Pint of Guiness

See saab olema mu raamatu pealkiri. Jah, kunagi ma kirjutan raamatu Iirimaast ja iirlastest ja sellest kui absurnde v6ib elu olla. Iirlasest korterinaaber on l2inud katastroofiliselt hulluks, on kaks lahendust, v2lja kolime kas meie v6i tema. Hetkel tundub, et tema, kuigi ta on seal kauem elanud, aga tundub, et ta on j6udnud arusaamisele, et tema peaks lahkuma. Aga ma ei usu, et see k6ik nii ilusti l6peb.

Yhes6naga, viimane n2dal on olnud 2rmiselt stressirohke, aga noh v2hemalt ei ole see j2tnud aega m6elda kodule ja sellele, et tahaks koju. Iirlasest korterinaaber sai uue toakaaslase 4 n2dalat tagasi. Prantslanna, 18 aastane. Me hoiatasime, et ta v6ib olla 2rahellitatud. Oli ka. Noh pole kunagi kodust eemal eland jne. Sellest tekkisid suured intriigid, mis tipnesid sel n2dalal sellega, et iirlane karjus meie k6igi peale, kutsudes meid kaunite nimedega. Minu peale vast veel k6ige v2hem, sest no ma julgen talle vastu hakata. Eniveis. Eile ta kysis minult, et kas ma tahan et l2heks prantslanna v6i tema ja ma vastasin t2iesti ausalt, et tema. See oli vist ootamatu. Ise kohkusin ka. T2na ta ytles, et kolib v2lja, aga me ei tea kuna. Nii, et me veel ei t2hista. Siiski ma arvan, et kui ma pean 2rkama 88sel kell 3 selle peale, et ta karjub ja vannub prantslanna peale, siis on temaga midagi m2da.

Pluss t88 juures on meil tujukas administraator, kes reedel otsustas end minu peal v2lja elada, sest lihtsalt olin valel ajal vales kohas. Samas, elu ei saagi rahulik olla.

Eile k2isime siiski v2ljas ka toanaabri ja tema paari s6braga, kellest yks osutus mu t88kaaslase vennaks. Maailm ei ole suur, aga seda ma teadsin varem. J6in esimest korda Guinessi. Just, 4 kuud olin suutnud sellest k6rvale hiilida. Ja yks seff kokteil oli ka, piparmyndi, Jamaica rummi ja laimiga. V2rskendav.

Ja t2na k2isin kirikus, niisama, tahtsin n2ha, et kuidas see siin v2lja n2eb. Aga see polnud roomakatoliku kirik, nii et sinna pean veel minema. Aga k6ige naljakam oli see, et seal oli yks saksa-itaalia pere, kes said alles kypsiste ja kohvi juures teada, et nad olid k2inud armulaual mitte katoliiklikus kirikus. Oleks te n2inud kui kiiresti nad lahkusid! Ma pidin naerukrambid saama. Jajah. P2rast tseremooniat sai kohvi, teed ja kypsist. Eriti kihvt eksole. Ja k6ige keerulisem oli leida laululehelt 6iget laulu. Ma pole Eestis ka eriti kirikus k2inud .Ma ei tea, kas olukord on sama hull, aga siin ma ikka laulu l6puks leidsin laulu. Hea seegi. Kirikusse ma tegelt l2ksin sellep2rast, et Christchurchi seest n2ha. Ilus. Keskmiselt ilus. Aga see pere oli nii naljakas. Nad saavad terve peatyki mu raamatus.

Mis veel? Vihma sajab. Liiga palju. M2rjaks saab. No jalad saavad m2rjaks, see on k6uge koledam, aga eile ma leidsin sellele lahenduse. Ma loodan, et see on lahendus. Kummikud on teatavasti ebamugavad, seega nende kandmine ei tule kaalumisele, sest pean liiga palju k6ndima. Teine v6imalus on matkasaapad! Uskumatu, et ma enne selle peale ei tulnud. Ikka vettpidavamad kui kingad. Nii, et j2rgmisel n2dalal ostan matkasaapad. Palju 6nne mulle!

Ning siis ma olen veel t2nulik, et ma ei pidanud valimsite ajal Eestis olema. See teeb mu 22rmiselt 6nnelikuks. Mulle ei meeldi see valimistejura. Ait2h!