Foucault'le meeldisid väga vähemused. Ykskord otsustas ta, et võiks
siis juba narkootikumid kah ära proovida. Astub siis yhte poodi ja
kysib narkootikume, vastatakse: "Ei ole." Astub teise -- sama
lugu. Astub kolmandasse -- ikka saab eitava vastuse.
Neljandas võttis politsei ta kinni. Ei osanud nad Foucault'ga aga
midagi peale hakata. Võtsid siis ja saatsid ta ära Californiasse.
"Selge," mõtles Foucault. "Selline siis ongi see narkotripp." Ei
puutund ta narkootikume peale seda enam näpuotsagagi!
Üks tore veel:
Ykskord tahtis Randviir teada saada, mida Salupere tema kohta
loengutes räägib. Ta riietus tudengiks ning läks Salupere
loengusse. Istus siis seal, ennas kogu aeg tagasi hoides, et mitte
karjuma hakata et kõik vale on, mida Salupere räägib (see oleks ju
paugupealt reetnud, kellega tegu on).
Kuid tollel päeval oli hoopis kontrolltöö ning Salupere ei rääkinudki
midagi. Anti oli nii pettunud, et unustas kogunisti kontrolltöö peale
vale nime märkida.
Salupere naeris Anti vastuste peale kohe tykk aega.
Mulle meenusid Salupere loengud. Kas ta nimi oli Silvi või Siiri? Esimene vist ikka. Oh jah... Oi aegu ammuseid.
Mõte:
Huvitav, kas Juri Lotman, olgu taevas talle armuline, ajas ka habeme ära?
Mõte 2:
Kui te ei ole oma kallitele inimestele veel öelnud, kui väga te neist hoolite, siis tehke seda KOHE. Nii on parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar