Ma olen elus!

Jah, eelmine nädal oli kole.... 5 päevaga 4 testi-eksamit, milleks kõigiks tuli õppida (mis värk sellega on, et ülikoolis ei saa niisama midagi teha?)...

Igatahes vähendas see tunduvalt minu magatud tundide arvu, kuid annab lootust, et ma elan kauem (kusagil oli mingi uurimus, et väga kaua magajad ei ela väga kaua :P) mõni öö jäi vahelegi... aga mis sellest enam rääkida... homme ootab mind psühholoogia eksam, mis on kuulus oma detailsuse poolest... Hetkel püüangi meelde jätta nanomillimeetreid ja muud säärast, mida võiks vaja minna... Pluss: eestlane Jaak Panksepp kõdistas rotte.

Siiski, eelmine nädal ei olnud lõpmatuseni kole... Või kuidas nüüd võtta... Laupäeval sõitsime tibidega Tallinna, kus oli plaanis city-break (loe: Hollywood+Rednex ja Linnahall+Hull sinu järele). Kõik sai läbitud, mina käisin veel Indra sünnipäeva tähistamas. See sisaldas umbes 4 käigulist õhtusööki, pärast mida ma olin kergelt öeldes lõhkimineku äärel. Nii siis juhtuski, et Hollywoodis pakutud heast-paremast ma loobusin.

Õhtusöögilt Pirital tuli mul öösel jõuda linna, mis osutus üsna keeruliseks ülesandeks, sest tuleb välja, et taksod on Tallinnas KUUM kaup. Ja linnaliinibussid küll käivad, aga südaöösel harva... Nii ei jäänudki üle muud, kui hakata Pirita teel hääletama. Mersuga vene kenad mehed pidasid küll kinni, aga arvestades minu ja minu sekluskaaslase Annika umbkeelsust, otsustasime, et targem oleks ikka jõuda linna, kui Männiku karjääri. Jah, hääletades muidugi kadus meil silme eest meie siht- bussipeatus ja kui nägime, et buss juba tuleb ja meie ei ole teps mitte bussipeatuses... siis läks kiireks jooksuks ja bussihääletamiseks.

Rednex oli vahva... Cotton eye Joe, cotton eye Joe... Lapsepõlv tuli meelde (ei, mitte Rama!). Hull sinu järele oli kerge meelelahutus, Linnahalli toolid olid arvestades magamata ööd, liiga pehmed... Ja Baari-Paavo oli äss, pidage meeles, ic... ma-olen-nii-lahe-mees-kõik-12-aastased-jooksevad-järele.

Ma muidugi ei jäta mainimata seda, et Sebe bussis oli KÜLM ja kui mul ei oleks olnud kaasas teist mantlit, oleks ma ära külmunud (jah, miks oli mul kaasas kaks mantlit? sest et oli!). Siiski, bussis magada on ikka nii hea, kui ei ole kaua maganud... mmmmm....