Rahvasport

Augusti alguses rääkis üks sõbranna, kuidas ta plaanib SEB Ühispanga jooksule minna. Mina hakkasin siis ka mõtlema, et pole paha mõte. Mõtlesin üsna mitu nädalat, kuni otsustasin, et hea küll, eriti kuna töökoht maksis veel osa osavõtutasust kinni ka.

Pärast seda oli mõte, et peaks hakkama treenima. Siinkohal ei saa rääkida, et toimus mõeldud-tehtud variant. Algne plaan oli käia aeroobikas, kuid kuna sellega läks nagu ühes eelnevatest sissekannetest lugeda võis, siis jõudsime siiski esimest korda jooksma. Sellele lisandus ka mõni lisakord ning suhteliselt rasked aeroobikavariandid (bodysculpt, kick-box). Tõe huvides tuleb mainida, et me mõtlesime ka nädalavahetustel joosta, kuid reaalselt seda ei juhtunud. Mõni päev enne üritust tundus meile, et oleme kapitaalselt üle treeninud. Seda mitte sellepärast, et me ka reaalselt oleks väga palju trenni teinud, vaid lihas oli lihtsalt väsinud. See juhtub kui sa hakkad 2 ja pool nädalat enne üritust ilusti treenima :)

Enne jooksu seadsin endale 2 suuremat eesmärki ning ühe reaalse arvutuse. Ehk siis:
1) mitte jääda kõige viimaseks (sest ma pole üle aasta aja reaalselt trenni teinud);
2) terve maa joosta (kuigi andsin aru, et vahepeal võib ju natuke ka kõndida)
Lisaks sellele arvestasin, et kuluda võiks umbes 1,5 tundi.

Viimaseks ma ei jäänud ja selle üle ma pole väga üllatunud.
Terve maa suutsin joosta, viimasel kolmandikul isegi tempot lisaad, kuid lõpuspurti alustasin veidi vara ning seetõttu kukkusin päris viimasel 700 meetril ära, aga jooksin. Ajaks sai finishiprotokollis 1:16:34 ning nüüdseks on teada ka kiibiaeg (ehk siis reaalne aeg stardijoonest finishijooneni, sest algul on raskusi massis liikuma saada). Ajaks 1:10:53 :) Ma pole kunagi 10 km järjest jooksnud, seega olen enda üle äärmiselt uhke.

Juhul, kui ma järgmisel aastal jooksen on esimeseks eesmärgiks 1:05:00 ja veel parem kui 1:00:00 (selleks tuleks ikka väga kõvasti treenida).

Üldised muljed suurest rahvaspordiüritusest on naljakad. Kunagi ammu (no kui ma olin 6 või 7ne), siis kõisime vist Maijooksul, aga eriti ma midagi ei mäleta. Loomulikult on tüütu ennast rahva vahelt läbi suruda ning vahet pidamata inimeste ümbert põigata. Seda võiks nimetada isegi 10km slaalomjooksuks. Samas on see lahe, inimesed naudivad kena ilma ja võimalust sportida. Ja mass mõjub kuidagi motiveerivalt, ikka on keegi, kellest saab mööda joosta. Seega, kui masse ei karda, on see hea võimalus end trenni tegema sundida.