivaldseks. Päike sillerdas järvel ning hiljem puu taga, heinamaa oli hallipäiseid võililli täis. Teate ju küll seda tunnet, et kuigi peaks tegema midagi muud, on seal, kus olete, ikkagi kõige parem.