"Põhjuseid on palju. Aga ütleme, et kõige olulisem on see, et sa elad Oma Loo järgi."
Poiss ei teadnud, mis on Oma Lugu.
"See on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses."
/---/
"See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahet, sest sellel planeedil siin kehtib üks suur tõde: oled, kes sa oled, ja teed, mis sa teed - kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sellepärast, et see soov on sündinud Universumi hinges. Ja see on sinu maapealne ülesanne."
Paulo Coelho "Alkeemik"
Ärgem unustagem unistada ning unistusi teoks viia, olenemata sellest, mis takistusi elu teele veeretab. Unistada on ilus ja miks ka mitte? Ja unistamiseks ei ole me kunagi liiga vanad. Seda tuleb ilmtingimata meeles pidada. Soovin, et igaüks leiaks Oma Loo ning suudaks selle järgi ka elada, hoolimata sellest, mida teised sellest arvavad.
Ärgem unustagem naeratada ka siis, kui enam ei tahaks. Kõigepealt naeratada iseendale ja uskuge, ühel hetkel võib maailm hakata vastu naeratama, ei tasu ära ehmuda. Ärgem unustagem ka naerda, see vabastab meie sees oleva lapse ning siis on ka unistamine kergem.
Soovin kõigile päikeselist unistamist ja iseendaks jäämist...
30.12.05
28.12.05
Läksin puhkusele...
Olen talveunes. Uuel aastal uue hooga. Praegu olen ma väsinud. Ei pea, ei saa ja ei taha midagi teha.
Head vana-aasta lõppu!
Head vana-aasta lõppu!
26.12.05
Omletipann!
Täna tuli telekast TopShop, on selline jah? Ja seal oli müügil, usute või mitte, omletipann. Käepideme sisse on ehitatud patendeeritud mehhanism plaatide tõstmiseks, et saaks valmistada maitsva omleti, just sellise nagu ise soovite. Ja see pole veel kõik. Te ei pea sellega ainult omletti tegema. Võite teha ka pannkooke. Valmistage maitsvaid värskete marjadega pannkooke! Muideks, kui ostate KOHE praegu, saate kaasa TASUTA klaaskaane ja see pole veel kõik!!! Te saate ka väikese panni, millega on mugav omleti sisse pandavat ette valmistada. Uskumatu! Ja seda kõike vaid 449 krooni eest. Ärge magage maha seda uskumatut pakkumist! Helistage kohe!
Teate... Mida veel??? Inimesed nälgivad Aafrikas ja oleks omletipudru üle ka rõõmsad (sest omletipuder tekib tavalise panniga,umbes nagu tavalise pesupulbriga ei saa asju puhtaks ja tavaline shampoon ei pane karva läikima).
Aga midagi positiivset ka. Päkapikud suutsid sel aastal väga positiivselt üllatada. Sain täitsa toredaid kingitusi. Eriline heameel on mul venna isetehtud kinkekaardi üle :)
Ja kas te ikka olete käinud linnast väljas ja näinud kui ilus kõik on? Lihtsalt imeline. Täna käisin pilte ka tegemas, aga nii halb olen veel, et pildi peal ikkagi ei näe kõik nii hea välja. Minge metsa, ausalt! Vaadake, kuidas puud on lume all lookas ja päästke mõni kuusk lumevaiba alt (ning vaadake, kui pikaks nad saavad). Ilus. Ilus. Ilus on Eestimaa. Vot.
Teate... Mida veel??? Inimesed nälgivad Aafrikas ja oleks omletipudru üle ka rõõmsad (sest omletipuder tekib tavalise panniga,umbes nagu tavalise pesupulbriga ei saa asju puhtaks ja tavaline shampoon ei pane karva läikima).
Aga midagi positiivset ka. Päkapikud suutsid sel aastal väga positiivselt üllatada. Sain täitsa toredaid kingitusi. Eriline heameel on mul venna isetehtud kinkekaardi üle :)
Ja kas te ikka olete käinud linnast väljas ja näinud kui ilus kõik on? Lihtsalt imeline. Täna käisin pilte ka tegemas, aga nii halb olen veel, et pildi peal ikkagi ei näe kõik nii hea välja. Minge metsa, ausalt! Vaadake, kuidas puud on lume all lookas ja päästke mõni kuusk lumevaiba alt (ning vaadake, kui pikaks nad saavad). Ilus. Ilus. Ilus on Eestimaa. Vot.
23.12.05
Brr...
tähendab, -16 kraadi on minu jaoks ikka liiga külm. Ja suusatama ka selle ilmaga minna ei saa (eriti mina, kes ma olen ära hellitatud üle nulli ilmadega).
Aga hommikune päikesetõus -13 kraadiga on lihtsalt sõnuseletamatult kaunis. See taevas. Homme ajan end normaalsel ajal majast välja ja teen pilti.
Eesti on ikka looduse poolest super.
P.S. "Pingviinide marss" on nüüd Eestis ka. Minge vaadake, kui ilus pingviinidel on.
Aga hommikune päikesetõus -13 kraadiga on lihtsalt sõnuseletamatult kaunis. See taevas. Homme ajan end normaalsel ajal majast välja ja teen pilti.
Eesti on ikka looduse poolest super.
P.S. "Pingviinide marss" on nüüd Eestis ka. Minge vaadake, kui ilus pingviinidel on.
22.12.05
Head filmid...
Mõtlesin, et ütleks teile ka, et viimase poole aasta jooksul nägin kinos täiesti pandavaid filme. Külmadeks talveõhtuteks, sest siin on ikka väga külm (olen terve päeva maja ja kaminat kütnud, pesa tegin kamina ette...).
Viimane neist oli üle maailma kulsust kogunud dokfilm "Pingviinide marss", mis oli suhteliselt hariv, nunnu ja naljakas (täna nägin ETV pealt filmi sinivaaladest, mis polnud üldse nii põnev). See loodus, need loomad ja Holliwoodlikud kommentaarid tõsise häälega.
Enne seda oli inglise komöödia "Kincky Boots", mis oli äraütlemata naljakas lugu sellest, kuidas tavalise väikelinna tavalise kingatehase tavalised inimesed peavad hakkama valmistama transvestiitjalanõusid. Ausõna. Aasta naljakaim film (ja ma ei usu, et vein selle juures liiga suurt rolli mängis). Kui teil õnnestub kusagilt see film hankida, siis ma tahan ka filmiõhtule!
"40-Year-Old-Virgin" esines juba ühes varasemas blogis. Ja seda ma teist korda näinud ei ole, et adekvaatselt hinnata, kas see oli naljakas või oli asi selles, et ma polnud ammu ühtegi raamatut lugenud ning intelligentsitase hakkas langema. Aga siis kui ma vaatasin ma küll naermist ei peatanud ja liiga rumal ma ka ei saanud olla, seega poolnaljakas kindlasti (juhul, et ma olin poolrumal).
"Broken Flowers". Osad kriitikud arvavad, et Bill Murray võiks sealse osa eest lõpuks oma Oscari kätte saada. Midagi viga polnud, aga kõik, kes seda filmi nägid läksid lõpu peale närvi. Hea, saab teise osa teha.
"Crash"... See oli kohati kole, kohati mõtlemapanev (isegi!), aga enamik saalisolijatest ei saanud mõttest aru ma kardan. Rassism ja natsionalism jäävad ikka rokkima sealkandis, vähemalt mõneks ajaks. Mul oleks hea meel, kui mõni inimene, kellel on probleeme teiste aktsepteerimisega, seda ka vaatamas käis. Karta on, et ei käinud.
Täiesti mõttetu film oli "Into the Blue" või midagi sellist, ma siiani ei usu, et ma pidasin filmi lõpuni vastu ilma, et oleks minema jalutanud. Üsna keskmine film oli "Elizabethtown", aga ma arvasin, et see film on eriline saast. Suutis üllatada mitme naljaka kohaga ning mingi point oli ka. Mitte suur point, aga Hollywoodi kohta jube sügav.
Kõiki filme kahjuks vaatama ei jõudnud. Ja PÖFFist jäin ilma. Sellest on kahju, aga õnneks järgmisel aastal ei peaks jääma.
Viimane neist oli üle maailma kulsust kogunud dokfilm "Pingviinide marss", mis oli suhteliselt hariv, nunnu ja naljakas (täna nägin ETV pealt filmi sinivaaladest, mis polnud üldse nii põnev). See loodus, need loomad ja Holliwoodlikud kommentaarid tõsise häälega.
Enne seda oli inglise komöödia "Kincky Boots", mis oli äraütlemata naljakas lugu sellest, kuidas tavalise väikelinna tavalise kingatehase tavalised inimesed peavad hakkama valmistama transvestiitjalanõusid. Ausõna. Aasta naljakaim film (ja ma ei usu, et vein selle juures liiga suurt rolli mängis). Kui teil õnnestub kusagilt see film hankida, siis ma tahan ka filmiõhtule!
"40-Year-Old-Virgin" esines juba ühes varasemas blogis. Ja seda ma teist korda näinud ei ole, et adekvaatselt hinnata, kas see oli naljakas või oli asi selles, et ma polnud ammu ühtegi raamatut lugenud ning intelligentsitase hakkas langema. Aga siis kui ma vaatasin ma küll naermist ei peatanud ja liiga rumal ma ka ei saanud olla, seega poolnaljakas kindlasti (juhul, et ma olin poolrumal).
"Broken Flowers". Osad kriitikud arvavad, et Bill Murray võiks sealse osa eest lõpuks oma Oscari kätte saada. Midagi viga polnud, aga kõik, kes seda filmi nägid läksid lõpu peale närvi. Hea, saab teise osa teha.
"Crash"... See oli kohati kole, kohati mõtlemapanev (isegi!), aga enamik saalisolijatest ei saanud mõttest aru ma kardan. Rassism ja natsionalism jäävad ikka rokkima sealkandis, vähemalt mõneks ajaks. Mul oleks hea meel, kui mõni inimene, kellel on probleeme teiste aktsepteerimisega, seda ka vaatamas käis. Karta on, et ei käinud.
Täiesti mõttetu film oli "Into the Blue" või midagi sellist, ma siiani ei usu, et ma pidasin filmi lõpuni vastu ilma, et oleks minema jalutanud. Üsna keskmine film oli "Elizabethtown", aga ma arvasin, et see film on eriline saast. Suutis üllatada mitme naljaka kohaga ning mingi point oli ka. Mitte suur point, aga Hollywoodi kohta jube sügav.
Kõiki filme kahjuks vaatama ei jõudnud. Ja PÖFFist jäin ilma. Sellest on kahju, aga õnneks järgmisel aastal ei peaks jääma.
21.12.05
Viimaks kodus
Pärast trallitamist Londonis ja Tartus olen viimaks Rõuges. Ohtralt lund ja kole külm.
Londonis vaatasin paari vaatamisväärsust, aga üldiselt jalutasin niisama ja magasin. Lisaks sellele valetasin ohtralt. Nimi oli Ann ja mul oli õde ka, Summers. No need, kes mõistavad, need mõistavad. Üsna loogiline.
Siis Gatwicki jõudsinparasjagu hilja, et mitte lennukist maha jääda... Hea, et järjekordi polnud. Muud ei ütle. Ja üldiselt polnud ma viimane ka. Ning lennujaamas ootasid mind emme ja issi Geisha shokolaadiga ning uksest väljudes hüppas tee peale ette Ott suure punase jõulutähega (pluss piparkookidega). Tore üllatus igal juhul. Ülitore.
Esimese inimesena õnnestus helistada Katriinil, kelle kõne pidin ära panema, sest lennuk oli mitmesajaga õhus veel. No mul oli meelest läinud, et vahepeal lülitasin telefoni sisse, et kella näha, sest see lend kestis ilmselgelt liiga kaua ja jäi välja lülitamata. Piinlik. Kellegi elu selle tõttu siiski ohus ei olnud. Minu teada.
Eestis oli paks lumi (iiri mõistes) ja jõle külm. Pluss kojamehed, kes alustasid Sõpruse puiesteel lumerookimist kell 5 hommikul. Täiesti ebanormaalne. Jah, ma ärkasin selle peale üles.
Üldiselt on hea kodus olla.
Nüüd sauna...
Kreet, tere tulemast koju!
Maarja, ma tean, mida Sa tunned :D Mul tehti mandliop 2 aastat tagasi 20. detsembril. Dieetjõulud. Pole paha. Ja karamellijäätis ei ole nii lääge kui vanilje.
Head lund!
Londonis vaatasin paari vaatamisväärsust, aga üldiselt jalutasin niisama ja magasin. Lisaks sellele valetasin ohtralt. Nimi oli Ann ja mul oli õde ka, Summers. No need, kes mõistavad, need mõistavad. Üsna loogiline.
Siis Gatwicki jõudsinparasjagu hilja, et mitte lennukist maha jääda... Hea, et järjekordi polnud. Muud ei ütle. Ja üldiselt polnud ma viimane ka. Ning lennujaamas ootasid mind emme ja issi Geisha shokolaadiga ning uksest väljudes hüppas tee peale ette Ott suure punase jõulutähega (pluss piparkookidega). Tore üllatus igal juhul. Ülitore.
Esimese inimesena õnnestus helistada Katriinil, kelle kõne pidin ära panema, sest lennuk oli mitmesajaga õhus veel. No mul oli meelest läinud, et vahepeal lülitasin telefoni sisse, et kella näha, sest see lend kestis ilmselgelt liiga kaua ja jäi välja lülitamata. Piinlik. Kellegi elu selle tõttu siiski ohus ei olnud. Minu teada.
Eestis oli paks lumi (iiri mõistes) ja jõle külm. Pluss kojamehed, kes alustasid Sõpruse puiesteel lumerookimist kell 5 hommikul. Täiesti ebanormaalne. Jah, ma ärkasin selle peale üles.
Üldiselt on hea kodus olla.
Nüüd sauna...
Kreet, tere tulemast koju!
Maarja, ma tean, mida Sa tunned :D Mul tehti mandliop 2 aastat tagasi 20. detsembril. Dieetjõulud. Pole paha. Ja karamellijäätis ei ole nii lääge kui vanilje.
Head lund!
16.12.05
Palju pisaraid ja mõned imelikud tähelepanekud
Hahhaa.... mul on täpitähed... hetkel on veel raskusi nende ülesleidmisega, aga juba koidab.
Istun Kadi elutoas keset Londonit. Kadit pole, aga vähemalt on läpakas ja täpitähed, nii et ma väga kurb ei ole.
Täna lõppes minu üle 6 kuu kestnud seiklus iidsetel keldialadel. Iirimaal on nüüd 15. dets rahvuspüha- päev, mil vabaneti Triinust.
Sel puhul tegin eile õhtul Robbiele ja Barryle pannkooke. (Hahaa Barry, thats right... your name... just find out the translation!) Minu kõht valutas teist päeva, aga ma arvan, et see oli närvidest. Kott oli mul poolpakitud, aga no ikka läks lõpuks nii kiireks, et osad nõud jäid pesemata. Selle pärast on häbi küll, midagi pole teha.
Ja täna hommikul tegin töökaaslastele pannkooke. Üldiselt olengi nüüd üks suur pannkook.
Hüvastijätud algasid juba laupäeval. Ja jätkusid lennujaamani. Palju pisaraid, sest ma olen nõrk :) Tegelikult on ikkagi imelik tunne oma elu kotti pakkida. Punasesse kotti. Lennujaamas tegin veel viimase smoothie ja oligi kõik.
Enne kui edasi lähen: Donegal oli ülilahe. Lahkusime Robbiega Dublinist enne kella 8 hommikul, sõitsime 4 tundi (muuhulgas tegime pausi hotellis, mis on maailmas üks enim õhkulastud hotelle... 5 korda vist, Põhja-Iirimaal, saate aru küll...) Siis matkasime 4 tundi kaljusid mööda ja see oli nii väsitav ja nii tore. Ja siis jäin oma jõulupeole hiljaks, sest me ei jõudnud õigel ajal tagasi. Nimelt Bunglas on Euroopa kõrgeim cliff ja no meie muidugi tahtsime täitsa tipus ära käia. Aga selleks kulus oodatust rohkem aega. Loodus. Huh. Ma hakkasin Iirimaad armastama. Aga point on selles, et isegi lambaid polnud tipus. Vahepeal olid. Aga ükski lammas ei ole nii loll, et läheks uduga mägedesse ronima.
Jõulupidu oli vinge. Mu jalad hakkasid peo lõpuks tunda andma, et nad on terve päeva mäge vallutanud, aga rokkisin üle pika aja ikka väga korralikult.
Täna igatahes jõudsin Londonisse. Ei eksinud ära, kuigi mul siiski õnnestus metroojaamast leida selline väljapääs, mida keegi teine ei kasuta, nii et vaene Kadi pidi tükk aega mind otsima. Nüüd õhtul käisin täitsa ise Oxford Streetil. Jala, sest see on lähedal. Ja jälle ei eksinud ära, ainult, et enne kojutulekut tuli meelde, et ma ei tea Kadi majanumbrit, tänavat teadsin. Seega esimesed tunnid on möödunud liigagi rahulikult.
Homme lähen linna nautima ja vahetan kaheks ööks elukohta.
Siis Kadi juurde tagasi.
Ja siis koju.
Muideks, keda huvitab, Kadi tundub oma eluoluga siin rahul olevat. Väga palju tööd ka ikkagi.
Huvitav on see, et lennujaamas ja metroojaamades pole enam prügikaste. Ei tea küll miks... :P Selle asemel käib lennujaamas tädi ringi ja mu võileivaga paberkott tahteti prägi pähe ära visata, jõudsin takistada.
Vaim on mu saabumiseks valmis?
Istun Kadi elutoas keset Londonit. Kadit pole, aga vähemalt on läpakas ja täpitähed, nii et ma väga kurb ei ole.
Täna lõppes minu üle 6 kuu kestnud seiklus iidsetel keldialadel. Iirimaal on nüüd 15. dets rahvuspüha- päev, mil vabaneti Triinust.
Sel puhul tegin eile õhtul Robbiele ja Barryle pannkooke. (Hahaa Barry, thats right... your name... just find out the translation!) Minu kõht valutas teist päeva, aga ma arvan, et see oli närvidest. Kott oli mul poolpakitud, aga no ikka läks lõpuks nii kiireks, et osad nõud jäid pesemata. Selle pärast on häbi küll, midagi pole teha.
Ja täna hommikul tegin töökaaslastele pannkooke. Üldiselt olengi nüüd üks suur pannkook.
Hüvastijätud algasid juba laupäeval. Ja jätkusid lennujaamani. Palju pisaraid, sest ma olen nõrk :) Tegelikult on ikkagi imelik tunne oma elu kotti pakkida. Punasesse kotti. Lennujaamas tegin veel viimase smoothie ja oligi kõik.
Enne kui edasi lähen: Donegal oli ülilahe. Lahkusime Robbiega Dublinist enne kella 8 hommikul, sõitsime 4 tundi (muuhulgas tegime pausi hotellis, mis on maailmas üks enim õhkulastud hotelle... 5 korda vist, Põhja-Iirimaal, saate aru küll...) Siis matkasime 4 tundi kaljusid mööda ja see oli nii väsitav ja nii tore. Ja siis jäin oma jõulupeole hiljaks, sest me ei jõudnud õigel ajal tagasi. Nimelt Bunglas on Euroopa kõrgeim cliff ja no meie muidugi tahtsime täitsa tipus ära käia. Aga selleks kulus oodatust rohkem aega. Loodus. Huh. Ma hakkasin Iirimaad armastama. Aga point on selles, et isegi lambaid polnud tipus. Vahepeal olid. Aga ükski lammas ei ole nii loll, et läheks uduga mägedesse ronima.
Jõulupidu oli vinge. Mu jalad hakkasid peo lõpuks tunda andma, et nad on terve päeva mäge vallutanud, aga rokkisin üle pika aja ikka väga korralikult.
Täna igatahes jõudsin Londonisse. Ei eksinud ära, kuigi mul siiski õnnestus metroojaamast leida selline väljapääs, mida keegi teine ei kasuta, nii et vaene Kadi pidi tükk aega mind otsima. Nüüd õhtul käisin täitsa ise Oxford Streetil. Jala, sest see on lähedal. Ja jälle ei eksinud ära, ainult, et enne kojutulekut tuli meelde, et ma ei tea Kadi majanumbrit, tänavat teadsin. Seega esimesed tunnid on möödunud liigagi rahulikult.
Homme lähen linna nautima ja vahetan kaheks ööks elukohta.
Siis Kadi juurde tagasi.
Ja siis koju.
Muideks, keda huvitab, Kadi tundub oma eluoluga siin rahul olevat. Väga palju tööd ka ikkagi.
Huvitav on see, et lennujaamas ja metroojaamades pole enam prügikaste. Ei tea küll miks... :P Selle asemel käib lennujaamas tädi ringi ja mu võileivaga paberkott tahteti prägi pähe ära visata, jõudsin takistada.
Vaim on mu saabumiseks valmis?
14.12.05
9.12.05
J6ulutunne l2ks nagu nipsti
T2hendab, viimase kahe p2eva jooksul olen ma n2inud kodudes lahedaid j6ulukaunistusi. See on k6ik v2ga ok, aga eile n2gin ma ka 6itsevaid roose, saialilli ja k6iksugu muid lilli. No ikka ei ole j6ulu ilma lumeta minu jaoks. Saialilled noh! Saate aru?!?
Ja teisip2eval lendas Eestisse Triinu 14.5 kilo pagasit. Aasta heategijaks pyrgib Marek k6rvalkontorist, kes v6ttis vaevaks mu koti endaga kaasa v6tta. Ja minu eesm2rk oli kaasa anda alla 15 kilo pagasit. Loodetavasti j6uab kott ka oma sihtpunkti: Tartusse.
Ja yhe n2dala p2rast sel ajal olen Londonis. Palju 6nne mulle! Enne seda olen j6ulupeol ja mujal ka. Ja v6ib-olla j6uan veel Dublinist v2lja ka, kui veab. Robbie siin pyyab selle eest hoolitseda, aga aega pole eriti. Pyyan organiseerida aega. On laenata mingi p2eva jagu tunde? Annan hiljem tagasi! :)
Vot nii on lood siinpool sood. 6pin prantsuse keelset j6ululaulu ka. V2ga naljakas, eriti prantslaste jaoks.
Ja teisip2eval lendas Eestisse Triinu 14.5 kilo pagasit. Aasta heategijaks pyrgib Marek k6rvalkontorist, kes v6ttis vaevaks mu koti endaga kaasa v6tta. Ja minu eesm2rk oli kaasa anda alla 15 kilo pagasit. Loodetavasti j6uab kott ka oma sihtpunkti: Tartusse.
Ja yhe n2dala p2rast sel ajal olen Londonis. Palju 6nne mulle! Enne seda olen j6ulupeol ja mujal ka. Ja v6ib-olla j6uan veel Dublinist v2lja ka, kui veab. Robbie siin pyyab selle eest hoolitseda, aga aega pole eriti. Pyyan organiseerida aega. On laenata mingi p2eva jagu tunde? Annan hiljem tagasi! :)
Vot nii on lood siinpool sood. 6pin prantsuse keelset j6ululaulu ka. V2ga naljakas, eriti prantslaste jaoks.
4.12.05
Pyhap2evad, shokolaad ja Freddie linnatuur
T2na on pyhap2ev, yllatus yllatus. Aga mitte mingi tavaline pyhap2ev. On 2. advent ja lisaks sellele eelviimane pyhap2ev Iirimaal. See on seda erilisem, et ma kahtlustan, et oma viimase pyhap2eva Iirimaal magan peamiselt maha, sest j2rgmisel laup2eval on kontori j6ulupidu, mis puhuks l2hme 88kluppi, baari taha pannakse paar tonni raha ja meie hakkame aga j6ule t2histama. Nii v6ibki juhtuda, et koju j6uan hilja ja magama saan juba viimasel pyhap2eval.
Viimase poole aasta jooksul olen katsetanud shokolaade, sest no teatavasti Geishat siin ei myyda, seega pean teisi shokolaade s88ma, aga tuleb aus olla, et Geishast ei ole ma ikka midagi m6nusamat leidnud. T2na alustasin oma viimase Geisha s88mist, sest varsti saab koju ja enam ei pea seda igaks juhuks hoidma.
Mis ma siis oma eelviimasel t2isn2dalal Iirimaal tegin?
T88l k2isin (see oli uudis, eks?);
siis k2isime t88kaaslastega prantsuse kohvikus hommikus88gil (ma ei kommenteeri, sest et minul oli parasjagu toidumyrgitus ning pidin paljast crossainti s88ma, kui teised igast mandlisokolaadit2idistega kooke s6id. Sinna l2hen tagasi.);
eile pakkisin oma koti (sest, et erinevalt minust s6idab mu kott koju juba teisip2eval. Marek, kolleeg, s6idab koju puhkusele ja oli lahkelt n6us mu pagasikandja olema, khm, ma lahkelt palusin ka, tegin pannkooke ja puha!);
eelmine pyhap2ev oli pannkoogilaks, eesti jahuga (poola poest ostetud Veski-Mati eriti hea nisujahu);
eile oli meil Freddiega 8ine linnatuur, et pildistada Brown Thomase vaateaknaid (kes ei tea, Freddie on mu v2ike lilla part-talisman, mille Ott mulle enne 2raminekut kinkis. Ta on siiani k2itunud v2gagi eeskujulikult ning sel puhul v6is ta eile p2rast kella 11 6htul v2ljas olla, muidu ta on alaealine);
t2na hakkasin j6ulushoppajaks ja ostsin endale hambapasta (sest jah, uskuge v6i mitte, kuid poolteist n2dalat enne kojuminekut sai mul hambapasta otsa, tee mis tahad!);
pyhap2ev oli eriline ka selle poolest, et ei k2inud kinos (sest panen end valmis j2rgmiseks pyhap2evaks, et minna vaatama The March of Penguines. Pidavat igavesti tasemel dok olema.);
ostsin oma elu esimesed 3 DVD-d (sest v6ib-olla ma vinnin 6htul korterinaabri l2paka pihta panna, et filmi vaadata).
Last but not least: t2na avasid osad poed end kell 10!!! Tavap2rase kella 13 asemel. J6ulud. Inimestel on palju raha kulutada. Liiga palju.
Ma arvan, et see ei ole mu viimane postitus Dublinist. Aga iial ei v6i teada. Yldiselt Kaie inspireeris mind, tegemaks listi, mida ma esimese asjana Eestis teen. Mina isiklikult kavatsen syya vanaema tehtud kartulisalatit. Tellimuse andsin sisse juba 2 n2dalat tagasi, nii et ma usun, et 19. detsembriks suudab ta selle organiseerida. Teine plaan on vaadata telekast uudiseid. Eesti keeles. Telekat pole n2inud alates septembrist ja siinsed raadiouudised r22givad sellest, mis 6htul Cornation Streetis juhtub (kohalik seebikas).
Rohkem ma ei viitsi m6elda.
C u later alligator...
Viimase poole aasta jooksul olen katsetanud shokolaade, sest no teatavasti Geishat siin ei myyda, seega pean teisi shokolaade s88ma, aga tuleb aus olla, et Geishast ei ole ma ikka midagi m6nusamat leidnud. T2na alustasin oma viimase Geisha s88mist, sest varsti saab koju ja enam ei pea seda igaks juhuks hoidma.
Mis ma siis oma eelviimasel t2isn2dalal Iirimaal tegin?
T88l k2isin (see oli uudis, eks?);
siis k2isime t88kaaslastega prantsuse kohvikus hommikus88gil (ma ei kommenteeri, sest et minul oli parasjagu toidumyrgitus ning pidin paljast crossainti s88ma, kui teised igast mandlisokolaadit2idistega kooke s6id. Sinna l2hen tagasi.);
eile pakkisin oma koti (sest, et erinevalt minust s6idab mu kott koju juba teisip2eval. Marek, kolleeg, s6idab koju puhkusele ja oli lahkelt n6us mu pagasikandja olema, khm, ma lahkelt palusin ka, tegin pannkooke ja puha!);
eelmine pyhap2ev oli pannkoogilaks, eesti jahuga (poola poest ostetud Veski-Mati eriti hea nisujahu);
eile oli meil Freddiega 8ine linnatuur, et pildistada Brown Thomase vaateaknaid (kes ei tea, Freddie on mu v2ike lilla part-talisman, mille Ott mulle enne 2raminekut kinkis. Ta on siiani k2itunud v2gagi eeskujulikult ning sel puhul v6is ta eile p2rast kella 11 6htul v2ljas olla, muidu ta on alaealine);
t2na hakkasin j6ulushoppajaks ja ostsin endale hambapasta (sest jah, uskuge v6i mitte, kuid poolteist n2dalat enne kojuminekut sai mul hambapasta otsa, tee mis tahad!);
pyhap2ev oli eriline ka selle poolest, et ei k2inud kinos (sest panen end valmis j2rgmiseks pyhap2evaks, et minna vaatama The March of Penguines. Pidavat igavesti tasemel dok olema.);
ostsin oma elu esimesed 3 DVD-d (sest v6ib-olla ma vinnin 6htul korterinaabri l2paka pihta panna, et filmi vaadata).
Last but not least: t2na avasid osad poed end kell 10!!! Tavap2rase kella 13 asemel. J6ulud. Inimestel on palju raha kulutada. Liiga palju.
Ma arvan, et see ei ole mu viimane postitus Dublinist. Aga iial ei v6i teada. Yldiselt Kaie inspireeris mind, tegemaks listi, mida ma esimese asjana Eestis teen. Mina isiklikult kavatsen syya vanaema tehtud kartulisalatit. Tellimuse andsin sisse juba 2 n2dalat tagasi, nii et ma usun, et 19. detsembriks suudab ta selle organiseerida. Teine plaan on vaadata telekast uudiseid. Eesti keeles. Telekat pole n2inud alates septembrist ja siinsed raadiouudised r22givad sellest, mis 6htul Cornation Streetis juhtub (kohalik seebikas).
Rohkem ma ei viitsi m6elda.
C u later alligator...
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
