Vahvlitops

Eile ostsin ma vahvlitopsi. Oli küllaltki odav vahvlitops. Siiski jäi mulle arusaamatuks üks aspekt. Miks pannakse vahvlitopsi sisse vähem jäätist, kui sinna mahub? Kui jäätisest on kahju, siis võiks ju teha väiksema vahvlitopsi. See ei ole üldse okei, kui ma ostan vahvlitopsi ning siis jäätise ja vahvlitopsi vahel on vahe: 5mm igalt poolt. Hämmastav. Tunnen end petetuna. Veidi imelik oli ka, pidin jälgima, et jäätis topsist välja ei hüppaks. See toob jäätiseostuga kaasa ettenägematud hoolitsuskulud ning odav jäätis ei olegi enam nii odav.

Samas ma tean, et ühel jäätisel on jäätist isegi rohkem, kui vahvlitopsi mahuks. Selline kuhi on peal. Ühel on veel, aga see on kallim ka. Aga mulle meeldib see, milles on palju jäätist, aga ikka on odavam.

Aga muidu, odav karamellijäätis oli väga maitsev. Missiis, et vahvlitops oleks võinud väiksem olla.

Tere, mina olengi EGO

Semiootika tulemus oli A. Teema oli koodid ja see essee oli absurd. Miks peab mõttetuse eest häid hindeid saama? Pole ime, et ma asju viimasele hetkele jätan. Ülikool on hämmastavalt mõttetu institutsioon. Kiljusin eile õhtul 15 minutit. Ma endiselt kordan, et peaks ikka kutsekasse minema ja midagi praktilist õppima. Aga ma ei viitsi, äkki peab seal midagi asjalikku tegema.

Absurd. Laiskus. Ajee, ajee, ma olen sinilill.

Täna tuli AloTV pealt Karl Madise jõululaul. Viis vastavasse meeleolusse. Istusin 5 tundi teleka ees ja vaatasin saksa pealt filme. Sain jälle kõigest aru. See tegi tuju heaks. Nuusutasin sireleid ja sain aru, et tegemist pole kuuselõhnaga. See tegi mind rõõmsaks, sest praegu ma ei tahaks jõule. Mulle meeldib mõelda, et tuleb suvi, mitte jõulud.

P.S. Sireliraksus käisin ise, eile hommikul kell 7. Peale sattus ka üks inimene, aga ma püüdsin teda veenda argumendiga, et sirelid on ilusad ja mina olen ka ilus, seega ma võin neid võtta. Imelik loogika ja täiesti uskumatlult kõrge ego. Tere, mina olengi EGO.

On külm ja on hilja...

Tähendab, asjade viimasele minutile jätmises saavutasin ma taaskord uue tasandi. Armas. Paar levelit on veel minna.

Aga viimasele minutile jäid nad ainult sellepärast, et mul oli supertore öö. Kui välja arvata seksuaalse alatooniga vihjed ja teod, võib ööd lugeda üli kordaläinuks. Tegelikult, seksuaalne alatoon andis ööle erilise värvingu :P Suured tänud kõigile neile, kes tänase öö minuga veetsid: Margus, Taits, Siim, Hannes, Airon, Getter ja Heleri. Erilised tänud neile, kes püüdsid semiootiliselt mõelda. Ja neile, kes hommiku ka minuga veetsid, päikest võtsid, sireliraksus mulle katet tegid ja suhteliselt ebaõnnestunud pannkooke viisaka näoga sõid. Gracias, mi amigos. Ma siiski ei koli Tallinnasse.

ÖÖ - see ei olnud luule, see oli pornograafia!

Ood alkoholile!

Mõne inimese soovil võib siit nüüd siis lugeda, millise lõpukõne ma retoorikas pidasin.
---------------------------

“Tere, minu nimi on Triin ja ma olen alkohoolik.” Sellise lausega viidatakse tihtipeale sellele, milleni liigne alkoholitarbimine viia võib.

Alkoholi suhtutakse avalikult negatiivse alatooniga, hoolimata sellest, et paljud meist tarvitavad seda. Negatiivsust rõhutades kiputakse aga sageli unustama kahte aspekti: esiteks seda, et töö on meie sõber, teda me ei puutu. Alkohol on meie vaenlane, teda tuleb hävitada ning teiseks seda, et alkohol toob inimestes esile külgi, mis vastasel juhul iial ei avalduks.

Lubage mul teid pühendada alkoholi maagilistesse saladustesse.

Alkoholi tarbimine on asendamatu vabandus lolluste tegemisel ning nende hilisemaks salgamiseks. Kui mina, kainena, laua peal tantsin, küsitakse mult terve järgmine päev, et kas ma ikka mäletan, mida ma tegin. Sama küsitakse kõrvallaual tantsinud Anult, kes silmad maas teatab: mismõttes? Mina ja tantsisin laual? Ma ei mäleta eilsest mitte midagi.
Mina nii vastata ei saa.

Inimesed hindavad ausust. Mõned dringid ning ausust lausa kiirgab, jutukusest puudu ei jää! “Ma armastan sind”, “sa oled ikkagi kõige ilusam”, “ma ju näen tegelikult ka veidi Orlando Bloomi moodi välja”, “mul on olnud 50 naist”. Armas. Lokkava aususe kõrval jääb tihtipeale kõlama üks lause, mille tõesuses võib veidi kahelda: Ma pole üldse purjus!

Samas, võimalik, et kahtlemiseks pole põhjust. Meie kõigi ühist vaenlast- alkoholi- hävitades, muundub tihtipeale reaalsustaju. Nõnda võib lause “Ma pole üldse purjus!” tunduda täiesti tõesena. Kõigele lisaks on see väike asi, arvestades kuivõrd targaks, ilusaks, tugevaks ja osavaks kõik promille tarvitades saavad. Minu kaks sõpra: Erts ja Kristjan, suutsid poolteist tundi vaielda selle üle, kas parem käsi on parem. Teised seda teada ei saanudki, sest tarkade meeste vaidlusele järgnes tugevate meeste käesurumine ning tahe tõsta kappi. See küll ebaõnnestus, kuid tujul ei lastud langeda ning üles võeti kaunis lauluviis. Mõtlen alati, et miks, küll miks, arvavad inimesed täis peaga, et nad on Metaxa pudelit tühjendades omandanud viisipidamise?

Jah, alkoholi hävitades ei pea enamik inimesi end tagasihoidlikeks. Laul, tants, jõuproovid- pole probleemi! Lisaks veel võõrkeeled. Mul on kaks sõbrannat, kellest üks: Kati, hakkab purjus peaga alati rääkima inglise keeles. Teine: Eneli kasutab saksa keelt. Olen täheldanud, et ka teistele ei paku võõrkeeled mitte kõige kainematel hetkedel suurt pinget: võtame rootsi, soome, läti või poola keele. Kõike saab! Koootleet, kotlettinen, kotlets või kotletski. Võõrkeeled on lihtsad!

Ning viimaks, alkoholi tarbides suudavad inimesed välja kannatada palju enam kui seda mitte tehes. Usun, et laupäeval suutsid kergelt napsitanud kaaskodanikud vaadata üht teatud lauluvõistlust palju paremini, kui mina, kes ma olin täiesti kaine. Jah, alkoholi hävitanud inimestel on suurem tõenäosus välja kannatada oma kaasvõitlejaid: teisi alkoholi hävitanud seltsimehi-ja naisi. Sellist sallivust võiks maailmas rohkem olla.

Siiski, ei ole head ilma halvata. Alkohol võib inimestes välja tuua kõige kaunimaid isiksuseomadusi: aususe, tugevuse, tarkuse, ilu, keeleoskuse ning sallivuse, kuid lõbusatele öödele järgnevad - hommikud. Ma ei tea ühtegi inimest, kes armastaks neid hommikuid, mis saabuvad pärast järjekordset vaenlase mahu vähendamist.
Jah, need on korrad, mil lihtlabane angiin oleks kui õnnistus.
Korrad, mil alkoholi maagia on kadunud ning öistest seltskonnalõvidest saavad mööda seinaääri käivad rõõmsa näoga inimesed.
Korrad, mil sosin tundub sama väljakannatamatu kui trance ning tubli sportlane Harrys kordab: “Ära karju nii tihti!”
Korrad, mil Anu, Erts, Kristjan, Kati ja Eneli panevad kokku puzzlet öösel möödunud sündmustest, otsivad varem valmis ostetud mineraalveepudelit ning lubavad pühalikul ilmel: ma ei joo enam mitte kunagi!
Pärast pudelit mineraalvett ning paari aspiriini see lause aga unustatakse. Keegi ju ei tahaks, kui vaenlane jääks hävitamata. Sellega kaasnev mõningane iseenda häving on vaid pisike ohverdus. Kuni ei ole tarvis hetke “Tere, mina olen Triin ja ma olen alkohoolik” on kõik korras. Sest maailma tuleb ju päästa, vaenlast tuleb hävitada.

Kord kirjutasid joobunult nad semiootilist luulet...

Ära aja mulle pada,
Laena mulle katelt
Pann ehk oleks parem,
Aga vanaisa ei luba.

See on proosa,
Mitte luule
Seda keegi meist ei kuule,
Isegi mitte panter, roosa.
(see on see detektiiv, Ju nõu!)

Laval öeldes on kui ime,
Oled valgusest sa pime.
Ütled sõnu, Pole mõnu
Otsid vajalikke sõnu.

Koodist saab meil kood
ja eemal viinapood
jah tõesti nii on loodj
a marsib meie rood

Kui viinast saab kord koodon
lõpul meie lood
sest otsad on meil lood
ja kaugel viinapood

Kui selge oleks kood
ja ligi viinapood
siis oleks meie rood
nii hea, et oleks soov

Kuid kaugel viinapood
ja purjus on me rood
ja halvasti on lood
ja lõpp on sellel lool.

----------------------------- Kood, kui elu mõte On hoopis kõne võte Ja meie jutte ei lõpe, Saab meile selgeks mõte. Kui meediast saab kood Siis keeruliseks saavad lood. See ei ole luule, see on pornograafia! Kell on hilja.

It is time for music, time for rock'n'roll

Eile oli hea päev. Käisin Apex11 kuulamas rokiklubis ja no põhimõtteliselt mängisid nad oma repertuaarist kõik mu lemmikud ära, välja arvatud ühe. Point on selles, et ma olin oma pisikese venna üle (kes seekord ei keerutanud sündi taga, sest ruumi oli kahtlaselt vähe) ja teiste poiste üle uhke. Joel rokkis sajaga ning oli lõpuks läbimärg. Meil Kaijaga muidugi tekkis küsimus, et kas on viisakas mikrofoni krooksuda, aga see selleks. Ja mu pisikese venna lugu on täitsa pandav.

See pani mind mõtlema kõigi nende musikaalselt andekate inimeste üle, kes on mingil ajahetkel mind ümbritsenud või ümbritsevad siiani: Apexi poisid, Maarja, Harrys, Mari, Kerly, Kerttu, Elen, Andres, Eveli, Kreet ja kõik need nimed, mis meelde ei tule. Nad on mind alati pannud uhkust tundma, samas ka kadedust. Aga sellist head kadedust. Muah.

Ae?!?!

Vabandust, kes pani mu optimismi pihta? Palun otsekohe tagasi tuua! Ausale leidjale maksan punase veiniga.

...

Ma võitsin lõhna: I love love. Üsna irooniline. Täna ma naersin selle üle.

Lisaks sellele hakkasin ma mõtlema, miks ma kasutan kolme punkti kogu aeg... Mõtlemine ei tee targemaks.

Silvi ja tema retoorika

Ma ei hakka siin rääkima sellest, et Silvil oli ükskord tumesinine T-särk kirjaga: Mina Mõtlen Peaga ning tookord rääkis ta pornost. Noh pornost räägib ta tegelikult igakord. Teisipäeval oli eriti uhke lause, aga seda pole veel netis üleval. Oma jutu näitlikumaks muutmiseks leidsin siiski üsna hea stiilinäite semiootika loengust:

Märgid tähistavad konventsionaalsete graafiliste vahendite abil äratundmise seeme (nina, silm, taevas, pilv), või siis “abstraktseid mudeleid“, sümboleid, eseme mõistelisi skeeme (päike kui kiirtega ring). Tihti on neid seemi siseselt raske välja tuua, sest nad esinevad graafilises kontiiniumis mittediskreetsetena, neil ei ole püsivaid tunnuseid. On äratuntavad seemi poolt moodustatud konteksti siseselt.

Või:

Ikonograafilised, kasutavad tähistajatena ikooniliste koodide tähistatavaid, ehitavad üles keerulisemaid, kultuuriliselt vahendatud seeme (mitte „inimene“, või „hobune“, vaid „munk“, „Pegasus“). Kujutis on ära tuntav teatud stabiilsete tunnuste järgi, luuakse keerulisi süntagmaatilisi konfiguratsioone, mis on kergesti ära tuntavad ja klassifitseeritavad

Ma tunnen, et ma olen rumal, aga see pole mingi uudis muidugi.

Arnold Oksmaa on tagasi, jälle...

Eestis hakkab ilmuma inimsuhete ajakiri "INIMESED".Eesti kirevale meediamaastikule tuleb juunikuus ajakirjade osas täiendust,nimelt hakkab kord kuus välja tulema uus inimsuhete ajakiri "INIMESED".Uue meelelahutusliku ajakirja sisu saab olema pered, lapsed, inimesed janendevahelised suhted ning vaba aeg. Eelkõige pühendub ajakiri inimlikkusepiiridele ja nende väärtustamisele Eesti ühiskonnas.

Ajakirja "INIMESED" projektijuht on 25. aastane noor poplaulja jameediatäht Arnold Oksmaa. Projektijuhi sõnul tõstatakse esile ühiskonnasenim boleemikat tekitanud suhted inimeste vahel ja nende murelikud kirjad.

Ajakirja hakkab välja andma erakapitalil meeskond, kes ka rahastabveebiportaali loomist ja ajakirja elulhoidmist. Oksmaa sõnul, saavadinimesed ja pered ise ka kaastöid saata kui veebiportaal mõne nädalapärast valmib. Vastava paarinädalase koolituse ajakirjaniku töös saiArnold Oksmaa ühe ajalehele kaastöid tehes, ja selle ajalehe peatoimetajasoovitas ka Arnoldil kätt proovida meediamaastikul.

Loomulikult on kasuks tulnud minu hea suhtlemine ja isiku tekkeluguajakirjanduses, nentis Oksmaa. Kui Anu Saagim on ühe kollase ajakirjapeatoimetaja, siis miks mitte mina ei võiks proovida ja eluga edasi minna,ütles uudisele Oksmaa. Esialgu tegutseme Järvamaal pubi "Kaval-Ants"juures, kus ka minu bänd Syltan saab iganädalalse töö, ning selle omanikotsib ka eluks uusi väljakutseid ja mina kolisin elama Järvamaale, ütlesOksmaa. Plaanitu kohaselt ilmub esimene ajakirja "INIMESED" number 10.juunil nii lettidel kui ka portaalis, ning mis on väärtuslikumad eluks kuiinimsuhted ja nende probleemidest rääkimine.

Ulmik&Partnerid Eesti.
Arnold OksmaaAjakiri "Inimesed" projektijuht.
tel: (mp elisa +372) 56 20 1086
e-post: arnold_oksmaa@hotmail.com
www.rate.ee/users/arnoldoksmaa


Kommentaare ei ole vist vaja. Tudengilist mulle meeldib.

Quick and easy

Ma jätan alati kõik viimasele minutile. Isegi kui ma plaanin asja viimasele minutile mitte jätta, jääb ta viimasele minutile. Ma ei ole selle üle uhke, kuid eriti ei kurvasta ka. Elu paratamatus. Ma olen laisk, mis teha. Samas ma tean, et laiskus läheb viimasel minutil üle või vähemalt lükkan ma ta edasi, kuni viimane minut on möödas ja asi tehtud.

Keeruline. Võib-olla sellepärast, et sel korral hakkas viimane minut täna varahommikul kell 2. Aga tehtud sai. Alati saab. Hasta la vista, politoloogia essee-uurimustöö-analüüs!

Selle eest, et ma olin nii tubli ostsin endale shokolaadi asemel lilli. Vanaonu käest, tal sai nii hea meel ja mul veel parem. Mul on nüüd 5 punast tulpi. Sellised väikesed ja armsad. Ja ma olen õnnelik! Õnneks on nii vähe tarvis. Veidi lilli, päikest ja und. Oi kui naiivne... mõnus, päike paistab, teate küll. Vahva.

Hohohohoo horoskoop

Lõvi (23. juuli - 22. august)

Teid valdab täna minnalaskmise meeleolu. Te ei viitsi takistuste korral ennast pingutada, pigem loobute. Vältige liigset laiskust. Hea aeg puhkamiseks.

Allikas: Delfi.ee (vaadatud 11.mail 2005, aagrh viitamine)

Mulle ei sobi. Politoloogia uurimustööga peaks alustama. Umbes 30 tunni pärast tuleb see esitada.

Tegelikult isegi VÄGA hea aeg puhkamiseks.
Tahaks ka horoskoobi väljamõtlejaks hakata.

A plan

Hommikul õpin eksamiks, lõuna ajal teen eksami ja hilisõhtuks olen Dublinis. Sounds like a plan?

Estonian Airile ma tänu ei võlgne.

Supraiiis!

Igakord kui ma arvan, et AloTV ei suuda mind enam mitte millegagi üllatada, teeb ta seda jälle. Alguses, mitu aastat tagasi, olid need reklaamid. Siis ürituste kalender oma täiesti vastupandamatu taustapildiga, siis kõllid. Rääkimata Teppo lõõtsalugudest ja ainult AloTV muusikavideodest.

Loomulikult ei saa mainimata jätta ka seda, kui AloTV näitas Tartu maratoni finishit. Täies mahus. Käsikaameraga filmitud. Vaatamist jätkus kauemaks, mis siis, et oli kordussaade. Seda korrati ka järgmisel päeval.

Aga täna. Kui te arvasite, et te olete näinud Eesti kõige naljakamat muusikavideot, siis mõelge ümber.
Airi Ojamets ja Koit Toome. Laulu nimi oli vist: Kui saabub öö (no ma oletan seda puhtalt refrääni põhjal).

See asi oli vaatamist väärt. Minu minutine jahmatus asendus naerupurskega. Ma püüan VIDEOT võimalikult täpselt edasi anda.

Riietus ja atmosfäär: Airil oli loomulikult kantrikaabu, kantrijakk ja kantripluus. Tuleks veel mainida, et kantrijakk oli pruun ja 3 numbrit suurem. Meik oli tugev, tumeroosaga. Tema ees põlesid küünlad.
Koidul oli selline paar numbrit suurem vähemalt 10 nööbiga pintsak. Tema oli tagaplaanil. Vajadusel hägustati kas Koitu või Airit (teate küll, nagu "Vaprates ja ilusates"). Koit vehkis kätega. Tahtis südamest laulda. Ja finaalis... kõrghetkel tuli Koit tagaplaanilt ettepoole, püüdis Airiga suhelda, aga Airi seisis ikka sama koha peal ja oli tuim. Ja see laul. Jah, ma arvan, et ma polnud seda varem kuulnud ja Koit oli siis umbes 19-20.

Teate, see oli ikka liiga koomiline, et seda kirjeldada. Seda PEAB nägema. Ma vist hakkan videokassetti hoidma makis, et seda vajadusel lindistada.

Jah, AloTV suudab ikka üllatada. See on tore. Kui miski muu enam ei üllata, siis AloTV ikka. Maailm elab!

Get a life!

Tähendab, asi muutub kahtlaseks. Eile ma vaatasin "Tuhkatriinu lugu" ja "Kohtingut". "I'll speak for them, after all, she's my stepmother."

Mul on endast kahju, mul pole elu ja siis ma elan koos selliste asjadega. Grr...

Hea uudis on see, et ma valisin ära, kuhu ma suvel lähen. Seega kallid kaasmaalased: Eesti saab minust suvel vabaks. Palju õnne argipäevaks!

Aga noh, mida ma seal teen, seda ma küll ei tea. Jätan ruumi juhustele. See pole tähtis ka eks.

Teadaanne!

Ma lisaks, et KÕIK mehed ei ole jobud. Mõned. Need muidugi viivad mainet alla, aga on ka neid, kes seda üles upitavad. (Mismõttes?)

Ma tean täitsa mitut, mingit kümmet vähemalt, ausõna!

Ott korraldab peo 13. juunil 2007 ( kell 15-17, kohast ma ei saanudki aru, Sidney see pole, aftekas on Londonis, linnas)
Lauri korraldab peo 15. juunil 2012 (kellaaeg oleneb sellest, kas tal on trenn või mitte. Ilmselt 18 paiku)
Mina korraldan peo 39. juuli 2012 (Time Square, tünni sees, aga seda juhul kui selleks ajaks saab kalendrimuudatus organiseeritud. Kui ei saa, siis 30. juulil, aga aasta jääb samaks. Terve päev võtke vabaks, alustame ühe paiku, päeval ja ei lõpetagi, live's kannab üle... CNNis)

Ühtlasi mainin, et 2012. aasta on nüüd üsna täis ja kõik peokorraldajad võiksid mõne teise aasta valida. Aga andke aegsasti teada, kalender on juba nii üritusi täis.



p.s. Maarja, sa saad selle parasiitide asja ainult sellepärast andeks, et ma kuulan seitset aastat praegu ja sul oli õigus mango Smuuti koha pealt. Stabiilselt lahe. Aga Orkuti link ei tööta.

4. novembril on pidu!

Jah, see jätke meelde. 4. novembril on kursapidu.

Väike vein kell 12? Aga siider kell 13.30? Jaa!

Veini ja viina voolab kui jõena

1. Mõned mehed on lollakad (loe: jobud). Pole tähtis, kas väikestest või suurtest linnadest.

2. Palju veini on hea. Kogu aeg palju veini on parem.

3. Arusaamatused tekivad tühistest asjadest.

4. Armuge! Kas või iseendasse :)