Idioodid liikluses...

Ma ei lasku sellesse, et iga päev saab keegi surma ja ma ei saa aru, mida inimesed mõtlevad, kui nad purjus peaga rooli ronnivad või sõidavad selgelt liiga kiiresti. Endal läheb ka jalg kohati raskeks, aga ohutuse piires.

Lisaks sellele olen ma see juht, kes valjult elab end kohati välja autoroolis. Aga noh ma püüan end tagasi hoida ja ropendama ei hakka. Aga mind paneb hämmastama, kuidas osad autojuhid (ja bussijuhid!) ei saa endiselt aru, et suunatuli loodi suuna näitamiseks ja see ei ole sõiduvahendi külge lihtsalt ilu pärast pandud, vaid seda võiks kasutada. Või siis miks peab vingerdama? Või Tallinn-Tartu maanteel hakkama mööda sõitma, kui ees on selgelt näha PIKK rong. Palju õnne, Sa jõuad Tartusse 5 minutit enne mind. Ja mitu korda selle aja jooksul tegid ohtliku manöövri? Ja aeglased juhid maanteel, kes lisavad kiirust juurde, kui püüad neist mööduda. Hämmastav.

Eile sattus mulle järjekordne tüüp tee peale. Tema tunnusmärkideks olid:
1) kiirendamine ja aeglustamine. Kiirus kõikus 80st 11oni;
2) vingerdamine teel;
3) kurvide võtmine sisekurvist;
4) sõitmine vastassuunas ka muul ajal;
5) möödasõidu takistamine;
6) pidevalt peeglisse vaatamine.

Üks auto tegi temast ohtliku möödasõidu. Tüüp (vanamees) oleks selle auto peaaegu välja puksinud. See oli viimane tilk minu karikasse.

110. "Tahaksin anda teada purjus juhist maanteel."

5 minutit hiljem võttis kohalik ekipaaž auto rajalt maha. Laupäeval. Olin Eesti politseis positiivselt üllatunud. Kindla kahtluse korral soovitaks teistelegi. Peaks muidugi politseist uurima, kuidas nad sellesse suhtuvad.