Uus algus

Koolilõpu puhul on toimunud üsna mitu pidu ning läinud kolmepäevane nädalavahetus oli väga pro. Pärast pidu suutsime magada täpselt 1,5 tundi, et siis sõita umbes 5 kuud planeeritud reisile Luxembourgi. Iga kord on midagi ette tulnud, aga kuna Gabi lahkub varsti, siis pidime ära käima. Ilus. Väike. Ilus org. Oleme viimased viis kuud pidanud elama kivide vahel ning kõige suuremad rohelised asjad, mida näeme on lilled. Enam-vähem, pisikese pargi nigelad puud ka. Ja siis seal oli suur org üsna korralike puudega. Päevitasime, kuulasime kesklinnas bluusikontserti, panime turisti, hankisime heeliumiga õhupallid ja naersime hulluks.

Kuigi rongisõit edasi-tagasi kestis umbes 7 tundi, ei maganud me selle jooksul, sest rongi peal polnud meil und. See tõi kaasa selle, et unustasime Arlonis oma rongipileteid täita ning kui konduktor tuli oli väga naljakas. Õnneks oli ta arusaaja mees, Brüsselis tegime temaga pilti ja kinkisime pulgakommi. Lisaks lõbustasime ka paljusid teisi rongis viibijaid oma räppimise, rokkimise jm sellisega.

Täna magasime maha ainult pool päeva, mis oli üllatav. Teise poole võtsime päikest, pigem tahtsime võtta. Plaan oli minna randa ja värki. Aga kui välja jõudsime oli VÄGA külm. Seega jäi üle päevitamine koduõues. Super õu. Tuule eest kaitstud. Randa jõudsime ka, umbes kell pool 7, mängisime frisbyt. Väidame, et taldrik oli kehva. Ässad läksid tennist mängima (osad proovisid kaks päeva järjest minna Pariisi Prantsuse lahtisi vaatama, eile ei olnud rongipileteid, täna kadusid rongi vahepeatuses mingisse imepisikesse linna ära ja pidid tagasi pöörduma). Mitte nii ässad mängisid hiljem veel minigolfi.

See tõi kaasa selle, et tänane lõuna oli meil kell 21:35. Maitsev. Sellele järgnes taas hüvastijätt. Ma olen üks viimaseid lahkujaid, mis tähendab, et pean kõigiga hüvasti jätma. Arendan juba mõningast professionaalsust.

Pildid tulevad homme.