Rahva joomise vastu

Lugesin, et Eestis tahetakse öine alkoholimüük kõikjal keelata. Mind isiklikult see väga sügavalt ei puuduta, teatavasti olen ma padujoodik ning ööpäevane alkoholitagavara on alati olemas. Tahtsin seda öelda, et vaevalt see aitab. Tuleks aksutada muid viise.

Iirimaal ja UK-s võideldakse liigse pidutsemise vastu sellega, et pannakse kõik kohad kell 02.30 kinni ja svjo. Iseenesest andekas võiks öelda. Sellega garanteeritakse see, et elanikkond jõuab hiljemalt kella 10ks tööle ;) Aga pidu alustatakse varem, nii et alkohol tarbimata ei jää. Tervislikum ikka kui hommikul poole 7ni pidutseda.

Igatahes eile läksin välja. Mis siis, et hommikul ei tundnud end väga hästi. Siiski, olin juba ammu lubanud Erasmus-peole minna ja Maiken reageeris täiesti raamatukohaselt. Karjusime eesti keeles ning rääkisime inimestest taga. Tore oli. Igatahes jõin Krieki (nämm kirsiõlu, firmast oleneb, kui hea) ja Ricardit. Te ei taha teada, mis Ricard on. No ma ütlen nagunii... See on köharohumaitsega liköör või asi. Väga vastik ja kange, aga sellega oli vähemalt haigestumine edasi lükatud.

Belgias käivad inimesed peol... mitte auto või taksoga, vaid rattaga loomulikult. Ja kui aus olla on see üsna veider. Eile ma läksin ka rattaga, sest tahtsin pärast kiiresti koju jõuda.

Rattaga peol käimisel on omad plussid ja miinused. Peab meeles pidama, kuhu sa ratta jätsid. Hädavajalik. Lisaks sellele tuleb ratas lukustada erilise põhjalikkusega, sest harvad pole juhud kui väga purjus kaaspidutsejad nalja pärast su ratta kuhugi ära tõstavad. No ja muidugi ei tohi võtmeid ära kaotada. Üsna mitu aspekti. Aga positiivseima osana peaks välja tooma, et rattaga öösel jahedas õhus sõites peaks üsna kaineks saama. Ja hommikul säratakse juba loengus. Täiesti kaval ma mainiks. Pole ime, et siin nädala sees niipalju pidutsetakse... Aga mäest alla sõita on jõle rõve. Külm.

Aga Iirimaal oli ikka nii hea väljas käia, pärast ei haisenud...

Enese kiituseks võin öelda, et õhtul käisin sulgpalli mängimas (ja ei olnudki selles nii koba kui oleks võinud arvata) ning jõudsin hommikul veel pesu ka pesema... Kokkulepe oli norrakaga selline. Nüüd on mul taas puhas jope.

Parema käe asemel vasaku käega sulgpalli mängimine on kreisi. Täpselt sama, kui 8-aastaselt esimest korda parema käega mängida. Aga leidsime Renatega, et ainult paremale käele keskendudes oleme tasakaalust väljas varsti. Sulgpall paremaga, võrkpall paremaga... Ei lähe. Sulgpall tuleb vasakuga, aga võrkpalli juures jään mina paremale pidama, sest sellegagi ei tule välja. Mõõdukas enesealandamine tuleb kasuks.