Okei, aga tegelikult on viimased päevad olnud nii muljeid täis, et ma ei jõua enam muljetada...
- Kõige tähtsam oli loomulikult see, et reedel kell 21.15 hakkas lund sadama. Aitäh! Ja pärast oli seda juba terve sentimeeter, mis tähendas.... lumesõda loomulikult. Lumesõda osakonna jõulupeol, pikkades keskaegsetes kleitides. Siinkohal vabandused nende ees, kes said minu poolt lund krae vahele: Ott, Matias, Siim, Martin ja keegi kelle nime ma ei mäleta.
- Neljapäeval käisime Jaanika ja Kadriga Atlantises. Jaaaa.... meile nii meeldis seal, hakkamei nüüd ainult seal käima. Suu sõna otseses mõttes vajus lahti seda nähes... ma veel näen unenägusid ererohelisest minikleidist kuldkettidega ja kõrvad, vot kõrvad reageerisid umbes nagu ühel CT üritusel. Muusika oli kohati väga halb, kohati talutav, kohati häiriv (no teate, mind ausalt enam ei huvita, et Eda-Inesel täna õhtul tõstab pead väike saatan õla peal ja et ta on nii nõrk tüüp, et ei suuda end taltsutada ning kohtub sõpradega Vabaduse platsil!!!!). Star Café oli algul kinni, mistõttu oligi üritus nagu läbikukkunud... Lõpuks ta tehti siiski lahti ja siis oli juba tore. Tsiteeriks siiski siinkohal Marist: "Ma ei saa aru, miks meie kursamammal selline koht(Atlantis) peab olema." Ma ka ei saa, aga arvestades kui palju rahvast seal oli, siis vist peab.
- Üsna hämmastav oli ka see, et sõbrad Erts ja Raul olid end jälle Atlantises sisse seadnud. Jah, tähendab, teik it iisi.
- Täna pidime eelduste kohaselt küpsetama koos lastekodulastega piparkooke, lõpp oli see, et kõik lapsed kartsid meid, üks siiski julges piparkooke kaunistada. Päeva lõbusaim osa oli loomulikult kell pool 9 ärkamine ning piparkoogimaterjali mööda linna tagaajamine. Siinkohal, Kaie, mis sa arvad, me vist kohtasime oma unistuste mehi? Need valgete määrdunud põlledega Maks ja Mooritsa mehed?
- Jõudsin ka lõpuks koju. Praegu pole veel ära tüüdanud, siiski on tehtud juba põgenemisplaan, teisipäevaks.
- Ja eile olin ma tibi. Aga rohkem ma ei julge öelda. (Solaarium on vale vastus.)
1 kommentaar:
Oo jaaa, Maks ja Mooritsa mehed on minu elu unistus ka. Ja selle tibi asja olen ma jälle maha maganud. Eks ma muidugi natukese aja pärast taipan, aga praegu ei tule igal juhul ette:)
Postita kommentaar