Kodu

Kodus on hea. Oma vannituba, oma voodi, oma riided, mille olemasolu olin juba unustanud. Lõhnad, mille olemasolu olin jälle unustanud. Kotid, jakid, püksid, oeh. Noh kõik kõik on uus aprillikuus.

Aga õnn jääb üürikeseks. Juba pakin.

Eile jäi Estonian Airi lend ära Brüsselist (keegi ei olnud liiga üllatunud). Ettevõtte käitumine nõrk. Väga nõrk. Kriisikommunikatsioon null. Suur null. Infoliini tibi ütles, et minge kuhugi Eiveneirsi ja siis nemad peavad teid edasi lennutama. Brüsseli lennujaam ei ole küll kõige suurem, aga siiski suurem kui Tallinna oma, kus korraga näeb kõiki väravaid. Kui sa tead, et lennukit pole, mida välja saata, siis ole hea, teavita teisi ka.

Ühtlasi hakkasin reisisaatjaks 6-aastasele poisile, kes muuhulgas teatas keset lendu:
"Kas sina tead, miks on hea, kui inimese kehas on natuke pisikuid?"
"No räägi..."
"Sellepärast on hea, et kui inimese kehas poleks mitte ühtegi pisikut ja üks pisik tuleks suu kaudu sisse, siis sa jääksid kohe haigeks."

Eurolaps. Tark laps. Lisaks ütles ta ka:
"Coca on väga halb..."
"Jah on küll..."
5 min hiljem: "Aga miks Coka ikkagi halb on?"
"Cokas on palju palju suhkurt ja igasuguseid asju, mis teevad ta selliseks, nagu ta on..."
"Aaa.. palju suhkurt. See teeb paksuks ju. Siis ma küll ei taha Cokat juua. Ma olen niigi paks. Kui ma teeks palju palju sporti, siis mu kõht ei oleks enam nii paks."

No midaaaaa???? Appi! Vaesed lapsed! 6-aastaselt!