Jah, ma olengi laisk

Mul ei ole ühtegi vabandust. Ma võiks ju öelda, et jõlekole kiire. Tegelikult on ka, aga mitte nii kiire. Lihtsalt ei viitsind. Aga kuna ma pean täna hakkama koduseid töid tegema, siis tuli ühtäkki viitsimine peale :D

Minuga samasse korterisse on kolinud Laiskus Maeiviitsi. Elame siin rõõmsalt, aga püüan teda ikka aegamisi minema saata, ei taha minna teine. Eks näis. Suva, Türki ma teda kaasa ei võta. Vaadaku siis ise, kuidas hakkama saab!

Üldiselt on viimane kuu möödunud veidi reisimise tähe all. Mõtlesin, et enne kui uuesti Türki lendan, räägin mis mind seal viimane kord hämmastas.

Esiteks inimesed karjuvad, veel kõvemini kui mina. Kolm tundi Türgis olnuna ei olnud ma sellega harjunud ning bussijaamas, kus mind ründas 107 kaupmeest karjusin Mustafale "Save me!".

Teiseks antakse seal igalpool odekat. See on väga kreisi. Point olevat selles, et alkohol puhastab käsi. Ja siis peabki bussis valama inimeste kätele odekat. Esimesel korral ei julgenud võtta, teisel korral võtsin ning kahetsesin seda järgmise hommikuni. 15 korda käsi pestes kadus mingi sidrunilõhnaline hais. Järgmistel kordadel keeldusin. Igal majal muideks on oma odekas. Nii nunnu.

Bussis peab mobiili välja lülitama, nagu lennukis. Ühtegi adekvaatset põhjendust nad mulle anda ei suutnud.

Mosees on mõnus pehme vaip.

Teeklaasid on tillulillud. See oli mul ka meelest läinud. No ikka väga tillud.

Kanasaslõkk on nämm.

"I feel white." oli minu ja rootslase parasiitväljend.

Vesipiipu pannakse vingelt. Ülivingelt.

Põlesin ära. Loll põhjamaalane noh, ei saa aru.

Tagasi Belgiasse jõudes oli kolekülm, ainsaks lohutavaks mõtteks, et kahe nädala pärast jälle. Ahjaa, lennuki peal kutsuti mind Viinis toimuvale Türgi pulma. Kiusatus. Kui leian rikka ja kobeda mehe, kes tahab minuga koos tulla, siis lähen. Kui tihti mind ikka Türgi pulma kutsutakse, ah?

Eile läksime Anitaga muuseumisse. S.M.A.K on uuekunstimuuseum. Ja pühapäeviti saab kella üheni musueumisse tasuta. Sel korral ka. Aga lisaks tuli välja, et toimub ma ei tea mis päev, mille puhul on kõik muuseumid tasuta. Seega läbisime mõne tunni jooksul umbes 5 muuseumi. Alates uuest kunstist, segades disaini, looduse, kloostri ja ma ei tea veel millega.

Disainimuuseum oli vinge ja loodusmuuseumis oli seksimuuseum ka. Õigemini ruum, kuhu viis spermatosoididega kaunistatud trepp ja kus seletati, et kõigepealt söövad poiss ja tüdruk õhtust ning siis tuleb seks. Juhul, kui te ei teadnud. Lisaks sellele sai vajutada nuppe, et teada saada, kus on meestel ja naistel karvad. Oli ka voodi. Otstarvet ei tea. Väga interaktiivne, Tallinna loodusmuuseum on nõrk. Mõeldakse ikka laste seksuaalkasvatusele.

Täna oli 19 kraadi.