See võib tulla sellest, et ma olen püüdnud juba 18 ööpäeva mitte viriseda või filmist, mis oli liiga psühho. Või veel millegist muust, aga elu peab muutuma.
Mismõttes ma vingun, virisen ja halan? Kasutades oma sõbranna sõnu: elu on nagu hernel. Peaaegu Evian - selge ja klaar. Ainult nutan mingeid olematuid mehi taga, mis siis, et ma saan absoluutselt suurepäraselt ka ilma nendeta hakkama.
Lõpp. Kauaks, seda ei tea. Aga hetkel on lõpp.
Kummardus. Tänusõnad. Näeme jälle.
Eesriie.
19.11.06
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
5 kommentaari:
Triin, ei :)
Ma ka nutan mehi taga. Ja isegi selliseid, kes päriselt olemas on. Ja isegi täiesti nõmedaid inimesi. Aga see ei loe. Muidugi saab ka üksi hakkama, selles polegi üldse küsimust, lihtsalt kahekesi oleks parem. Olen ise ka veendumusel, et mingisse armastusse ei usu, enne kui oma suure silmaga ei näe, kuid sügaval südamesopis ma tean, et ükskord ikka näeb ka. Mida kauem oodata, seda selgemini näeb. Vot :) Ma loodan, et sa ei heida meelt. Ole ikka olemas meile :)
Nojah, vaatan, et käisin siin eile täis peaga kommenteerimas...enivei, ma tahtsin tegelt aint öelda, et kirjuta ikka edasi, ära kao ära :) Nii igaks juhuks mainin üle...sest eelmine kommentaar võib-olla ei kanna seda mõtet nii selgelt välja...
Ma pean vabandama, aga ma ei saa päris kõigest aru, st ma ei saa hetkel mitte millestki aru. Kas virisemisel, meeste otsimisel või blogi kirjutamise on lõpp? Ma siiski loodan, et mitte ühelgi neist. Alustame tagant poolt siis: 1) sinu blogisid on mõnus lugeda ja no nii mõnigi kord toovad nad mulle hea tuju tagasi; 2) mh, meestega on raske, aga meesteta EI SAA - jah, nii lihtne see ongi, nii et otsime oma printse valgetel hobustel edasi; 3) mõtle kui palju igavamad meie kokkusaamised oleksid, kui me üldse ei viriseks - ära saa must valesti aru, ega kogu aeg ei pea ikka virisema, aga kui näiteks mõnele vestlusele praegu tagasi vaadata, siis ma arvan, et me saaksime kõva kõhutäie naerda. "The Show Must Go On!" Nii lihtne see ongi.
But what about me? Kuidas ma siis sinu ja Tartu eluga kursis hakkan olema?
Selle peale küsiksin mina, miks sa jätsid ära meie klubituuri?
Postita kommentaar