23.11.04

Katse-eksitus-meetod...

Üleüldise paha-tuju jms raames ei viitsinud ma õppida... Seega lähen vaatan, et mis ma siis saan, kui ei õpi (jah, ka praegu ma ei vaata isegi konspekti poole). Võib ju õnneks minna või kuidas?

Aga noh tänu sellele vaatasin eile ma ei tea mitmendat korda "Notting Hilli" (igatahes nii mitmendat, et mul tuli meelde, et juba eelmist korda olin pidanud liialdamiseks), aga lõbus oli ikka, mis siis, et ma teadsin absoluutselt kõiki stseene ette...

Let's do something crazy, I'll have orange juice...

Aga nüüd pean süvenema PÖFFi kavasse... Olgem ausad, olen nagu väike ootusärevuses laps: pöff, pöff, pöff...

21.11.04

Maadelda on mõnus!

Eile oli mul mitte-midagi-tegemise-päev... mul oli iseendaga hiiglama lõbus, peaks vist leidma töö ja oma elamise muretsema...

Mitte midagi tegemise käigus vaatasin päev läbi saksa ja soome kanaleid... Otsustasin ära kasutada võimalust, et üle 10 aasta on mul nüüd ikkagi võõrkeelsed kanalid oma kodus.
Bollywoodi äärmiselt sentimentaalne film, mille nime ma enam ei mäleta, aga see oli midagi "Im guten wie im schlechten Zeiten..." või midagi säärast... jah, lõpuks sain isegi saksa keelest aru =)
Soome pealt vaatasin soomekeelset "Tähed muusikas" või noh igatahes seda saadet, kus Kanal2-s hüppab Mart Sander ringi. Soome peal oli palju ilusam mees ja palju naljakam formaat ja väikesed Yamaha klaverid... Ning saate nimi oli Bumstibum või midagi sinnakanti. Jah, ja ma sain numbritest aru.

Aga üldiselt... kui on tunne, et tahaks midagi rõvedat kuulata, siis here you're are (p.s. pane kõlarid tööle!)
kõrvad-hakkavad-ma-ei-tea-mida-jooksma

Jah, don't worry, be happy!

16.11.04

Mainimist väärt...

Maris ostis endale esmaspäeval neegriga küüneviili.


-------------------------------

Ja mis veel, meie Kadriga kihlume. Omavahel, natüüüürlichhh...

14.11.04

I have some potential...

Shallallaa.... jah, ma olen suutnud veeta ka viimased 4 tundi tehes mitte midagi, kui välja arvata see, et ma suutsin siiski puhtaks saada ja trükkimiskiirus on ilmselt arenenud ning kui nii edasi läheb, siis ma võib-olla ei vihastugi selle läpaka klaviatuuri peale (kuigi ma olen endiselt arvamusel, et PC klaviatuur on toredam!).

Oeh, ja ma langesin jälle testi võrku. Tundub, et testidega on nagu soparomaanidegagi... Kunagi 3 või 4 aastat tagasi ma lugesin nädalaga 12 nn sebiromaani! Lihtsalt pidin, ma ei saanud lõpetada... Pärast seda ei ole ma ühtegi lugenud, võin ausalt tunnistada. Igatahes, nüüd teen teste... äärmisel huvitav oli test, mis pidi hindama minu potentsiaali saada miljonäriks... Ning olgem ausad, keskmisesse gruppi jättis mind see, et arvasin, et surres tahaksin inimesi mäletavat mind kui head sõpra, mitte kui üliedukat inimest.
Jah, minust ei sa miljonäri :P Kuigi, kui arvestada seda, et suure tõenäosusega saab must tippjuht, siis kes teab...

What is your millionaire potential?
Your score is: 16
You're in the middle group - score 9 - 16
You've got plenty of millionaire potential, but have some way to go if you want to be seriously rich. Are you prepared to make the necessary sacrifices? Can you be sufficiently dedicated - and do you want to be? Can you learn to use money more efficiently?

Kes on nõrgim lüli? Head aega!

Testing your... whatever...

Ajendatuna Kaie testitegemistest, hakkasin ka teste tegema, sest see on suurpärane viis teha midagi, mis ei ole õppimine...

Aga noh, tulemus oli nagu alati... lihtsalt öeldes naljakas... Või mida arvaksite teie, kui oleksite ühtlasi nii interpersonaalne kui ka intrapersonaalne? Jah... Aga tulemused on siin:

What kind of thinker are you?

1) olen ma:
Linguistic thinkers:
Tend to think in words, and like to use language to express complex ideas.
Are sensitive to the sounds and rhythms of words as well as their meanings.


Other Linguistic Thinkers include: William Shakespeare, Sylvia Plath, Anne Frank
Careers which suit Linguistic thinkers include: Journalist, Librarian, Salesperson, Proof-reader, Translator, Poet, Lyricist

2) olen ma:
Interpersonal thinkers:
Like to think about other people, and try to understand them
Recognise differences between individuals and appreciate that different people have different perspectives
Make an effort to cultivate effective relationships with family, friends and colleagues


Other Interpersonal thinkers include: Winston Churchill, Mother Teresa, William Shakespeare
Careers which suit Interpersonal thinkers include: Politician, Psychologist, Nurse, Counsellor, Teacher

3) olen ma:
Intrapersonal thinkers:
Spend a lot of time thinking about and trying to understand themselves
Reflect on their thoughts and moods, and work to improve them
You understand how your behaviour affects your relationships with others


Other Intrapersonal thinkers include: Sigmund Freud, Gandhi, Grahame Greene
Careers which suit Intrapersonal Thinkers include: Psychologist, Teacher, Pilot, Child care worker, Explorer, Drama therapist

Kokkuvõte: ma olen natukene Shakespeare ja üldiselt sobivad mulle kõik karjäärid. Aitäh, minu identiteedikriis sai oma põhjustele ainult tõestusi juurde. Ma võin olla kõik ja mitte keegi! Mhm... see aitab otsustada. Üks on kindel. rohkem BBC teste ma ei tee :D Vist.

Tähendab oma mõtlemise analüüsile järgnes... Kutsesobivustest! (Kunagi ammu ma juba ühe tegin ja see arvas, et ma ei peaks vist õpetajaks hakkama või just pidin, ah vahet pole...)

Üldiselt mainin ka kohe ära, et JAH, mulle ei meeldi kahe valikvastusega küsimused!

Ja teada ei sanud ma ka seekord mitte midagi uut:

5 enimsobivamat ametit
76% Tippjuhtimine
74% Haridus ja koolitus
74% Reklaam ja turundus, juhtimine
72% Konsultatsioon ja nõustamine
72% Infotehnoloogia, juhtimine



5 vähemsobivamat ametit
38% Teadus- ja uurimistöö
38% Müük
34% Värbamine
34% Pangandus ja kindlustus
31% Finants (raamatupidamine, audit)



Jah, oleks ikka pidanud minema Pedasse andragoogikat õppima. Samas... noh tippjuhtimist vist ei saa suvalt õppida... Seda hakkan niisama tegema.

Õppida ma ikka ei viitsi, telekast tuleb mingi Sabrina film :P Anything is better than studying... Kuigi... Sabrina film!

10.11.04

Preili Närvidelekäija

Viimasel ajal tunnetan, et käin inimestele närvidele ja no ma suht saan aru ka, miks... Aga no mis seal ikka, lõppkokkuvõttes viib see selleni, et ma hulgun jälle nagu üksik hunt ringi... Jah, aga see vist sobibki mulle.

Hea uudis on see, et nelja tunni pärast on psühholoogia eksam läbi ja ma ei pea selle peale enam mõtlema. Halb uudis on see, et õppimist jätkub ikka, aga vähemasti neljapäeva pärastlõunani kavatsen ma selle ära unustada :)

Oh ja lapsele pandi nimi, ilmselt selle peale, kui ta karjuma hakkas rõdul... Nimeks sai Mia Isabel, mis minu arvates on igati OK. Kuigi ma oleks eelistanud ainult ühte, aga tundub, et kui see laps kunagi kooli jõuab ja tal ei ole vähemalt kahte nime, siis ta on luuser. Elu juba kord on selline. Nüüd tahaks seda last näha ka, aitab küll, ta on saanud nädala oma elust veeta ilma mind nägemata... See privileeg lõppegu (ja ühtlasi pannakse see nädal kirja, kui Mia Isabeli elu õnnelikeim nädal)...

9.11.04

Mis kuupäev täna on?

Tähendab, nädalavahetusel juhtus veel üks tore asi: nimelt lõpetas ajutiselt funktsioneerimise minu telefon, mis alates laupäev vastu pühapäeva keskööst andis ainult ühtlast tooni kogu aeg. Jah, lõpukks sai see asi korda ning polekski olnud tead mis suur asi, kui...

... kui ma poleks täna öösel ärganud kell 4 midagi, vaadanud oma telefoni, vaadanud kella ja vaadanud kuupäeva: 10.11.2004. Hea küll, mind valdas väike paanika. Nimelt, minu andmetel pidi olema veel 9.11 ning 10.11 on mul eksam. Seega, kas ma tõesti olin terve päeva maha maganud? Arvestades mu vähest magamust ei pidanud ma seda siiski täiesti võimatuks... Ajades end voodist püsti, tundes end kusjuures täiesti puhanuna, mõtlesin, et huvitav, ma oleks ju pidanud kuulma kuidas vend terev päeva askeldas või üleüldse, miks vend mind ei äratanud (tal on nimelt komme hommikuti enne kooli kontrollida, kas ma olen elus)...

... igatahes tuli teada saada, mis kuupäev siis on? Tuiasin mööda korterit ja otsisin mingit tõestusmaterjali, arvutit ei tahtnud lahti teha, venda ei tahtnud ülesse äratada, kell 4 mõnele tutavale helistamine ja temalt aru pärimine ei tundunud ka kõige arukama tegeusena. Venna telefon oli väljas, seega sealt teada ei saanud... Kalender ei ütle ka ju midagi! Seega läksin üsna ärevalt voodisse tagasi, mõeldes, et ei, ma ei saanud ju maha magada tervet ööpäeva! (Aga ma olin NII puhanud!)

...voodis tulevad ikka kõige paremad ideed. Seega tuli mulle meelde, et 8.11 olin ma pesu kuivama pannud, seega, kui oleks 10.11, siis oleks pesu juba kuiv, aga kui on ikkagi 9.11, siis on pesu märg! Ajasin end teist korda voodist üles, loivasin koridori ja... pesu oli MÄRG! Läksin voodisse tagasi...

... suurest erutusest ei jõudnud ma esimesse loengusse ja teistesse polnud mul nagunii plaanis minna...

Täna on ju 9. november?

Ma olen elus!

Jah, eelmine nädal oli kole.... 5 päevaga 4 testi-eksamit, milleks kõigiks tuli õppida (mis värk sellega on, et ülikoolis ei saa niisama midagi teha?)...

Igatahes vähendas see tunduvalt minu magatud tundide arvu, kuid annab lootust, et ma elan kauem (kusagil oli mingi uurimus, et väga kaua magajad ei ela väga kaua :P) mõni öö jäi vahelegi... aga mis sellest enam rääkida... homme ootab mind psühholoogia eksam, mis on kuulus oma detailsuse poolest... Hetkel püüangi meelde jätta nanomillimeetreid ja muud säärast, mida võiks vaja minna... Pluss: eestlane Jaak Panksepp kõdistas rotte.

Siiski, eelmine nädal ei olnud lõpmatuseni kole... Või kuidas nüüd võtta... Laupäeval sõitsime tibidega Tallinna, kus oli plaanis city-break (loe: Hollywood+Rednex ja Linnahall+Hull sinu järele). Kõik sai läbitud, mina käisin veel Indra sünnipäeva tähistamas. See sisaldas umbes 4 käigulist õhtusööki, pärast mida ma olin kergelt öeldes lõhkimineku äärel. Nii siis juhtuski, et Hollywoodis pakutud heast-paremast ma loobusin.

Õhtusöögilt Pirital tuli mul öösel jõuda linna, mis osutus üsna keeruliseks ülesandeks, sest tuleb välja, et taksod on Tallinnas KUUM kaup. Ja linnaliinibussid küll käivad, aga südaöösel harva... Nii ei jäänudki üle muud, kui hakata Pirita teel hääletama. Mersuga vene kenad mehed pidasid küll kinni, aga arvestades minu ja minu sekluskaaslase Annika umbkeelsust, otsustasime, et targem oleks ikka jõuda linna, kui Männiku karjääri. Jah, hääletades muidugi kadus meil silme eest meie siht- bussipeatus ja kui nägime, et buss juba tuleb ja meie ei ole teps mitte bussipeatuses... siis läks kiireks jooksuks ja bussihääletamiseks.

Rednex oli vahva... Cotton eye Joe, cotton eye Joe... Lapsepõlv tuli meelde (ei, mitte Rama!). Hull sinu järele oli kerge meelelahutus, Linnahalli toolid olid arvestades magamata ööd, liiga pehmed... Ja Baari-Paavo oli äss, pidage meeles, ic... ma-olen-nii-lahe-mees-kõik-12-aastased-jooksevad-järele.

Ma muidugi ei jäta mainimata seda, et Sebe bussis oli KÜLM ja kui mul ei oleks olnud kaasas teist mantlit, oleks ma ära külmunud (jah, miks oli mul kaasas kaks mantlit? sest et oli!). Siiski, bussis magada on ikka nii hea, kui ei ole kaua maganud... mmmmm....