Visiooni ja reaalsuse erinevused

Ma arvan, et kõigil meil on olnud hetki, kus me plaanime midagi terve päeva teha ja lõpuks ei tee midagi... Minuga juhtub see igal nädalavahetusel ning kõikidel nädalapäevadel... Täna siiski üks asi läks korda (loomisel on täiesti ametlikult üks liit), aga kõik ülejäänud... jah, õhtu on veel noor...
Mida ma öelda tahan, on see, et "Maailmas" on hea roheline tee nimega Lõuna.

Eile kuulasin "Nukukest" tugevad 5 korda ja puhkesin ikka ühe ja sama koha peal naerma... see on lihtsalt liiga hea, et tõsi olla... rrrrrrrrrrrrret on nukuke... Huvitav, mida Tiiu teeb? Kõik see viis mind tänahommikuse raske ärkamiseni...
Ja dilemmani: kas heledate kingade ja teksapükste juurde peaksid käima heledad või tumedad sokid? Otsustasin triibuliste kasuks, kollase-punase-musta... Ma arvan, et ratsionaalne valik.

Endiselt on küsimuse all see, et MIDA TEEB meie korteriühistu majahoidja päevad läbi... Kuidas on võimalik, et esimene asi, mida ma hommikul ärgates näen, on see, et ta riisub/pühib vms ning öösiti kell 12 ta teeb seda ikka veel? Ja ta ei puhka ka päeval! Kooli minnes, koolist tulles, ainus, kes maja ümber toimetab, on Silvi (I guess, that's he name)! Ma muidugi arvan, et Silvil on ka täpne ülevaade kõigist majaelanikest, nende sõpradest, tuttavatest, armukestest, ametlikest kaaslastest jne... Elav "Kroonika".
Vähemasti ei ole meil kommipabereid maja ees (küll aga trepikojas, aga praegu on vist meie kord koristada).

Aga praegu on mul plaan hakata õppima, sest kui nüüd aus olla, siis esmaspäeval on KT, kolmapäeval on test, neljapäeval on eksam ja reedel on 4h-ne KT ning järgmisel kolmapäeval on eksam... Ning järgmisel nädalavahetusel lähen ma pealinna kultuurielu uudistama, seega...

P.S. Ma hakkan blogimisest vaikselt sõltuma. Tänan tähelepanu eest!

So this is Christmas...

Samal ajal kui kogu inglisekeelne ja wannabe inglisekeelne maailm ootab Halloweeni, tähistasime meie:
JÕULUSID .<:-)

Tuli jõulumeeleolu ning otsustasime maha pidada meeleoluka jõulupeo.

Mõned huvitavad tähelepanekud:

• piparkooke poes ei müüdud, mis oli muidugi ääretu pettumus (isegi mitte neid küpsis-piparkooke), samamoodi oli raskusi tõelise kuuse hankimisega ning pidime leppima 15 cm-se kuld-traat-kuusega
• eelmisest aastast oli meil veel säraküünlaid, nendega oli küll tore maja ees vehkida;
• kodutarvete poes müüdi veel kuldset ja läikivate purudega 2004-kujulist küünalt, mis põles nii kiiresti, et kui meie olime köögis tomateid pesemas, siis mulle tundus, et midagi särtsub: küünlavaha ujus mööda riiulit, õnneks suutsime vältida suuremat tulekahju;
• nüüd teame, kust tuleb sõna "pornopäkapikk" ning ka "pornojõuluvana"...
• Tiiu "Nukuke" on ikka üliseff lugu ("rrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrret on nukuke...")
• Rednexist võib ka puudust tunda (Võru Vabaduse plats ja Läti korvpallurid), kuid Uuno toob ta meieni ;) ("Babe, I won't put my shooter down!")
• Alo TV hitt "dsingle bells" ei ole niisama eks, te kuulake seda biiti! (ja näänsi oma ka!)

Koduse töö sain valmis mõeldes eelseisvale jõulupeole, samas muutusin kergesti ärrituvaks sõna "müüt" peale... Carmen Kass kui veel väljakujunemata müüt... (külmavärinad!)

Ühtlasi teatan ametlikult, et ma ei tahagi esimese koduse töö tulemusi, mida ma peaksin juba ammu teadma, teada saada... Ärge kiirustage kulla õppejõud, ma plaanin veel magistrikraadi ka teha, aga järgmised 2,5 aastat olen veel kindlasti Teie käsutuses. Peamine: ärge hinnake u 16 inimese tööd või veelgi parem- ärge kindlasti öelge neile, mis nad saada võisid!

"Ma ei maga ja mai söö ja mai taha teha tööd ja mai kuule ja mai näe ja mai kuule ja mai näe..."

Kauneid jõule ja kõike paremat uueks aastaks!

Müüt on sõna

Huvitav, mis saab...

Ma kirjutan seda blogi ainult kahel põhjusel: ma ei taha teha ühte teist asja (ja see ei ole magamaminek....) ja see aitab mul mõtteid veidi selgemaks saada.
Või nagu ütles mu kursavend: "Tegelikult mulle ei meeldigi magada!" Siin on peidus iroonia, eks...

Ma olen veetnud kaks päeva Barthesi "Mütoloogiate" seltsis ja olgem ausad: ma olen selle teose jaoks veel liiga loll, aga vot peab... Isegi keegi filosoofiadoktorant olevat öelnud, et esimesele kursusele olevat see liiga kõva pähkel. Kas pole tore, et ma pean sellele toetudes tegema kvalitatiivse tekstianalüüsi?!?!? Väljend "juhe koos" on liiga pehme väljendamaks minu praegust seisundit, ma olen kindel, et vene keeles leiduks sobiv ropp sõna, aga kahjuks või õnneks ei oska ma vene keelt.

Mulle hakkab üha rohkem tunduma, et keskkool ei valmista inimesi piisavalt ette ülikooli astumiseks. Kirjutame seal 6-leheküljelisi kirjandeid, kuid kvalitatiivsed tekstianalüüsid, analüütilised, akadeemilised, jms esseed, kus need on?

"Artiklite süvanalüüsimeetod e. kvalitatiivne tekstianalüüs põhistatud teooria printsiipidel, mille eesmärgiks oli kvantitatiivses analüüsis ilmnenud tendentside selgitamine ja põhjalikum analüüs."

Oeh. Ma ei taha. Mu optimism kaob helikiirusel.

Magic!

Tuli välja, et ma ikkagi ei oska nii panna, nüüd ikka valin kohusetundlikult värvi siin...

Muideks, PJI töötab hetkel veel...

Nädalavahetusel olin sunnitud sööma nelja erinevat torti, mis kõik olid ülihead... Või õigemini, üks parem kui teine. üldiselt on sünnipäevad lahedad, näed inimesi ja saab palle toas taga ajada (mu lemmiklaps sai aastaseks, mis tähendas, et talle kingiti pallimeri... ja mida teha pallimerega??? pallid välja pilduda!!! ajeee... sünnipäeval võib igasuguseid asju teha, muidugi...)

Aga tuli välja, et mu blogi loeb veel üks inimene. Kui nii edasi läheb, pean hakkama juba mõtlema, mida ma siia kirja panen ;) Samas, see inimene tuletas mulle meelde, et ma pole ammu "Väikest Printsi" lugenud.. selle vea parandan, ütleme, et jõulude ajal. Siis üldse hakkan tubliks ja harituks.

Siiski-siiski, tänases seminaris mõtlesin, et millest see ikkagi tuleneb, et seminarijuhendaja omaette muigab? Oleme me tõesti NII naljakad?

Ning kas keegi palun oskaks seletada, kuidas läks koridoripõrand libedaks??? Seal on võimalik uisutada, kas teate... ja maha kukkuda... ;)
(ei, me pole seda poleerinud!)

TudengiLAKSule ei jõudnud, olevat ka jama olnud, hea seegi... Tähistasime kursaõe sünnipäeva, lõbus oli... kuid lisaks siiski, et puuviljasegu-tubakas ei ole vesipiibus kõige parem.

Just too talented...

Ma suutsin täiesti ootamatult teha nii, et ma ei pea iga kord kirjastiili ja värvi valima... Lahe...

Teiseks algas tänasest aktsioon: PJI, kestab 3. detsembrini. Rohkem ei kommenteeri, niisama mõtlesin, et panen kirja, siis saavad kõik ikka lugeda ja mõelda (kõik=Kaie, kes nagunii teab).

Üleüldiselt on järjekordne pikk ja väsitav nädal läbi saanud. See oli nii kole, et ma ei jõudnud isegi bloge kirjutada, järgmine nädal on natuke koledam ja siis tuleb kõige koledam nädal (loe: iga päev eksam või test), pärast mida saab minna ainult kergemaks :) Postitiivne ellusuhtumine ennekõike...

Täna kõndisime Marisega Toomemäelt alla, et oleks lahe kui on mudane ja kivine ja lehene... Vähemalt oli kivisele tänavale vaheldust... Jah, mudane oli, aga me ei kukkunud (vahel võib meilgi hästi minna...)

Eile kirjutasin oma esimese raadiokirja, sest Kunnar ori eetris ja tal oli nii kurb, et keegi ei saatnud kirju... Nii ma siis saatsingi ja võitsin pileti TudengiLAKSule... Nüüd võiks keegi öelda, mis see endast kujutab...

I guess I'll find out...

Can't live without men...

... jah, seda sain teada täna, kui mu arvutiekraanil ilutses pikk kiri mehelt, kes pakkus end kandikul... mulle vähemasti tundus... praegu mõtlen, kas uurimustöö huvides võiks talle vastu kirjutada. Mul on dilemma, ei pigem monemma (täiesti uus endatehtud sõna!), valikuvariante on mitu, olgem ausad...

Mis paneb mehi otsima seksuaalkogemusi meili teel? Mis paneb naisi otsima mehi rate.ee-st?

Põnevus vist... huumoripuudulikkus meie ühiskonnas, seda tuleb otsida interneti vahendusel, selles suhtes suur aitäh neile, kes interneti tavainimestele kättesaadavaks tegid ja seda ainult sõjaväelaste eralõbuks ei jätnud. Gracias!

Samas, kõik vajavad armastust ning neil ei ole häbi seda sõna otseses mõttes OTSIDA, miski on viinud meid selleni, et julgetakse teha asju ning öelda seda, mida varem peeti väga tabuks... Sexrevolution ning 'Sex and the City', mulle tundub...

you sometimes have to hate...

this blogger... :S millegipärast ei tööta see asi...

Aga kas pole tore, et ma sain tagasi oma telgi, mida ma ei olnud näinud, khm mit kuud... jah...

Eilne klubiskäik oli ikka liiga sürr... vabandage, aga Eesti hip-hopil on veel arenemisruumi : SOHH kaotas minu silmis nii mõndagi, hetkel on küll selline tunne, et klubisse minek ei ole just parim idee... samas, never say never!

Minu ja Jaanika meheotsingute tulemus: salvrätitüübid pole tagasi helistanud, rate.ee ei anna erilist tulemust, teisi tutvumisportaale ei hakka katsetamagi...
Läbikukkumisel võib olla mitu põhjust:
a) me oleme nii koledad ja nõmedad, et keegi meid ei taha (aga vähemalt me armastame iseennast niipalju, et ei usu, et see võiks võimalik olla...)
b) mehed kardavad aktiivseid naisi (yeah, female power!)
c) kasutame valesid kanaleid...(ssssss....)

Tegelikult hakkasin täna mõtlema selle üle, et miks on ikkagi nii, et inimesed lähevad vanast peast seniilseks ja kas nooruses veidi "normaalsusest" ja "tavapärasusest" kõrvalekalle, võib seda enam mõjutada?

Sügiskurbus...

Täna ütles mulle üks kallis kursaõde, et tal on siiber inimestest, kellel kõik on halvasti, isegi kui tegelikult pole... See tõi mind reaalsusesse tagasi, mida ma irisen ja olen nõme...

Elu on ilus! Lill! Misiganes...

Aga jah, otsustasime Jaanikaga otsida meest... tänaseks sihtpunktiks oli rate.ee ning tulemuseks 0 meest, peab mingi muu viisi leidma, vist. rate.ee muutus veel mõttetumaks kohaks, kui ta enne oli... Mis tutvumisportaal?!?! Reklaami ohvrid olime, muud ei midagi...
Seega läheme Kaiega klubisse, kumbki tegelikult ei taha, aga võiks ju :D

Just, ma arvan, et klubidest ka mehi ei leia. Punkt. Aga vähemalt me armastame iseennast.

Kes see ikka nalja teeb, kui ise ei tee...

Tegelikult on mu lemmikkirjaviis Comic Sans, aga seda siin pole ja kuna ma olen piisavalt laisk, siis... jah, ma ei viitsi mõelda...

Miks on asja nimi hullumeelsuse müstika? Aga sellepärast, et vahel ma ikka mõtlen, et kuidas juhtus nii, et minu täiesti täie mõistuse juures olevad vanemad said endale karistuseks tütre, kes on nagu ta on... ütleme nii...

Jah, näiteks eile täienes minu hullumeelsuste list järjekordse üsna veidra sündmuse näol...

Nimelt, mitte kunagi varem ei ole ma niisama kellelegi oma telefoninumbrit andnud... Noh, aga eile istusid Wildes kaks kena noormeest... Ja mida teha kui kõrvallauas on kenad mehed... Abi tuli ikka vanal heal ajal nähtud Ameerika filmidest: peab kirjutama oma nubri salvräti peale (soovitavalt sellisele, kus on koha nimi ka olemas....)
Thank god, et Wilde'l on embleemiga salvrätikud ja hoolimata kurjast baarmenist, kes ei tahtnud meile eriti pastakat anda, saime selle kätte ja täiendasime kenasid punaseid salvrätte veel kenamate asjadega: meie nimede ning numbritega... Ning lasime ühel oma laua noormehel (kes täiesti pahaaimamatult ja mitte midagi teades, oli end selleks ülesandeks pakkunud...) sõnumi edastada.... Selleks hetkeks olime muidugi naerukrampides ja üldsegi mitte atraktiivsed (no well, kui see on võimalik...) ning sõnumi saanud noormehed olid ka natuke naerused... ;)

Noh, aga kui nad lahkusid, siis salvrätti enam laual ei olnud... :D Visadus viib sihile... Nüüd ei ole probleem seda järgmisel korral korrata...

Aga well, see oli mitte midagi võrreldes sellega, mis mu sõpradega juhtus... :S jah, kõige hullem vist ongi see, et mu sõbrad on ka hullud...