Oh pesumasin, pesumasin, kus küll sina oled?

Minu tänud kuuluvad inimestele, nagu James King, Hamilton Smith, William Blackstone, kes panid aluse moodsale pesumasinale. Minu eriline tänu kuulub aga Alva J. Fisherile (ning Hurley Machine Company'le) elektrilise pesumasina leiutamise ja tootmisesse laskmise eest. Samuti ka The Whirlpool Corporationile, kes seda edasi täiustas. Minu suurem tänu kuuluks sellele inimesele, kes viiks sisse ülemaailmse seaduse, et IGAS renditavas korteris PEAB olema pesumasin. Või vähemasti trepikojas. Ma ei taha enam pesta asju käsitsi. Ametlikult on kopp ees. Ma olen seda teinud 4 õhtut järjest, korraga 2 kausitäit. Mu käed on käterättide, teksaste ja pluuside kuivaks väänamisest punased. Hea uudis on see, et nüüd on kõik asjad pestud ja peaks kojuminekuni vastu pidama. Ja kodus on pesumasin! Jah, ma olen ärahellitatud, sest vanasti tuli ikka marlimähkmeid keeta ja kupatada enne kui neid sai uuesti kasutada. Õnneks ei ole enam vanasti ja mu mõlemas kodus on pesumasin.

Ilmad hakkavad siin pärast mõningast allakäiku jälle paranema. Eile õhtul oli juba päikesepaiste ja muud ilusale ilmale iseloomulikud tunnused.

Kolleegiga teeme katseid, kui vaikne on kontor, kui kõik masinad on välja lülitatud. Kõigepealt lülitasime välja tema arvuti (mis tegi kohe restardi :D), sellega koos tema printeri (mis on arvutiga seotud ja lülitub samal ajal välja), lõpuks minu printeri, mis kõigepealt põrises (siis ma paitasin teda tugevalt ja ta mürises poole vähem, aga ikkagi liiga palju). Vot printeri väljalülitamisel saabus vaikus. Ainult minu arvuti on veel sees, aga see ei saa ka välja lülitatud, sest keegi peab ikka sissetulevaid kutseid ka jälgima, muidu ei tea, kuhu minna veini jooma. Telefonid veel ei helise, et idüll kestaks.