See võib tulla sellest, et ma olen püüdnud juba 18 ööpäeva mitte viriseda või filmist, mis oli liiga psühho. Või veel millegist muust, aga elu peab muutuma.
Mismõttes ma vingun, virisen ja halan? Kasutades oma sõbranna sõnu: elu on nagu hernel. Peaaegu Evian - selge ja klaar. Ainult nutan mingeid olematuid mehi taga, mis siis, et ma saan absoluutselt suurepäraselt ka ilma nendeta hakkama.
Lõpp. Kauaks, seda ei tea. Aga hetkel on lõpp.
Kummardus. Tänusõnad. Näeme jälle.
Eesriie.
19.11.06
16.11.06
Mina ei virise
Liis ajastas selle video leidmise parasjagu õigesse kohta. Mittevirisemise kuu on täpselt oma selgroo murdnud.
Igal juhul on see üks paremaid asju, mida ma viimasel ajal näinud olen (muusikaline tase on liiga nõrk, et öelda: kuulnud): Helsinki Complaints Choir.
Birmingham Complaints Choir pole nii hea, aga siiski.
Igal juhul on see üks paremaid asju, mida ma viimasel ajal näinud olen (muusikaline tase on liiga nõrk, et öelda: kuulnud): Helsinki Complaints Choir.
Birmingham Complaints Choir pole nii hea, aga siiski.
13.11.06
Järjejutt: Kuidas jääda ellu vallalisena? Vol 2 ehk umbrohi ei hävine
… Seega oli käes laupäeva hommik. Tema lahkus. Pidi minema oma autole kapotti panema või oli mingi muu vabandus. Ma olin isegi kurb. Päeva jooksul pidi saabuma veel 2 paari ning mõtlesin hirmuga õhtule, kui ma olen üksi 3 paari seas. Oma mõtteis lugesin voodis raamatut. Ma olin väga väsinud.
Päeva jooksul sai selgeks, et tuleb vaid üks paar (ühtedel jäi laps haigeks ja teistel tuli tööasi ette). See tegi mind rõõmsaks. Selle neljase seltskonnaga olin ma varemgi hakkama saanud. Naispooled on mu head sõbrannad. Pühkisin hirmuhigi otsa eest ning nüüd jäi mu päeva ainsaks rolliks vastata pidevatele vihjetele eelmise õhtu ning noormehe kohta. Minu selgitused selle kohta, et me ei maganud, ei oleks olnud piisavad, kuid õnneks oli sama öelnud ka tema. Ja see oli tõsi. Ma ei hakkaks olematuid asju enda arvele kirja panema, eksole…
Õhtusöök nooblis restoranis, maitsev toit, veidi vahuveini. Uus paar viidi kurssi. Nüüd arutleti minu ja tema teemat juba 2 paari poolt. Iga mulle tulnud kõnet või telefonikõnet vaadati kahtlaselt. Kahjuks helistasid vaid mu sõbrad ning ma ei saanud paaride uudishimu rahuldada. Ma ei hakanud neile ütlema, et tal pole isegi mu numbrit ;) Kui oli selge, et teda ei tule, võeti vastu uus otsus: Triinule tuleb uus mees leida.
Õppetund number 2:
Paaris inimeste seltskonnas vallaline olla ei saa, ühiskondliku surve pärast.
Mul oli muidugi siiralt hea meel, et nad minu pärast nõnda muretsesid. Magustoidu kõrvale arutleti selle üle, et millise mehe saaks. Tehti ühine otsus, et Saaremaal on kõikse rohkem kalureid, seega tuleb leida kalur. Mõeldi, et ehk on kalureid Orissaares. Enne aga põigati Selverist läbi ning et teha kõigile selgeks, milline üks kalur välja näeb, osteti 4le inimesele 4 sprotikarpi, sest selle kaanel ilutseb kalur. Väljavaated saada SELLINE mees, olid minu jaoks muidugi südantsoojendavad. Arvutasin omakeskis, et ilmselt on kalurid juba magama läinud ja pühkisin hirmuhigi.
Kuressaarest Muhu saarele sõites pidurdati iga kord kui nähti inimesi. Suur oli autotäie pettumus, kui tegemist oli naiste või noortega. Kalurit me ei leidnud. Kogu seltskonna põhiagitaator, kes mind tunneb kõige vähem, ütles, et siis ei aita miski, kui ainult Orissaare ööklubi. Mina olin otsustanud voodi ja raamatu kasuks. Kohale jõudes rakendasingi oma plaani. Lõpuks vajusid kõik ära. Tehti veel mõni vihje minu ja tema kohta. Ma ei osanud neid enam kommenteerida.
Hommikul äratasid mind pannkoogid ja „Meil on piisavalt tainast, et tema ka kutsuda.” Selleks hetkeks olin ära õppinud ignoreerimise. Tallinnasse sõites enam ei pidurdatud. Ignoreerimine aitab.
Õppetund number 3: ellu jääb küll :D Lohutan end mõttega, et mitte kõik paarid ei ole koos õnnelikumad kui nad oleks eraldi. On ju nii?
Ma tean, et ma olen olemas. Mul on süda ja hing. Ma tean, et ma olen ellujääja. Umbrohi ei hävine.
M.O.T.T.
Päeva jooksul sai selgeks, et tuleb vaid üks paar (ühtedel jäi laps haigeks ja teistel tuli tööasi ette). See tegi mind rõõmsaks. Selle neljase seltskonnaga olin ma varemgi hakkama saanud. Naispooled on mu head sõbrannad. Pühkisin hirmuhigi otsa eest ning nüüd jäi mu päeva ainsaks rolliks vastata pidevatele vihjetele eelmise õhtu ning noormehe kohta. Minu selgitused selle kohta, et me ei maganud, ei oleks olnud piisavad, kuid õnneks oli sama öelnud ka tema. Ja see oli tõsi. Ma ei hakkaks olematuid asju enda arvele kirja panema, eksole…
Õhtusöök nooblis restoranis, maitsev toit, veidi vahuveini. Uus paar viidi kurssi. Nüüd arutleti minu ja tema teemat juba 2 paari poolt. Iga mulle tulnud kõnet või telefonikõnet vaadati kahtlaselt. Kahjuks helistasid vaid mu sõbrad ning ma ei saanud paaride uudishimu rahuldada. Ma ei hakanud neile ütlema, et tal pole isegi mu numbrit ;) Kui oli selge, et teda ei tule, võeti vastu uus otsus: Triinule tuleb uus mees leida.
Õppetund number 2:
Paaris inimeste seltskonnas vallaline olla ei saa, ühiskondliku surve pärast.
Mul oli muidugi siiralt hea meel, et nad minu pärast nõnda muretsesid. Magustoidu kõrvale arutleti selle üle, et millise mehe saaks. Tehti ühine otsus, et Saaremaal on kõikse rohkem kalureid, seega tuleb leida kalur. Mõeldi, et ehk on kalureid Orissaares. Enne aga põigati Selverist läbi ning et teha kõigile selgeks, milline üks kalur välja näeb, osteti 4le inimesele 4 sprotikarpi, sest selle kaanel ilutseb kalur. Väljavaated saada SELLINE mees, olid minu jaoks muidugi südantsoojendavad. Arvutasin omakeskis, et ilmselt on kalurid juba magama läinud ja pühkisin hirmuhigi.
Kuressaarest Muhu saarele sõites pidurdati iga kord kui nähti inimesi. Suur oli autotäie pettumus, kui tegemist oli naiste või noortega. Kalurit me ei leidnud. Kogu seltskonna põhiagitaator, kes mind tunneb kõige vähem, ütles, et siis ei aita miski, kui ainult Orissaare ööklubi. Mina olin otsustanud voodi ja raamatu kasuks. Kohale jõudes rakendasingi oma plaani. Lõpuks vajusid kõik ära. Tehti veel mõni vihje minu ja tema kohta. Ma ei osanud neid enam kommenteerida.
Hommikul äratasid mind pannkoogid ja „Meil on piisavalt tainast, et tema ka kutsuda.” Selleks hetkeks olin ära õppinud ignoreerimise. Tallinnasse sõites enam ei pidurdatud. Ignoreerimine aitab.
Õppetund number 3: ellu jääb küll :D Lohutan end mõttega, et mitte kõik paarid ei ole koos õnnelikumad kui nad oleks eraldi. On ju nii?
Ma tean, et ma olen olemas. Mul on süda ja hing. Ma tean, et ma olen ellujääja. Umbrohi ei hävine.
M.O.T.T.
Järjejutt: Kuidas jääda ellu vallalisena? Vol 1
Umbes 2 kuud tagasi kutsus sõbranna mind sünnipäevale. Targa inimesena ta ei maininud, et sinna tuleb lisaks minule 8 inimest, kes on omavahel paaris. Kuu aja eest sain sellest teada. Nädalalõpp Muhu saarel ei tundunud enam selline idüll, nagu oleks võinud. Minu ainsaks lohutuseks jäi, et maja asus Kuivastu sadamast 8 km ning vajadusel oleks saanud sealt põgeneda oma kahel kaunil jalal.
Igal juhul sai kuu aja eest tehtud nali, et ilma saatjata ma nädalalõpule ei tule. Selle kallal ilkumist jätkus kuni reede pärastlõunani, kui sõbranna elukaaslane teatas: „Ah muideks, Triin, me leidsime sulle mehe!” Mina naersin: „Jajaa…” „Ei ausõna, helistasin oma sõbrale ja ta tuleb täna õhtul, ta on juba Saaremaal.” Sel hetkel mõistsin, et asi on tõsine. „Ahsoo,” oli kõik, mida vastata suutsin. „Ta on tore poiss,” öeldi mulle julgustuseks.
Mitteviriseva Triinu skeptitsismi tase tõusis 150 punktini 100st. Ma olin juba varem otsustanud, et seal sünnipäeval on etem olla üksi kui olla sunnitud olema kellegagi.
8 km tundus järjest lühem maa. Otsustasin sadamast sõites tee täpselt meeles pidada.
Ausõna, see oli hullem kui oodata pimekohtingut. Ma olin varem selle noormehe sõpru näinud ja ütlen ausalt, et keegi neist ei olnud jätnud teab mis sügavat muljet. Võite vaid ette kujutada, millised kujutluspildid (kümneid, isegi sadu, mander on meil pikk) voolusid silme ette. Tundsin seda piinlikkust. Mõtlesin, kuidas meid sunnitakse kahekesi jääma. Minu lohutuseks öeldi, et ta on tagasihoidlik poiss. Arutlesin omaette, et kas parem oleks tagasihoidlik või mittetagasihoidlik.
Istusin diivanil ja lootsin, et kamin ikkagi soojendab. Ta helistas ja ütles, et on väina peal. „Nonii, 15 min…” Siis ta tuli ning ta ei olnud mingi koletis. Hingasin kergendatult. Situatsioon oli kergelt öeldes kummaline.
Siis hakkasid paari poolt tulema vihjed: „Meie lähme koos sauna, minge teie ka.” Mina vastasin sellele resoluutselt, et ma käin naistega saunas. Nojah, sel päeval. Jutt poisil siiski jooksis. Ajas isegi naerma. Meie kõigi kainusaste kahanes mühinal. Oma osa selles mängisid vein, viin, rumm, õlu, gin ja ploomimahl. Tugevas korrelatsioonis oli joodud jookide arv ja vestlusteemade põnevus. Mingil hetkel juba mõtlesin, et tegelikult ongi ju tore poiss. Siis ta tegi veel paar nalja. Kell oli umbes 1 ja ma olin tohutult väsinud, siiski otsustasin eksperimenti mitte lõppenuks tunnistada. Hoidsin silmi näpuga lahti.
Teemad varieerusid tomatitest telesaadeteni, meeste ja naiste, luterlike matuste ning alkohoolikuteni. Ehk siis räägiti kõigest. Mingil hetkel kukkus paar ära. Jäime mina ja tema. Me rääkisime kokku 8 tundi ja teemad olid põnevad.
Hommik tuli oodatust varem. Akna taga kõndis rebane ja tegin ettepaneku minna rebaseid jahtima. Mõte laideti maha. Igav. Usun, et nii mõnegi inimese peas tegi pesa Pohmakas. Minu peas tegi pesa Tahan Magada.
See öö jäi seoses hommiku varajase saabumisega vahele, aga see oli üks toredamaid ööpäevi, mis mul on pärast Eestisse tulekut olnud. Üks huvitavamaid. Ja ka absurdsemaid. Minu jaoks tundus uskumatu, et me leidsime 8 tunni jagu rääkimismaterjali.
Õppetund number 1:
kui Sind pannakse kuhugi kinni „commited” inimestega, siis saab ellu jääda vaid toredas seltskonnas, soovitavalt siiski teise vallalise inimesega.
Järgneb…
Igal juhul sai kuu aja eest tehtud nali, et ilma saatjata ma nädalalõpule ei tule. Selle kallal ilkumist jätkus kuni reede pärastlõunani, kui sõbranna elukaaslane teatas: „Ah muideks, Triin, me leidsime sulle mehe!” Mina naersin: „Jajaa…” „Ei ausõna, helistasin oma sõbrale ja ta tuleb täna õhtul, ta on juba Saaremaal.” Sel hetkel mõistsin, et asi on tõsine. „Ahsoo,” oli kõik, mida vastata suutsin. „Ta on tore poiss,” öeldi mulle julgustuseks.
Mitteviriseva Triinu skeptitsismi tase tõusis 150 punktini 100st. Ma olin juba varem otsustanud, et seal sünnipäeval on etem olla üksi kui olla sunnitud olema kellegagi.
8 km tundus järjest lühem maa. Otsustasin sadamast sõites tee täpselt meeles pidada.
Ausõna, see oli hullem kui oodata pimekohtingut. Ma olin varem selle noormehe sõpru näinud ja ütlen ausalt, et keegi neist ei olnud jätnud teab mis sügavat muljet. Võite vaid ette kujutada, millised kujutluspildid (kümneid, isegi sadu, mander on meil pikk) voolusid silme ette. Tundsin seda piinlikkust. Mõtlesin, kuidas meid sunnitakse kahekesi jääma. Minu lohutuseks öeldi, et ta on tagasihoidlik poiss. Arutlesin omaette, et kas parem oleks tagasihoidlik või mittetagasihoidlik.
Istusin diivanil ja lootsin, et kamin ikkagi soojendab. Ta helistas ja ütles, et on väina peal. „Nonii, 15 min…” Siis ta tuli ning ta ei olnud mingi koletis. Hingasin kergendatult. Situatsioon oli kergelt öeldes kummaline.
Siis hakkasid paari poolt tulema vihjed: „Meie lähme koos sauna, minge teie ka.” Mina vastasin sellele resoluutselt, et ma käin naistega saunas. Nojah, sel päeval. Jutt poisil siiski jooksis. Ajas isegi naerma. Meie kõigi kainusaste kahanes mühinal. Oma osa selles mängisid vein, viin, rumm, õlu, gin ja ploomimahl. Tugevas korrelatsioonis oli joodud jookide arv ja vestlusteemade põnevus. Mingil hetkel juba mõtlesin, et tegelikult ongi ju tore poiss. Siis ta tegi veel paar nalja. Kell oli umbes 1 ja ma olin tohutult väsinud, siiski otsustasin eksperimenti mitte lõppenuks tunnistada. Hoidsin silmi näpuga lahti.
Teemad varieerusid tomatitest telesaadeteni, meeste ja naiste, luterlike matuste ning alkohoolikuteni. Ehk siis räägiti kõigest. Mingil hetkel kukkus paar ära. Jäime mina ja tema. Me rääkisime kokku 8 tundi ja teemad olid põnevad.
Hommik tuli oodatust varem. Akna taga kõndis rebane ja tegin ettepaneku minna rebaseid jahtima. Mõte laideti maha. Igav. Usun, et nii mõnegi inimese peas tegi pesa Pohmakas. Minu peas tegi pesa Tahan Magada.
See öö jäi seoses hommiku varajase saabumisega vahele, aga see oli üks toredamaid ööpäevi, mis mul on pärast Eestisse tulekut olnud. Üks huvitavamaid. Ja ka absurdsemaid. Minu jaoks tundus uskumatu, et me leidsime 8 tunni jagu rääkimismaterjali.
Õppetund number 1:
kui Sind pannakse kuhugi kinni „commited” inimestega, siis saab ellu jääda vaid toredas seltskonnas, soovitavalt siiski teise vallalise inimesega.
Järgneb…
9.11.06
Nii ongi
Ma andsin suure suuga lubadusi, et süvenen taas meeste ja naiste suhetesse. Aga siis käis mu peas: heureka!
Nimelt on mul pärast nädalavahetust palju rohkem kirjutada. Näiteks seda, kuidas pääseda elusana saarelt, kus veedad üksikuna aega koos 4 paariga. Ehk reaalse elu reality-show.
Lisaks sellele olin eile tunnistajaks oksjonile, kus inimesed konkreetselt andsid raha ära. Tore. Mulle meeldis, hea eesmärgi nimel lõbutseda, miks mitte. See on ju sama kui mängida lotot või käia kasiinos. Hetke nimel.
Nimelt on mul pärast nädalavahetust palju rohkem kirjutada. Näiteks seda, kuidas pääseda elusana saarelt, kus veedad üksikuna aega koos 4 paariga. Ehk reaalse elu reality-show.
Lisaks sellele olin eile tunnistajaks oksjonile, kus inimesed konkreetselt andsid raha ära. Tore. Mulle meeldis, hea eesmärgi nimel lõbutseda, miks mitte. See on ju sama kui mängida lotot või käia kasiinos. Hetke nimel.
7.11.06
Eriväljaanne
Pidime küll tänaseks lõpetama, kuid juba on homme... Ja ma pidin seda jagama. Mulle meeldivad geniaalsed inimesed nagu Kyle MacDonald. Teha punasest kirjaklambrist maja on juba midagi. Geniaalsed ja õnne otsa komistavad :)
Tänud Evelinile :)
Tänud Evelinile :)
6.11.06
Talv on käes
Selle tunnuseks on fakt, et pooleteise tunni jooksul linnas sõites sain 2 korda panna hetkeks kolmanda käigu. Muidu oli kiirus 30 ja liuväli. Ja mul on talverehvid, osadel silmnähtavalt ei olnud...
Nüüd hakkas sulama. See on hea, sest ma tahtsin nädalavahetusel Saaremaal ratsutada (ja lumega läheb raskeks). Nüüd saab.
Laia ringi küsimused:
- kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks Hispaanias tripanud ja töötanud?
- kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes oskaks miskit head või halba öelda Gambia ja/või Jamaica kohta?
Päeva uudisväljend: "Reformierakonna puudel" - E. Mikkeli definitsioon nende kohta, kes olid presidendivalimistel Rüütli vastu ja osalesid Tammsaare pargi laulupeol. Vot, säh teile kodanikuühiskonda. (Osalesin laulupeol ja arvan endiselt, et olen homo sapiens sapiens, mitte mingi puudel)
Sellega tänaseks lõpetame. Olge meiega taas homme, samal ajal. Nägemiseni.
Nüüd hakkas sulama. See on hea, sest ma tahtsin nädalavahetusel Saaremaal ratsutada (ja lumega läheb raskeks). Nüüd saab.
Laia ringi küsimused:
- kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks Hispaanias tripanud ja töötanud?
- kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes oskaks miskit head või halba öelda Gambia ja/või Jamaica kohta?
Päeva uudisväljend: "Reformierakonna puudel" - E. Mikkeli definitsioon nende kohta, kes olid presidendivalimistel Rüütli vastu ja osalesid Tammsaare pargi laulupeol. Vot, säh teile kodanikuühiskonda. (Osalesin laulupeol ja arvan endiselt, et olen homo sapiens sapiens, mitte mingi puudel)
Sellega tänaseks lõpetame. Olge meiega taas homme, samal ajal. Nägemiseni.
3.11.06
Jõulud
Ahjaa, ma unustasin mainida suures meeltesegaduses, et tähistasin neljapäeval jõule. See on meil mõne sõbraga traditsioon. Tähistame jõule 29. oktoobril. Aga kuna seekord läks nii nagu läks, siis tähistasime 2. novembril. Ahjaa, te ei lugenud valesti. "Jõulud" oli õige sõna.
Nimelt, sel ajal on mul alati jõulutunne. Esimesed külmad ilmad, vahel lumi, poodides pole veel jõulustuffi... Novembri alguses juba on, tuli sel aastal välja. Seega kasutamegi jõulutunnet, et jõule tähistada. Kuupäevad on ju tegelikult nagunii kokkuleppe värk. Palju sööki, toredaid kingitusi ja vahva õhtu sõprade seltsis... Ilma verivorstita küll, kuid kui mõni on taimetoitlane ja mõni on taimetoitlane, kelle uusaastalubadus oli olla lihasööja, siis ongi verivorstita lihtsam.
Sellel on ka üks praktiline väärtus. Kui võtta arvesse jõulude kommertslik külg, siis see on rahakotile ka tervislikum, osta oma osadele kallitele sõpradele kingid ära juba oktoobris :) On detsembris raha rohkem.
Nimelt, sel ajal on mul alati jõulutunne. Esimesed külmad ilmad, vahel lumi, poodides pole veel jõulustuffi... Novembri alguses juba on, tuli sel aastal välja. Seega kasutamegi jõulutunnet, et jõule tähistada. Kuupäevad on ju tegelikult nagunii kokkuleppe värk. Palju sööki, toredaid kingitusi ja vahva õhtu sõprade seltsis... Ilma verivorstita küll, kuid kui mõni on taimetoitlane ja mõni on taimetoitlane, kelle uusaastalubadus oli olla lihasööja, siis ongi verivorstita lihtsam.
Sellel on ka üks praktiline väärtus. Kui võtta arvesse jõulude kommertslik külg, siis see on rahakotile ka tervislikum, osta oma osadele kallitele sõpradele kingid ära juba oktoobris :) On detsembris raha rohkem.
Ülevaade
Käes on kolmas virisemisevaba päev.
Olen täheldanud:
- vähem virisemine nõuab rohkem energiat, kui ma oskasin oodata, eriti kehtib see siis kui oled vähe maganud või kui kõik räägivad suurepärastest ilmastikuoludest;
- luban endale rohkem vihastamist;
- arvan, et nädalaga harjub ära, pärast seda võib mitteviriseda lõpmatuseni.
Eriti keeruline on ühildada mittevirisemist ja mittemagamist :)
Lisaks sellele tundub, et peolooma minust ei saa. No pole nii määratud. Minu sellesügisene teine klubis käik oli isegi suurem katastroof kui esimene. See on lihtsalt naljakas.
Suutsin oma kunagist lennukaaslast üllatada sellega, et kallistasin teda keset CT-d. Ma lihtsalt olin eufoorias nähes kedagi, kes on vanem kui mina!
Rõõmsaks teeb see, et väljas on lumi ja jää ning kui neid saab rohkem, siis saab juba suusatada, kelgutada ja lauatada. Elu läheb valgeks.
Täheldan 167 895. korda, et kui seltskonnas on rohkem kui 1 vallaline naine, siis räägitakse kindlalt sellest, et mehi pole. Kui seltskonnas on ainult 1 vallaline naine, siis räägitakse sellest, kuidas talle tuleks kohe mees leida. Ja kui liini peale on saadud, siis ei häiri mitte kedagi meeste kohalviibimine.
Olen täheldanud:
- vähem virisemine nõuab rohkem energiat, kui ma oskasin oodata, eriti kehtib see siis kui oled vähe maganud või kui kõik räägivad suurepärastest ilmastikuoludest;
- luban endale rohkem vihastamist;
- arvan, et nädalaga harjub ära, pärast seda võib mitteviriseda lõpmatuseni.
Eriti keeruline on ühildada mittevirisemist ja mittemagamist :)
Lisaks sellele tundub, et peolooma minust ei saa. No pole nii määratud. Minu sellesügisene teine klubis käik oli isegi suurem katastroof kui esimene. See on lihtsalt naljakas.
Suutsin oma kunagist lennukaaslast üllatada sellega, et kallistasin teda keset CT-d. Ma lihtsalt olin eufoorias nähes kedagi, kes on vanem kui mina!
Rõõmsaks teeb see, et väljas on lumi ja jää ning kui neid saab rohkem, siis saab juba suusatada, kelgutada ja lauatada. Elu läheb valgeks.
Täheldan 167 895. korda, et kui seltskonnas on rohkem kui 1 vallaline naine, siis räägitakse kindlalt sellest, et mehi pole. Kui seltskonnas on ainult 1 vallaline naine, siis räägitakse sellest, kuidas talle tuleks kohe mees leida. Ja kui liini peale on saadud, siis ei häiri mitte kedagi meeste kohalviibimine.
1.11.06
Novembris ei virise
Kell on 1:42, võiks olla 23:40, aga ma ei kurda. Sama hästi võiks olla ka 3:40, mul on hea meel, et ei ole.
Praegune seis:
Sky+ liiklusliin ja 6 absoluutselt ülipõnevat raamatut mu laual, mis kõik räägivad Balti riikide rõõmudest ja kannatustest. Hiljemalt kell 11:42 on mul nende põhjal valminud sisukas essee.
Mis see siis teeb... 10 tundi! No, aega on maa ja ilm. Lähen teen hommikusöögi.
Praegune seis:
Sky+ liiklusliin ja 6 absoluutselt ülipõnevat raamatut mu laual, mis kõik räägivad Balti riikide rõõmudest ja kannatustest. Hiljemalt kell 11:42 on mul nende põhjal valminud sisukas essee.
Mis see siis teeb... 10 tundi! No, aega on maa ja ilm. Lähen teen hommikusöögi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
