Klassikaraadio reklaamid

Klassikaraadio on enda reklaamimiseks päris toredad klipid teinud. Ühe panen siia, teisi vaadake lingilt. Natuke võiks ju sõnade kallal norida, kindlasti oleks saanud rohkem riimi, aga idee on vahva.



Teisi vaata siit.

Pedagoog?

Ei. Aga mu meilboksis on esimest korda elus 34 parandamata kontrolltööd. Praktiliselt iga minut tuleb juurde, aga see on vist seotud asjaoluga, et täna on viimane päev nende vastamiseks (ma arvan). Mu ainus lohutus on tegelikult see, et kümnest küsimusest kaheksat parandab arvuti.

Hommikusöök hingele

Äratus kell 5.45, esimesed pannkoogid tulele kell 6.03, viimaste külalistega astusin ise kodust välja kell 11.40. Aitäh kõigile, kes viitsisid end hea eesmärgi nimel kodust välja ajada.



Ainus, kes pannkooke ei toiduna hinnanud (või julges seda välja näidata), oli Aliis. Aga talle meeldivadki rinnad rohkem. Mängimiseks kõlbasid.

Üritus toimus Maarja Küla eesti maja ehituse heaks Leo Klubi kaudu. Mõned annetused on veel tulemata, nii et täpne summa on selgumisel, aga jääb 1000 krooni kanti. Ma loodan, et klubikaaslased saavad ka oma osa kokku ja kõik teised ka... Kui kellelgi on soovi veel head teha, siis need noored on seda väärt.

Stressist

Tegemata tööde hulka vaadates otsustasin stressamise lõpetada ja lihtsalt algusest pihta hakata. Varasematel kordadel on see trikk töötanud, ehk ei ole seegi kord erand. Jõulude ajal saab paar päeva puhata ning loodetavasti kodusid remontida.

Ühiskondlikul survel tehtud kõrvaaugud valutavad aeg-ajalt, aga õige varsti saab kõiki sel aastal kingitud kõrvarõngaid kandma hakata.

Lõpuks ometi talv!

Kaks aastat ootasin ja lõpuks ta tuli - talv. Okei, kevadel tuli ka kaheks päevaks. Aga täna. Täna ta tahab juba aknast sisse tulla ja tegelikult on see mõnus. Ei vingu (aga ma olen ka keskköetud soojas toas, ei olegi nagu põhjust).

Mu kursakaaslased istusid rõõsalt mitu tundi Tartu-Tallinn kiirrongiga lumevangis. Teised jäid kinni lennujaama juurde jne. Rohkem võib lugeda siit ja siit. Uudiseid ma lugeda ei viitsi, sest ma võin ette ennustada, et need räägivad lumevangis olevatest rongidest, bussidest, autodest ja lennukitest.

Hommikul kooli minnes oli maagiline. Linn oli valge ja tuul ei olnud veel tõusnud. Pärast hoogsat enesekehtestamist taas õue minnes ootas aga külm tuul ning lumetorm. See näkku sadamine mulle ei meeldi, seega tõmbasin salli silmadeni, aga vastu tuli mulle üks noor papa turvahälliga. Tundus, et nad olid just toast väljunud ja ilmselt kohe autosse minemas (sest papal oli seljas vaid pintsak). Väikesel tibul aga ei oldud turvahälli varju peale tõmmatud, nii ta siis võitles selle lumega veidi krimpsus näoga, isa ilmselt kogemata ei pannud tähele, et mõnekuulisele ei pruugi meeldida lumi ninas, silmas, suus ja peas kui oleks võimalik olla veidigi varjus.

Aga kõige ilusam oli öösel kell 3 kui kõndisime lumesajus ja tuulevaikuses Illusioonist koju (kus vaatasime HU?-d, mis oli hea). Raatuse kooli kõrval viskasime end värskele lumele maha, tegime lumeingleid ja õhkasime, et sellepärast me Tartut armastamegi. Nüüd hoian pöialt, et reedel saaksime kelgutama.

Kino kogu raha eest.

Ostsin eile piletid viiele filmile, tunne on päris hea. Üsna suvaliselt valisin neid. Pildi ja lühitutvustuse järgi. Seekord läks rõhk vist poliitiliste filmide peale, kuigi "Kabuli lapsele" pileteid ei ostnud ikkagi. Aga oma Portugali-aegade meenutuseks vaatan "Fado"-t. Veel ma ei tea, kelle ma seda endaga kaasa meelitan vaatama, aga küll saab.

Nüüd pean lootma, et:
a) ülejärgmine nädal tuleks kiiresti;
b) filmid ei kattuks mingite koosolekutega. See oleks tüütu ja ebamugav;
c) ei tekiks üleküllust nagu varem on juhtunud. Aga tegelikult ma arvutasin, et viis peaks olema selline teostatav.

Lisaks küpses pannil valmis idee korraldada tuleva kolmapäeva hommikul heategevuslik hommikusöök Maarja Küla toetuseks. Ei ole kunagi varem heategevuslikke hommikusööke korraldanud, ent kunagi on ikka esimene kord. Kohustuste edasilükkamiseks oleks muidugi mõistlik hakata kutse teksti koostama.


kell 22:55
Tunne on kui tühjakspigistatud sidrunil. Või hullem. Ravim: teki alla ja magama. Homme on parem päev.

Meistrimehe tund

Reede hommikuti on Terevisioonis Handymehe ehk Meistrimehe tund. See on lihtsalt väga lõbus ajaviide. Soovitan kõigile, kes ei pea kaheksaks tööle minema.

Tänane saade nt õpetas, kuidas likvideerida "jama vee-ja küttesüsteemis". Lõpuks, juhul kui "rahvakeeles halli teipi ei ole" võeti appi "kõigile tuttav tavaline saiakott" ja "millegagi on vaja see kinni ka panna - kõige paksem niit". Millalgi varem õpetati, kuidas kontrollida, kas vanas värvipurgis on veel kasulikku värvi ja mida sellega teha. Muuhulgas võeti appi sukapüksid - "küsige naise käest või kui endal naist ei ole, küsige naabrinaise käest, aga kindlasti öelge naabrimehele ka, mida te ta naise sukkadest tahate".

Kell 7.50

Mis populism!

Tähendab. Uus tase populismis. Siin (ainult mõtlevatele inimestele). Muide videot kuulates on oluline panna tähele lauset "Mis kannatab oodata aastani 2011 ja võib-olla ka kauem" või midagi sellst.

Kultuur ja PÖFF

Päeva helgeim hetk seisnes muidugi selles, et mulle meenus peatne detsembri saabumine ja sellega seoses PÖFF. Eelmisel aastal nautisin selle asemel Portugali sooja päikest (ja ei saa öelda, et ma seda ei igatseks). Eks PÖFF peab tooma pimedasse aega väheke helgust (khmm, kui see nende filmide puhul võimalik on).

Teisipäeval käisime vaatamas "Kuidas dresseerida meest?" Merle Palmiste esituses. Ei olnud kõige halvem, aga paljust oli ka puudu. Vähemasti minu jaoks. Ootusi mul iseenesest ei olnudki, oleks naerda tahtnud (komöödiaetenduse puhul ikka on sellised kummalised ootused natuke), aga seda... ei olnud särtsu. Ilmselt seisnes minu suur probleem ka selles, et olen näinud "Ürgmeest" Jan Uuspõllu esituses ja see oli tegelikult hea. Ja uskuge mind, härra Uuspõld ei kuulu kindlasti minu lemmiknäitlejate nimistusse, kuid see etendus koos Mesimehega kindlasti on tõstnud tema väärtust. Mulle ikka tundub, et kui lähed palagani vaatama, siis olgu tulemust ka.

Reedel vaatasime Vanemuises muusikali. "Sugar". Noh. Veikko Täär on muidugi ilus mees ja kindlasti ka väga mitmekülgne. Ütleme nii, et tema ja Andero Ermel olid päris pandavad naised. Aju sai korraks välja lülitada, mis oligi kogu õhtu eesmärk. Lisaks oli mul tohutu janu ja saime teada, et noorus on hukas (mingi klassiekskursioon või midagi lihtsalt trügis süüdimatult garderoobis kõigist ette... kari 14-16 aastaseid... vaatasid teisele poole, et mitte pälvida mingeid pilke... olime valmis neid lööma, aga otsustasime, et oleme liialt vanad ja liialt väärikad).

Tegelikult ma tunnen, et mul on tugev vajadus hea teatri ja kultuuri järele.

Vana!

Homme on küll kellelgi sünnipäev. Jah, ta saab vanaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem ikka sellest, et ma ise hakkan vanaks jääma - ei salli igasugu inimesi enam.

Ma lähen füüsiliselt närvi kui inimesed joovad ennast purju, kaotavad igasuguse kontrolli oma tegevuse üle ning sellega seoses rikuvad teiste inimeste vara (ei ole vahet kas see on taldrik, tool, akulaadija või midagi muud). Lisaks muidugi veel teiste inimeste närve. Halvastiütlemise vältimiseks olen viimastel pidudel lihtsalt teistest enne magama läinud. Muidu rikun veel peo ära või midagi. Eile muidugi juhtus see, et kuna ma halvasti ei öelnud, siis hakkas kõht valutama. Võimalik, et oli mingi haiguse moodi asi. Ausalt, kas tõesti ei ole võimalik pidutseda nii, et sa ei jää laustäis? Mulle endale tundub, et "oh võtame ennast maani täis" võiks jääda hiljemalt keskkooli aega.

Lisaks ei suuda ma aru saada inimestest, kes teevad alusetuid järeldusi. A la: kõik venelased on lollid; kõik eestlased vihkavad venelasi; mulle öeldi, et sa oled loll, seega sa oled loll jne.

Ja siis veel inimesed, kes ütlevad midagi selleks, et midagi öelda. Eriti ilmekalt tuleb see muidugi välja ülikoolis, aga vahel ka lauavestlustel. Ma olen kindel, et ma ka olen seda kunagi teinud ja võimalik, et juhtub veel tänagi, aga üritan igal juhul kehtestada mõningast enesetsensuuri (ühes teatud loengus ma muidugi tunnen, et enesetsensuuri kehtestamine on keeruline, kuna see kajastub automaatselt hindes, kuid proovin... need, kes teavad, teavad) ja soovitan soojalt teistelegi.

Kaugel, aga lähedal

Vahel on nii mõnus ja kosutav rääkida kalli sõbraga, kes on küll kaugel, aga samas lähedal. Hea on kuulata sõbra rahustavat häält ja vahel on lihtsalt vaja ennast tühjaks rääkida, et ei teeks lollusi. Siis on hea, kui on Skype ja telefoninumber.

P.S. Kui kellelgi on üle tavatelefoniaparaat, siis võib selle mulle kinkida ;) Uut osta/kinkida ei ole mõtet, aga mõni vana...

Nõustun. Vajan päikest.

Töötada või mitte - selles on dilemma

Alates sellest hetkest, kui sulgesin kontoriukse Tallinnas olen mõelnud, kas ma peaks tööl käima või mitte.

Ühiskond nõuab minult töölkäimist - oh kui te vaid näeksite neid pilke kui ütlen, et olen töövaba ja vahel toimetan millegagi, kui tahtmist on. Need pilgud on hindavad (kas ta on lolliks läinud? Rikkad vanemad? Noorus on hukas!), kuid loomulikult peitub neis ka teatav annus kadedust (sest kes ei tahaks mõnel päeval tööle mitte minna). Kui päris aus olla, siis mulle isegi meeldib tööl käia. Suurimaks negatiivseks küljeks on muidugi vabaduse puudus - kahjuks ei ole endiselt piisavalt töökohti, kus võiksin olla ise oma aja peremees ja mulle tundub, et ei teki ka, enne kui ma ei ole 10 aastat oma ettevõtmist ajanud, et siis nädalake puhata.

Tööl käimisega kaasnevad mõningased hüved: stabiilne sissetulek; kui veab, siis toredad kolleegid; vahel väljakutsuvad tööülesanded.

Tööl mittekäimise suurim hüve on see, et mul põhimõtteliselt on aega tegeleda iseenda arendamisega (nt vene keel), tegeleda kooliasjadega (mille ma suudan tudenglikul kombel ikkagi viimasele minutile jätta) ja võin ise otsustada, mis kell ma ärkan (üldiselt ikka 6 ja 7 vahel, nii et suurt erinevust tööl käimisega ei ole).

Samas ei võta see kooliskäimine nüüd kõike mu energiat ja seetõttu tundub mulle kohati, et selline "teen tööd, kui tahan"-suhtumine on puhas enesepettus. Tegelikult passin ma pool aega niisama ja teise osa ajast teen süüa (sest söögitegemine teatavasti võtab tohutult palju aega, eriti kui valmistoodangut eriti ei tarbi - aga see on teine teema).

Nii ma siis tasakesi surfan internetis ja mõtlen selle asja peale. Majanduse olukord ja minu asumine Tartus muidugi annavad lootust olla veel mõnda aega töövaba. Kuigi täna käisin tööintervjuul, mis kestis rekordilised 3 tundi!

Mul on kuidagi tunne, et kooli ja tööd ühendades suutsin ma oma aega paremini planeerida. Aga minu teine mina ütleb, et ole ratsionaalne, õpi ja korista vahelduseks oma tuba ära, siis mõtle töö peale.

Kes annaks ära väikelaste asju?

Marko et al blogi kaudu jõudis minuni selline teade. Vahel jääb ikka asju üle.

Gruusia konfliktis kannatanud väikelastele riiete kogumise kampaania „Aita sinagi leida väikelapse jõulurõõm”.

Eesti soovib Gruusiasse läkitada kolmanda abisaadetise väikelaste riietega.

Lastekaitse Liit ja välisministeerium kutsuvad toetama Gruusia konfliktis kannatanud väikelapsi ning annetama nii uusi kui kasutatud riideid ja beebitarbed kuni kaheaastastele väikelastele.
Abi kogutakse sisepõgeniku staatusesse sattunud väikelastele neljas vanuserühmas: 0–6 kuud, 6–12 kuud, 12–18 kuud ja 18–24 kuud.

Humanitaaraktsiooni käigus toetatakse abivajajaid sõltumata etnilisest kuuluvusest. Augustikuus Gruusias puhkenud konflikt tõi endaga kaasa ulatusliku sisepõgenike laine Lõuna-Osseetiast ja mujalt Gruusiast.
Sisepõgenike seas on tuhandeid kuni 2-aastasi väikelapsi. Seoses talve ja külmade ilmade tulekuga vajavad need siiani põgenikekeskustes elavad lapsed erilist hoolitsust ja tuge. Väga oodatud on puhtad ja korralikud:

• väikelaste jalanõud;
• sipupüksid;
• lastepüksid;
• pikkade käistega lastepluusid;
• jakid, kampsunid;
• soojad kombinesoonid;
• beebisokid (sh. villased);
• beebimütsid;
• beebitekid;
• body’d.

Annetada võib ka ühekordselt kasutatavaid mähkmeid ning kuni 2-aastastele mõeldud mänguasju. Annetusi on võimalik tuua 31. oktoobrist 7. novembrini 2008 Lastekaitse Liidu kogumispunktidesse:

Tallinnas - Lastekaitse Liidu infokeskus Märka last, Tõnismägi 3
(kellaaeg ja päev: E–R 12–17.00; L 12.00–15.00)
Kontaktisik: Käthlin 641 8486

Tartus - Tartu Lastekaitse Ühing, Pepleri 27,
(kellaaeg ja päev: E–R: 10– 13.00; L11–13.00)
Kontaktisik: Kaie 53543804

Pärnus – Shalom, Laatsareti 12A; (kellaaeg ja päev: K–R 15–17.00; L 10– 12.00)
Kontaktisik: Anne 56 64 31 17

Viljandis – Päikesekillu Perekeskus, Posti 24.
(kellaaeg ja päev: E, K, R 12-16.00;L 10.00–16.00)
Kontaktisik: Ly 43 64 354