Kui ma oleks kell 00 teadnud, et tund aega hiljem on mul väga paha olla :) Lugege: mul õnnestus omaenda sünnipäeval enne magamaminekut läbi põdeda toidumürgitus või oma varem võetud kangete rohtude mürgitus, kes teab. Suhteliselt jabur.
Hommikul keegi laulma ei tulnud, mõtlesin, et lähen vaatan, kas saan saia sööklast. Aga mu kallid kaasmaalased ei olnud mallanud mind nii kaua oodata ning jõudsid mu väljaastumise hetkel ukse taha. Hommikusöögiga. Küünlad ja kaart ja lill (lill on see roosa seal all, kui te tähele ei pane. Priit poiss ise käis seda varastamas.) Igal juhul oli hea meel.
Koolis oli piinlik moment, mida on senini pidanud läbi elama paljud. Klassi ette ja kogu klass eesotsas professoriga laulavad kui üks mees. Inimesi puudus üsna palju, seega ei olnud nii piinlik. Ja üks Ukraina kutt seisis mu kõrval. Väidetavalt oli tal olnud sünna kunagi varem, aga Serbia tüdrukut, kellel oli samal päeval, ei olnud. Elasime momendi üle. Lauljaid oli umbes 100. Ilus.
Ma polnud endiselt midagi söönud ja mõtlesin, et ei söö ka. Otsustasime üheskoos, et juustukook (siin on ühes kohas lihtsalt NII hea juustukook) jääb järgmiseks päevaks. Läksin Elleniga hoopis Mucha muuseumisse, kes on mu uus ebajumal.
Õhtul läksid eestlased... Sauna :) Meie lähedal asub neljatärni hotell ning seadsime sammud sinna. Lotte issi oli meile kaasa teinud kasevihad (mis pidid olema algselt osa meie country presentationist, kuid kuna otsustasime seal sauna asemel naistekandmist teha, siis pidi need ikka ära kasutama).
Nagu pildilt näha, oli mul eriti seks vihtleja, kes nüpeldas mind kahe vihaga :)
Ainsa välismaalasena eestlastega kaasa tulla julgenud ungarlane (ühtlasi me pereliige) Tamas sai ka oma osa. Tema ajaks muidugi oli juhtunud seesamunegi, et enamik lehti ei olnud enam viha küljes, vaid mööda sauna laiali. Mõtlesime omakeskis, et ei tea, kas koristaja rõõmustab väga. Leidsime, et ilmselt mitte. Mõtlesime, et kas tahame sinna veel tagasi tulla. Aega jääb väheks, seega ilmselt mitte. Siiski püüdsime oma kuriteo jälgi varjata. Vihad pakkisime pärast kasutamist läbipaistmatusse kilekotti, et need hotellist välja smuugeldada. Natuke korjasime lehti ja ülejäänud ajasime põranda alla. Dušširuum nägi välja nagu aas, seda tuli ka veidi kohendada.
Kohendamine tuli meil välja.... Hästi. Siis kui ruumi ukse lahti tegime, nägime, et olime suutnud ka kogu wellness centre'i koridori üle ujutada. Kapitaalselt.
Mullivannis olles läks meie kena teenindaja (üks neljast Praha viisakast teenindajast) sauna suunas. Tagasi ei tulnud. Kõik mõtlesid pingsalt. (NB! Kõik mu vahvad saunakaaslased. Nad suutsid õhtu ikka õigesse suunda viia. Väga tänulik.)
Lõpuks läksime julgelt peale - st sauna suunas. Ja pange tähele... vabandasime teenindaja ees. Tema ütles, et eiei, kõik on korras ja ta loodab, et me ei libisenud! See šokeeris meid. See viisakus. Ilma irooniata, liigutav.
Hiljem puhusin koogilt 2+2 küünalt, mängisime kaarte, jootsime Tamasi täis. Tantsisime mobiilimuusika saatel, laulsime konnalaulu ja jõime teed. Ja laulsime 4 korda sünnipäevalaulu Annale, kellel oli täna seesamunegi tähtis päev.
Orkutiõnne sain 92.
Smsse ka mingi hulga.
Paar kõnet.
Mitu sünnipäevalaulu.
Facebookiõnne oli ka, nii et kogu digiõnn ületas saja.
Aga ma olen endiselt sama vana kui enne. Alati.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar