Video ka.

Video sai ka juutuubi üles. Vaadake ja saatke edasi. Oleks tahtnud paremini, aga oskused ei jõua veel järele ;)

Oma kampaania: "Jah" jõulutundele!

Koolis juhtus nii, et pidime käima lükkama ühe kampaania. Internetist me eriti midagi ei tea muidugi, aga proovisime ikka.

Lehekülg on valmis ja ma loodan, et ka minu blogi lugejad teevad väikese mõtteharjutuse: mida lahedat oled oma sõpradele kinkinud? Midagi sellist, mis on hea ja mõttega. Mul meenub ohtralt sünnipäevapidusid ja seal nähtud häid kingiideid. Mõte ikka selles, et jõulutunne saaks tunde osa tagasi. Täpsemalt lugege juba selleks loodud blogist (pildile klõpsates oled seal nagu nipsti, aga kui ei funka, siis http://joulutunne.blogspot.com) ;)


Ja mulle meeldivad ka mõttega kingitused. Seega võib mulle sel aastal (ja järgmisel) a) kanda kingiraha mu reisikonto arvele või b) toetada Maarja Küla Eesti maja ehitust. Muud toredad ideed ka teretulnud.

PÖFF

Mina PÖFFile ei blogi :P Aga filme käisin vaatamas ikka. Sel aastal vist rohkem ei jõua, aga viis ongi selline paras ports, et ei aja üle ning pärast festivali tahad ka veel kinno.

Darfur nüüd - Sudaanis toimuv on muidugi kahetsusväärne, aga film ei olnud liialt meeliköitev. Samas sai näha George Clooney't ja eks see teeb iga naise rõõmsaks ;)

Happy-Go-Lucky - rõõmsameelne, kerge, lõbus. Kvaliteetne meelelahutus, millest sisu ei hakanudki väga otsima. Naerda sai. Muhe. Soovitan. Tallinnas vist veel mingi päev näidatakse ja kuuldavasti jõuab ka kinolevisse.

Oleks ma siis teadnud, et õhtu lõpeb nii nagu ta lõppes, oleksin seda endasse rohkem immutanud.

Tsoon - oi.oi.oi. Karm. Segame "Loomade farmi", "Kärbeste jumala", "Dogville'i" ja need teised lugematud kunstiteosed, mis kinnitavad meile ikka ja jälle, et inimene on ainult inimene. Inimene on loom, kes võimu omades ja vihas võib teha asju, milleks me arvame, et loogiliselt mõtlev inimene valmis ei ole. Inimene on julm ning äärmiselt ebaõiglane. Päeval oleks see film olnud sobiv vaadata, ent ööfilmina... Uni ei olnud kõige magusam, kuigi suutsin olukorda veidi leevendada sellega, et koju jõudes vaatasin ühe osa "Sõpradest". Aga sellegipoolest virvendasid silme ees Alejandro, Miguel ja teised. Julmus. Soovitan ikkagi (vaadata enne südaööd).

Fermat' tuba - Kaie, seda filmi pead vaatama! Raudpolt. Film räägib siis matemaatikutest, kes kutsutakse väikesele koosviibimisele, mis ei kujune just selliseks nagu nad lootsid. Filmi alguses soovitatakse soojalt, et need, kes ei tea, mis on algarvud võivad kohe lahkuda. Silmad hoidis ka öisel ajal lahti. Rohkem ei saa rääkida, muidu ei oleks põnev. Soovitan kindlasti.

Fado - muidugi ma ei üllatunud kui nägin saalis nii Paulat kui ka Mirjamit. Filmi lõpuks olin paraja annuse muusika võrra rikkam ning igatsus Portugali järele oli kasvanud selle sügise maksimumtasemele. Vahepeal muidugi ei olnud tõlget, aga nii saingi veenduda, et mõnda sõna veel mäletan. Aga ainult mõnda. Muusika ja huvitav koreograafia. Ma ei tea, kui palju naudivad seda filmi inimesed, kes ei tea Portugalist miskit. Aga mulle meeldis. Hingele.

Klassikaraadio reklaamid

Klassikaraadio on enda reklaamimiseks päris toredad klipid teinud. Ühe panen siia, teisi vaadake lingilt. Natuke võiks ju sõnade kallal norida, kindlasti oleks saanud rohkem riimi, aga idee on vahva.



Teisi vaata siit.

Kino kogu raha eest.

Ostsin eile piletid viiele filmile, tunne on päris hea. Üsna suvaliselt valisin neid. Pildi ja lühitutvustuse järgi. Seekord läks rõhk vist poliitiliste filmide peale, kuigi "Kabuli lapsele" pileteid ei ostnud ikkagi. Aga oma Portugali-aegade meenutuseks vaatan "Fado"-t. Veel ma ei tea, kelle ma seda endaga kaasa meelitan vaatama, aga küll saab.

Nüüd pean lootma, et:
a) ülejärgmine nädal tuleks kiiresti;
b) filmid ei kattuks mingite koosolekutega. See oleks tüütu ja ebamugav;
c) ei tekiks üleküllust nagu varem on juhtunud. Aga tegelikult ma arvutasin, et viis peaks olema selline teostatav.

Lisaks küpses pannil valmis idee korraldada tuleva kolmapäeva hommikul heategevuslik hommikusöök Maarja Küla toetuseks. Ei ole kunagi varem heategevuslikke hommikusööke korraldanud, ent kunagi on ikka esimene kord. Kohustuste edasilükkamiseks oleks muidugi mõistlik hakata kutse teksti koostama.


kell 22:55
Tunne on kui tühjakspigistatud sidrunil. Või hullem. Ravim: teki alla ja magama. Homme on parem päev.

Meistrimehe tund

Reede hommikuti on Terevisioonis Handymehe ehk Meistrimehe tund. See on lihtsalt väga lõbus ajaviide. Soovitan kõigile, kes ei pea kaheksaks tööle minema.

Tänane saade nt õpetas, kuidas likvideerida "jama vee-ja küttesüsteemis". Lõpuks, juhul kui "rahvakeeles halli teipi ei ole" võeti appi "kõigile tuttav tavaline saiakott" ja "millegagi on vaja see kinni ka panna - kõige paksem niit". Millalgi varem õpetati, kuidas kontrollida, kas vanas värvipurgis on veel kasulikku värvi ja mida sellega teha. Muuhulgas võeti appi sukapüksid - "küsige naise käest või kui endal naist ei ole, küsige naabrinaise käest, aga kindlasti öelge naabrimehele ka, mida te ta naise sukkadest tahate".

Kell 7.50

Kultuur ja PÖFF

Päeva helgeim hetk seisnes muidugi selles, et mulle meenus peatne detsembri saabumine ja sellega seoses PÖFF. Eelmisel aastal nautisin selle asemel Portugali sooja päikest (ja ei saa öelda, et ma seda ei igatseks). Eks PÖFF peab tooma pimedasse aega väheke helgust (khmm, kui see nende filmide puhul võimalik on).

Teisipäeval käisime vaatamas "Kuidas dresseerida meest?" Merle Palmiste esituses. Ei olnud kõige halvem, aga paljust oli ka puudu. Vähemasti minu jaoks. Ootusi mul iseenesest ei olnudki, oleks naerda tahtnud (komöödiaetenduse puhul ikka on sellised kummalised ootused natuke), aga seda... ei olnud särtsu. Ilmselt seisnes minu suur probleem ka selles, et olen näinud "Ürgmeest" Jan Uuspõllu esituses ja see oli tegelikult hea. Ja uskuge mind, härra Uuspõld ei kuulu kindlasti minu lemmiknäitlejate nimistusse, kuid see etendus koos Mesimehega kindlasti on tõstnud tema väärtust. Mulle ikka tundub, et kui lähed palagani vaatama, siis olgu tulemust ka.

Reedel vaatasime Vanemuises muusikali. "Sugar". Noh. Veikko Täär on muidugi ilus mees ja kindlasti ka väga mitmekülgne. Ütleme nii, et tema ja Andero Ermel olid päris pandavad naised. Aju sai korraks välja lülitada, mis oligi kogu õhtu eesmärk. Lisaks oli mul tohutu janu ja saime teada, et noorus on hukas (mingi klassiekskursioon või midagi lihtsalt trügis süüdimatult garderoobis kõigist ette... kari 14-16 aastaseid... vaatasid teisele poole, et mitte pälvida mingeid pilke... olime valmis neid lööma, aga otsustasime, et oleme liialt vanad ja liialt väärikad).

Tegelikult ma tunnen, et mul on tugev vajadus hea teatri ja kultuuri järele.

Nõustun. Vajan päikest.

Annus absurdi

Pidin eile Soome rokkbändi filmi minema vaatama, aga juhtus nii, et kui meie sinna jõudsime, ei olnud enam ühtegi kohta alles. Aga kino-isu oli juba peal. Ega's midagi, seadsime siis sammud CCP poole.

Kell 21 õhtul on sealkandis üsna nõrk seis. Algas üks film (teisteni oleks pidanud ootama väh 40 minutit, mis tundus tõelise ajaraiskamisena). "Tagaotsitav". Ma ei ole ammu nii jaburat filmi näinud. Hoolimata sellest, et filmis oli rohkelt märulit ja verd, tahtsin mina pool aega naerda. "Filmimaailm on ikka niipalju muutunud pärast Matrixit," kommenteeris B. Jah, tõepoolest. Kõik muinaslood, vanad vennaskonnad, salapära, see, et sa pead uskuma jne... Salatoimikud,Saladus, Matrix jne... Aga tegemist oli tipptasemel äksoniga, mida ma tavaliselt kinno vaatama ei läheks, kuid eile mõjus ta kuidagi... vabastavalt (olen endiselt ühe teema pärast stressis, aga loodan asjade lahenemist). Ehk siis sega kokku Angelina Jolie, Morgan Freeman, paugud, müstika, kiired autod, kavalad trikid ja viina andev venelane... ning saabki "Tagaotsitava".

Ning tegelikult...

What the fuck have you done lately?

Võib vaadata küll, kui õhtuti külmaks läheb.

Rohkem armastuslaulumaks minna ei saa....

Täna on Ülo eelkaitsmisesse saatmise aeg. Sellega seoses helises äratuskell kell 04.05, mina helisesin kell 04.30 kui otsisin unesegasena markerit ning... hakkasin YouTube's ühte lugu otsima.

Sellega seoses leidsin ilmselt THE ULTIMATE LOVE SONGi.

Kaunid sõnad - check
Küünlad - check
Koor - check
Itaaliakeelne - check
Prantsusekeelne - check
Naine - check
Mees - check
Mees on Andrea Bocelli - check

Siin ta on:


Ma arvan, et läägemaks annaks ajada ainult naishääle asendamisel Celine Dioniga.

Olen popp... Ahhaaa....

Vaatasin ka "Sügisballi" ära. Oli väärt vaatamist. Ja igasugune inisemine teemal, et see oli wannabe jne jätta. Üle pika aja nägin ma Eesti filmi, mis ei ole lihtsalt Eesti film, vaid ka hea film.

Ja kui "Mul on NII kole särk!" ei lähe Eesti filmiajalukku, olen ma pettunud. Kui ma saaksin filmitegijatelt midagi küsida, siis see käiks just selle fraasi kohta.

Ja siis "Ei, tegelikult oled Sa tore mees..." Ja suured munad. Auto taha peitmine. Need, kes näinud, need teavad. Teised, minge vaadake.

Siiski olen ma veendunud, et see on eestlastele mõeldud film. Olgugi, et tegemist on igipõlise temaatikaga, on filmis palju eestlastele omast. Ja kuidas saakski välismaalased mõista raamatu "Avameelselt abielust" tähendust? Või need riided ja see ümbruskond? Meile tegelikult nii oma. Ja need tüübid, keda me kõik kohanud oleme. See traagika. Kõik naljad, mis olid tegelikult tragikoomilised.

Pluss näitlejatöö. Ma olen siiralt üllatunud. Positiivselt. Ja Tolki diktsioon mind ka ei hakanud häirima, sest õnneks ta rääkis vähe :) See on ka kergelt ta kaubamärk.

Üks asi läks üle piiri. Või noh... kiskus Tarantinoks nagu K ütles. Seda polnud vaja. Mulle meeldis selline... Bergmanlik stiil.