Friik

Täna vaatasin kokku kolme õnneliku lõpuga filmi. Esimese lõpus tundsin, et oh, võiks ikka amore olla. Teise lõpus tundsin, et mille kuradi pärast ma seda vaatasin. Mõlemad olid teen-movied. Meil polnud midagi paremat teha, sest olime end suure pidutsemise järel siiski voodist välja vedanud, kooli longanud ja leidnud sildi: lecturer ill. Kell oli 9.55.

(Vahemärkus: Ühes filmis oli itaallasest karakter ka... Paulo. Kreet ja Eneli, naersime end hulluks. Paulo küsis Eleanori järele, ütlesin, et lahkudes ta nuttis ja karjus "Paulo, I don't wanna leave you. Where are you, Paulo??!!??" :D)

Siis oli paus, käisin linna peal pildistamas (ühtlasi ka välisüliõpilaste welcome party-l, mis oli ilmtingimata üks viimase aja juramaid üritusi, korraldajad olid toredad, aga üritus, nomaeivõi). Kolmanda filmi lõpuks sain aru, et kõik on võimalik, inimesed kipuvad oma tundeid ignoreerima ning hiljem on hilja (bla bla bla, kes meist seda poleks enne teadnud?).

Lisaks rikastusin ka teadmise võrra, et happy moviede vaatamises tuleks teha paus. Pikk. Ning konsentreeruda asjalikematele tegevustele. Nagu näiteks friikartuliputkas salsa tantsimisele ning pärast seda mõnda aega juhtme ajamisele kohalikega. Nii juhet pole ammu ajanud.

"Ahjaa, ma töötan Duracellidel ja sina?"
"Meil on hullude inimeste klubi, sa võid ka liituda. Ma olen administraator seal."
"Kusjuures lae magneetilisus suureneb, kui patareid tühjenevad."
"Tuled siis meie klubisse, me poole tunni pärast kohtume. Me üldse kohtume öösiti, et oleks kreisim."

Watever, laen. Akusid.

Homme läheme jälle pesulasse. Ja võtame oma muusika kaasa. Ja omad söögid-joogid. 2 tundi ikkagi. Hiljem sorteerime musta värvi sokke, mida on algse 10 asemel näiteks 7. Võta siis kinni, kelle omad seekord pesumasinale lõunasöögiks jäid.

Welcome party kohta veel niipalju, et see ei olnud party, vaid rännak mööda linna. Gruppides. Hiljem tuli teha ka grupipresentatsioon. Meie teema oli "Gent and food", sellest ka pildid. Laul oli ka. Barbie Girl ainetel.

I'm a chocolate girl, in my candy world, I'm made of chocolate, let's go have fun mate... Etc. Ja seda ma räägin sellepärast, et võitsime võistluse. Auhinnaks olid üleõla kotid, mille üle oli kõigil hea meel, sest rattaga sõites on kaunid käekotid kasutud. Ka lubati saata kinopiletid, tahame näna Match Pointi (uueks lemmiknäitlejaks Matthew Goode ;)). Kaunis.