Olen jõudnud faasi, kus ma pole enam ainult laisk, vaid ka ükskõikne. Õige ajastus pidades kõrvas (mitte silmas) miljardit alustamata tööd ning paari eesootavat eksamit. Hurraa!
Koduigatsus on. Kõik pakivad asju. Kuulasin "Koitu", läks paremaks. Õige pala. Ülev. Pidi ikka vinge olema.
Mozzarella juust viskas täiega üle. Enam ma teda ei söö. Kopp. Kopp. Kopp.
Inglise keele eksamiks õppides hakkas kahju hispaanlastest. Huvitav, kuidas nemad selleks õpivad? Okei, ei õpi. Aga huvitav, kuidas nad sellest läbi saavad?
Õhtul lähen jahtima "Da Vinci koodi" kinopileteid. Meil linastub homme. Esimest korda võtan massipsühhoosist osa. Uus kogemus.
Tahaks olla tädipoeg: magada, süüa, ujuda, magada, süüa, mängida ning käia 4 h nädalas emmet töö juures abistamas/segamas/aitamas ennast uuesti magama panna.
16.5.06
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar