J6ulud

T2na on juhtunud terve hulk toredaid juhtumisi.

See algas tegelikult juba neljap2eval kui saabus Kreet. Jah, eesti keeles on ikka tore r22kida. P6hiliselt t2htsatest ja veel t2htsamatest asjadest. Tunne oli nagu kuuendas klassis kui pinginaabri poole 88seks j2in. Lobisesime pool 88d, kuni m6lemaid vaevanud k8ha ei v6imaldanud enam r22kida.

Eile s6itsime Mullingari. See on Dublinist mingi 1,5 tunni bussis6idu kaugusel (oleneb liiklusest). Iirimaa keskel. Loodus on seal selline nagu L6una-Eestis. M2ge pole, aga kyngas on. Ja rohelus ja lagunenud majad. T2pselt nagu kodus.

Laup2eval vaatasime filmi Hotel Rwanda. Kurb. Liiga kurb. V2ljakannatamatult sydantl6hestav. Ma soovitan soojalt, aga ainult siis kui on v2ga sygav masendus (nii, et sygavamale ei anna laskuda). Ja ysna vara. Kellaajaliselt.

Ning t2na. Oeh. P2ike paistis, jalutasime ning saime kodutoitu! Kodulauas. Mike perega. Mike ema Ann on vabalt mu iiri ema nyyd. Ta oli lihtsalt armas. See k6ik tundus lihtsalt nii kodu, et m6lemad K-ga pidime silmanurgast pisarat pyhkima. Pyhap2ev. K6ik on koos. Vaadatakse telekat ja syyakse ja juuakse veini. No m6nus.

Ning nyyd tund aega tagasi ostsin kojus6idupileti. 19.dets.

Aga ped ehivad end j6ulumeeleolusse. Esimene oli NEXT. 21. oktoobril (v6ib-olla oli varem, aga vot ei tea). No j6uluasju myydi varem, aga see oli esimene vaateaken. Kusjuures asja naljakaim kylg oli see, et sama poe ees t2naval on posti otsas lillekorv, kus lilled veel 6itsevad. Nunnu. Armas, et j6ulud kommertslikud pole. Aga samas j6uluehted annavad m2rku, et j6ulud pole enam kaugel. Ja j6ulud on kodused. Seega pilet ostetud, kodutunne p6ues ja j6ulud ukse ees. Armas.

Minu j6ulud on j2rgmisel laup2eval. Teist aastat j2rjest. Liis tuleb ka selleks puhuks kylla. Tore.

H2id j6ule, kui enne ei kohtu!