Mõnikord on hea unustada kõik kohustused ning lihtsalt nautida ilusat ilma, head seltskonda ja mõtteid, mis pähe hüppavad.
Reedeõhtune dilemma, kas minna ja karjuda ülemiste naabrite peale või mitte (nende muusikamaitse ja selle nautimiseks valitud kellaajad ei ühti mu päevaplaanidega). Otsus oli reede puhul seda mitte teha. Ärgata laupäeval selle peale, et päike paistab aknast sisse ning teada, et õhtul ootab sind mõnus kontsert. Võtta juba sügisest päikest, süüa viinamarju. Käia kontserdil ning veenda tervet kontserdisaali laulma sünnipäevalaulu. Istuda Molly's ja irvitada idiootsete sommide ja brittide peale (kellest osad tulevad "Very nice smile, very nice smile'ga" ja mõned ei julge vestlust alustada). Laulda koos suvakate waleslastega karaokebaaris "Barbie Girli" ning "Bitchi", istuda Bossas kella 2ni, juua teed ja rääkida elust. Istuda kodus diivanil ja rääkida elust. Ärgata pühapäev hommikul kell 12.53. Vastata minut hiljem telefonile ning olla nii jõuetu, et ei suuda telefoni hoida. Ajada end voodist välja, süüa pannkooke, jalutada päikese käes, korraldada piknik ning "Paindlik pank" kampaania Stroomi rannas. Otsustada, et tuleks ära õppida surfamine ja windsurfing.
Mõnus. Pingevaba. Nädalavahetus. Elu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Heh, ma olin tõesti paha, et ma sulle pühapäeval nii vara helistasin. Aga laupäeva õhtu läks tõesti üle käte, nii et ma arvan, et tollel hetkel ma isegi ei mõelnud, et sa võiksid magada! Andestad?
No aga sa helistasid ju kell 12.55, kui ma olin juba ärganud :) Ainult telefoni ei jõudnud veel hoida, siiski, leidsin väljapääsu, tuleviku tarbeks ka. Et kui vedeled voodis külje peal, siis telefon püsib täitsa ise kõrva juures :)
Postita kommentaar