Vabandage, ma olen puhkusel.

Nagu ikka helistavad inimesed ainult siis, kui sa puhkad. Olete seda tähele pannud. Ja eriti meeldib neile helistada siis, kui ma pean iga vastatud minuti eest maksma üle 13 krooni. Seega, ma vabandan, et vajutan süüdimatult punast nuppu. Ma puhkan.

Konstanz ongi ilus. Varem olin siin käinud ainult mingis kalade muuseumis ja linna mitte näinud. Nüüd... nojaa... Šveitsi mäed on küll teiselpool järve, aga hea küll... Saab hakkama... Vähemalt ma näen neid ;) Stuttgart on vahva linn shoppamiseks ning Saksa moodsama kunstiga tutvumiseks. Ja rongid on juba vanast ajast inspireerivate vestluste kohad.

Kohalik ööklubi on suur segu Club Hollywoodist, Atlantisest, Star Cafest ja Club Tallinna latiinopeost. Kolm erineva muusikavvalikuga saali ei sunni aega Hollywoodis ja Atlantises aega veetma. Mingid mehed üritavad ligemale tantsida, mõni peajagu lühem ning et oma lühidust kompenseerida, nad ainult hüppavad. Vabandust, aga see oli veider. Ja see, kui ma eest ära tantsin ja selja keeran, tähendab, et ma ei ole huvitatud. Ja see kui ma sinna lisan: "Lass mich im Ruhe!" tähendab see kindlat korvi. Huvitav tendents on ka mingid tüübid, kes püüavad ligi tantsida, samal ajal kui nende sõbrad posti tagant pildistavad... Noh ja siis on veel tüübib, kes pildistavad täiesti avalikult. Ja siis veel tüübid, kes räägivad Šveitsi saksa keelt. Hahhaa...

Ilmad olid siiatulles ülikoledad. Ja kui ma ütlen ülikoledad, siis ma mõtlen seda: sadas lörts-ollust ning puhus kole tuul. Vahepeal käis päike õrritamas, aga no ei midagi. Smsid ja e-mailid Eestist selle kohta kui tore ja soe teil on, ei aidanud.

Aga nüüd... Kes pärast naerab, naerab paremini, eile põletasin end isegi natukene ära. Lõuna ikkagi. Ja see loodus. Oeh jah. Juga. Mägi. Järv. Lilled. Õitsevad puud. Kevad. Täiega.

Ma näitaks pilte ka, aga mu USB juhe on kuhugi mujale elama läinud... Ehk tuleb tagasi elavate sekka.