Igas halvas on killuke head

Arvestades seda, et viimane nädal on olnud suurepärane. Ma olen saanud palju õppida ning palju koduseid töid teha. Arvuti taga viibimine on lausa lust ja lillepidu, siis oli täiesti loogiline, et reedene päev ei möödu nii nagu peaks.

1/3 päevast veetsin veendes optikasalongi, et nad mu prillid kiiresti valmis teeks, nüüd mulle tundub, et need ka ei aita.

Üks mingi üritus ja üks väga lahe koosolek viisid tuju lakke. Nii, et kui ma A-ga kokku sain, oli juba peaaegu täiesti kindel, et Tartusse ma ei jõua (lihtsalt sellepärast, et kell oli nii palju). Seda, et T mulle nii kaua plaati kirjutab, ei olnud ka stsenaariumis ette nähtud (aga nüüdseks on minu käes kõik Poola videod, millest kannatab avalikkusele näidata vist ühte - trenni oma, ning pildid, millest kannatab näidata neid, mida ma juba näitasin :P). Mõte varastada Hertzi kontorist kollane tool tundus hea, kuna see oleks H-le hästi sobinud, aga mõtted jäävad mõnikord teostamata. Teinekord. Õhtu edenedes selgus, et H-l oli niigi neid toole 2.

Igal juhul viis T meid mingi hetk välisminni juurde autoni. Ja sellest hetkest nägi stsenaarium ette seda, et võtame A-ga auto, sõidame Lasnaka Selverisse, ostame veini ning läheme seda kahekesi korterisse jooma, et siis mind umbes kella 8sele bussile viia. AGA.

- umbes tunni aja pärast olime me shoppanud Lasnaka Selveris ning jõudnud otsaga Mustakale;
- TTÜ ühikaid otsides ära eksinud, kuid lõpuks siiski õige koha leidnud;
- otsus: Triin on autojuht (st veini lahendamise eest pidi hoolitsema A);
- veini avas Lauri, kellest me ei tea rohkem kui, et ta elab toas nr 209b, lahkusime pärast seda kui ta oli punni sisse lükanud ja ennast veiniseks teinud;
- ülejäänud õhtu kulges segades mõne inimese matemaatika eksamiks õppimist ning kuulates lugusid sellest, kuidas varastada põrandapesumoppi;
- kell pool 2 helistas H, kes ütles, et me võiks tema juurde minna. Enne seda aga tuli jätta hüvasti toredate võõrustajatega (tänutäheks pesin ära nõud ja pliidi) ning leida transport autoni (mis oli 100m kaugusel). Ühika ees oli auto, mille katusele oli kirjutatud: Lemps. Mõeldud-tehtud. Lemps istus parasjagu oma autos, kui sinna sadas sisse nahhaal NO 1 - A: "Kuule, kas sa viitsid meid me autoni ära sõidutada?" Noh, Lemps hea mees oli nõus ning varsti istus autos ka nahhaal NO 2- mina. Autoga autoni jõudmine käis ringiga, sest selline juba kord on Tallinna liikluskorraldus. Ütlesime Lempsile aitäh ning leidsime, et see, et nende boks ei olnud varem me veini avanud, on nüüd heastatud. Lemps küsis, et kas ma olen ikka kindel, et ma olen kaine.
- Väike-Ameerika tänava leidmisega läks kauem kui ühika leidmisega. Kuid lõpuks olime kohal. Roosa Playstation ning rohkelt alkoholi tarbinud inimesed. Lahkusime kell 4 või pärast seda. Vist. Ma kahtlustan, et ma vahepeal magasin.
- sõitsin täitsa ise Kalamajja ja hiljem Lasnakale. Esimest korda.
- täna hommikul kell 10 pidi algama eksam. Algas kell 11.

Mõttetera: Ega see, et ei näe, ei tähenda, et ei võiks elada.
Mõttetera 2: Teiste üliõpilaste segamine sessi ajal on sinu püha kohus.
Mõttetera 3: Kõigepealt elu, siis kõik muu.

Mõttetera 4: Meteoriit.