Väliseestlane

Reedel olin tõeline väliseestlane. Sõitsime koos töökaaslastega linnast välja eestlaste jaanipeole. Hunnikute viisi süüa: grillliha, vorst jms, kooke, salateid, puuvilju, küpsiseid jne jne jne. Lisaks muidugi veel Eesti õlu ja kali. Kõlarist tuli Eesti muusikat, vastu jalutasid inimesed, keda oli ilma ülikonnata raske ära tunda, rahvatantsurühm tantsis ja lapsed tahtsid jalust maha joosta, hüpati üle lõkke. Jah, muutun sentimentaalseks :) Igatahes hakkasin mõtlema, et hea on, et selliseid üritusi korraldatakse. Need lapsed õpivad prantsuse- või inglisekeelsetes koolides, super, et neile näidatakse, millised traditsioonid kodus on. Lisaks sellele ei olnud siin ühtegi täiesti kastis tüüpi. Tore rahvapidu. Rahva seast leidsin ka Joeli ja Maikeni ning hoidsime Eesti noorte au kõrgel veini ja õlle joomisega ning arutlemsime, kas peaksime juba mõtlema sotsiaalse võrgustiku loomise peale või mitte. Kohapeal oli sotsiaalset võrgustikku nagu muda. Väga sügavalt siiski ei juurelnud, riigipüha ikkagu ;) Eelnev nädalasisene pidutsemine andis oma panuse ja kesköö paiku otsustasime koos töökaaslastega metsavahelt siiski suurlinna tagasi põrutada.

 

Siiski, arvestades siinset eestlaste arvukust, võib siin elada küll. Traditsioonid ei jää pidamata, aga kui kaasmaalastega suhelda enam ei jõua, võib suhelda lätlaste, poolakate, prantslaste, hollandlaste, sakslaste, belglaste, hispaanlaste, inglaste, marokolaste, türklaste ja ma ei tea veel kellega.

 

Nädalavahetus möödus puhkamise tähe all. Laupäeval ei hakanud ma end enne kahte liigutamagi, kella neljaks olin isegi hommikust söönud. Vedelesin terve päeva Brüsselis ja õhtuks vedasin ennast ikka Genti tagasi. Plaan oli, et Joel tuleb järgmisel päeval linna uurima, aga kuna pühapäev möödus laussaju all, siis see plaan läks metsapoole. Selle asemel magasin ka pühapäeva maha ja püüdsin veidi koristada. Aga minu ja koristamisega on nagu on… ehk siis ei ole. Meil ei ole seda vastastikkust armastust. Jamps. Läksin linna ka, siin ei ole veel summersale'd alanud, aga mingi muu jõle alahindlus, mille puhul hoitakse poode isegi pühapäeval lahti. Meenutas Dublinit, inimesed rabasid kõike, mida andis võtta.

 

Ahjaa, natuke sain ikka koristatud ka. Prügikast sai täis ning pesu poolenisti pestud. Ma olen pool aastat niivõrdkuivõrd pesu käsitsi pesnud ja see ei ole mulle juba algusest peale meeldinud, nüüd on ta muutunud täiesti vastuvõetamatuks. Jah, kodul on veel üks pluss- pesumasin.

 

Kuna iga päev sõidan mingi u 1.5 h rongiga, siis otsustasin, et loen parem raamatuid. Inglisekeelsed said kiirelt läbi. Hetkel käsil Mihkel Muti teine raamat juba. Tahaks, et tunneks prototüübid ära, aga liig noor olin nende raamatute kirjutamise ajal ning ainult mõne tegelaskuju puhul suudan arvata, kes see võiks olla. Ja ei tea siiski, kas läheb täppi.