Pipi Pikksukk on ilus nimi

Pühapäeva õhtul sai veidi nö sugulaste seltsis aega veedetud. Igal juhul arenes järgmine vestlus.

6-aastane: "Pipi Pikksukk on ilus nimi."
Mina: "Ei ole viga."
6-ne: "Sinu nimi võiks ka ju Pipi Pikksukk olla."
Mina: "Hmm... Ahah."
6-ne: "Sinu nimi võiks ka olla Pipi Pikksukk, sest Pipi Pikksukk on ilus ja sina oled ka ilus."

Lisaks loeti M.-le sõnad peale.
"Onu M. ainult kogu aeg magab, aga sina oled kogu aeg üleval. Mida sa siis oleksid teinud, kui mina oleksin emmega koju jäänud ja ei oleks maale tulnud? Onu M, ütle, ah? Mida su naine oleks pidanud tegema, kui sina kogu aeg magad?"

Tõmba juhe välja seinast...

... ja sust inimene saab. Sel nädalavahetusel juhtuski nii. Juhtmeotsa vedasin Riiga, kuulasin kontserti ja käisin torudest alla laskmas. Nii öelda linnapaus ;) Seda üllatavam oli see, et tuli esmaspäev ja üsna mitu tegemata asja karjusid tegemise järele.

Üldiselt olen täheldanud, et vajadusel tuleb töö ise minu juurde ning töötu olemisel on omad rõõmsad küljed - näiteks ei pea ma mõttetutel koosolekutel käima ja saan kell pool 6 õhtul sõpradega veini juua (selle asemel, et nt kontoris järgmise päeva pressika kõnepunkte ette valmistada).

Mõttetu jutt eksole? :) Aga tegelikult haarasin pooljoogisena kaasa kaks raamatut ning lõpuks jälle on mul niipalju teha, et kogu aeg on kiire. Minu puhkus, veidi kiiksuga.

La dolce vita!

Kool tekitab vastakaid tundeid. Igaks juhuks ma kõiki kompendiume kohe ei võtnud, sest siis ju tekiks stress. Ikka step by step ja day by day. Aga mulle tundub, et mul on avanenud võimalus saada targemaks.

T-ga tekkinud idee korraldada jäämurdmine/lõimumine vms sai hea vastuvõtu osaliseks. Eile istus meid ümber liiga väikese laua üle 20. Tänases loengus oli võidukas tunne, kui kell kaheksa olid kohale jõudnud vist kõik eilsed pidulised (vastupidiselt ühe õppejõu ennustatule, ei tasu eeldada igasugu asju).

Õhtud mõõduka veini, söögi ja hea seltskonnaga või lõunad hea toidu ja toreda seltskonnaga on alati olnud mu lemmikud ning tuleb tunnistada, et neid ei jää vähemaks. Vahel tuleb ka klubis käia, saamaks nädala naeruplaan täis. Elu tuleb ikkagi nautida.

LLL kirjutas oma Pariisi-blogis, et pariislastel on oskus tahta olla edukad, kuid samal ajal säilitada elunautimise oskus. Mulle tundub, et Tartus suudetakse elu nautida rohkem kui Tallinnas. Isiklik arvamus, no hard feelings. Aga Tartusse sattunud tallinlased on nagu pariislased Pariisis - edukad ja tublid, aga Tartus suudavad nad aja maha võtta ning elu nautida. Ja mina naudin koos nendega ja ka pärast nende lahkumist ;)

Palju vingu - palju tulemust

Mu vingumise tulemusena, et mitte midagi ei ole teha, pean:
- esmaspäeval ühe tillukese lehe trükki saatma;
- hiljemalt kolmapäevaks kirjutama kuus artiklit, millest osad on vägagi sisukad;
- valmistama ette ühe asja (aga alles novembriks, saab venitada ;))

Rääkimata koristamisest. Eluvaim on tagasi. Puhkus ikka ei ole minusugustele.

Päevade raiskamine

Tartus tagasi olemine on väga kummaline. Esiteks muidugi see, et mu tuba on kaetud kilekottide ning kastidega ja mul on null soovi neid lahti pakkida. Aga teiseks see, et need inimesed, kes teevad Tartust Tartu ei ole kõik veel siin. Lohutav on siiski teadmine, et mõned neist on varsti saabumas ja mõnedega ma lihtsalt ei ole jõudnud ühenduda, kuna hetkel elan sellesse rahulikku ellu sisse.

Ma üldse ei hakka rääkimagi sellest, et minu kauaigatsetud puhkus on mind kolmandaks päevaks täiesti ära tüüdanud ja kui mul varsti tööd ei teki, siis võib juhtuda, et hullun. Ma muide arvasin, et läheb nädal enne kui mul puhkamine üle viskab. Aga eks inimene õpib end tundma iga päev.

Okei, tegelikult mingi nädala jagu saaksin end lõbustada oma korteri koristamisega, kuid pärast seda... M ütleb, et ma olen töönarkomaan ja ma ei nõustu. Küll aga olen ma tegevusmaan. Ehk siis mul peab olema tegevust, sest vastasel juhul ma mandun.

To do list (ja öelgu keegi veel, et ma ei sobi koduperenaiseks!):
- koristada köök, vannituba, lisada sinna vajadusel kappe/riiuleid ja muid asju, mis looks mingigi korra;
- garderoobist visata välja ülearused asjad, et sinna mahuks need, mida läheb vaja (vist);
- eemaldada toast üleliigsed asjad (see siis hõlmab kogu põrandapinda katvaid kaste-kilekotte jms);
- lugeda raamat läbi;
- otsustada ära, milline vene keele kursus on asjalik;
- käia läbi viimase nelja aasta digitaalsel kujul fotod ning valida neist välja ilmutamiseks sobivad;
- panna albumitesse juba ilmutatud pildid ja need, mis alles tulekul;
- leida telerile mingi alus;
- osta kaabel ja mingi jagaja;
- teha süüa;
- ärgata hommikuti üles, kuigi motivatsioon ja vajadus otseselt puuduvad.