Leidsin 20 eurot. Maast. Jõin kuuma shokolaadi. Ei olnud väga hea.
Nüüd kuulan Deep Purpelit... Elu läheb ilusaks.
Ja kunagi on mul piisavalt motivatsiooni, et kõik pooleliolevad koolitööd ära lõpetada.
Itaalia restoranis suutsin reedel korraldada skandaali. Tellisin pitsa tuunikala ja ananassiga. Ettekandja küsis: ananassiga? Ja tuunikalaga? Tuunikala ja ananassiga? Ananassi ja tuunikalaga? Kui olin kõigile kolmele küsimusele jaatavalt vastanud, karjus ta teiselt korruselt alla: "See eesti tüdruk tahab tuunikala ja ananassi!" Itaalia keeles, aga sellest saab aru, itaallased tõlkisid ka, sest nende arvates oli ka hirmus imelik.
Lõpuks toodi mulle pitsa tuunikala ja ananassiga. Kelner ütles, et ta tahaks ka maitsta. Tahtsin talle anda, aga siis ta ütles, et ta ei julge. Pärast ärasöömist küsis, kas minuga on kõik korras ja et eestlased on imelikud. Lisaks sellele ütles ta, et ta tahaks teada, kas ma tunnen end homme normaalselt.
Kogu point oli selles, et Itaalias ei ole ananassiga pitsat. Belgia menüüs on neil üks, sest inimestele meeldib. Ananassi ja singiga. Aga minu mõte kombineerida tuunikala ja ananass tundus neile enam kui kentsakas. Mulle maitses.
12.3.06
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
1 kommentaar:
mul on ka toiduprobleeme ette tulnud. näiteks on mul mõte, et peaks siin ühe skandaali korraldama selle üle, et kartuleid pakutakse koortega (isegi kartulipudrus), aga siiani olen Aasia toidu söömist paremaks lahenduseks pidanud. kuigi see on tõesti üldiselt väga hea, siis pole see siiski lahendanud eestlaste igavest probleemi, et kartulit tahaks ka ikka. saan kahe käe sõrmedel üles lugeda korrad, kui siin kartulit olen söönud.
Postita kommentaar