Boa tarde!
Falas ingles?
Just a little bit.
Do you know how we could get to Sintra?
You go to ticket office number 14 and buy your ticket there.
No selge! Huvitav, kas see ongi universaalne Lissabonist Sintrasse saamise viis, mõtlesime Vikyga raudteejaamas. Porto üleelamised olid seljataga ning nüüd pidi meid ootama kuningate linn Sintra, kus muide elab endiselt palju siniverelisi (ka Portugali viimase kunni noorema poja järglasi, kunn ise ja ta vanem poeg muidugi tapeti). Kuna Portugal oli maailmasõdade ajal neutraalne, siis just sinna linna pagesid Euroopa kuninglikud pered. Ka Hispaania praegune kuningas on sealkandis üles kasvanud. Läksime siis meiegi oma printsi valgel hobusel otsima.
Kohale jõudes sai selgeks, et Sintras on palju mägesid. Ta näeb välja üsna muinasjuturiigi moodi. Meie tahtsime muidugi selle mäe otsa, kust paistis lippudega loss. Selleks läbisime bussiga hulk kole käänulist teed, mida võiks võrrelda nt Trollide teega Norras. Kitsas ja käänuline ning kogu aeg loodad, et keegi ei tule vastu. Siis jõudsime kuhugi mauride kindluse varemetele, kindlusesse me muidugi ei jõudnud, sest ei jaksanud nii kaugele minna. Ja mäe otsa ka ei jõudnud. Põhjused teadmata. Selleks hetkeks olime juba otsustanud, et päeva lõpetame hoopistükkis Cabo da Rocas.
Cabo da Roca on kuuldavasti Mandri-Euroopa läänepoolseim tipp. Ehk siis. Portugalis olles võib üsna tihti tunda end maailma äärel. Cabo da Rocas hakkasin mõtlema, et mõelge, enne Kolumbust, America't, da Gamat ja teisi meremehi/seiklejaid, arvatigi, et seal asus maailma lõpp. Kummaline, et see ei olnudki nii ammu. Seal me siis seisime maailma äärel ja lihtsalt imetlesime ümbruskonda. Sõnadesse nagunii ei pane, kõigile, kellele meeldivad meri ja/või kaljud, mäed jne, neile oleks seal meeldinud. Ehk mulle meeldis väga.
Ja siis me muidugi ronisime piirde taha. Piirde taga kohtasime me veel nelja inimest: kaks neist olid leedukad (Viky arvates, minu arvates rääkisid nad vene keelt, aga ma olen veendunud, et nad olid baltlased) ja kaks olid lätlased, leedukad või venelased. Ja siis meie. Piirde taga. Ida-Euroopa.
Õhtul jõudsime me täiesti üllatuslikult tagasi Lissaboni.
Postitused
2 kommentaari:
Oi, Portugal!
Sintra ja Gabo da Rocas olid ka minu meelest kõige ilusamad kohad! Tõsiselt armas linnake ja see mauride loss seal mäe otsas tekitas kindlustunde, et linn on kaitstud (kuigi ma ei mäleta, kas see oli ta eesmärk), ja Sintras on ju mingid eriti rikkad pargid/botaanikaaiad, mille keski looduslembene kuningas kunagi alustas...kas nägite? ja kas nägite neid kaht suurt valget torni keset linna, need olid igalt poolt näha?
need, mis lossi küljes olid? kas tead, et need olid köögiahjude korstnad! Köögis olid suured ahjud-pliidid ja kuningaperele tehti seal suuri sööke! Kaplasime terve selle lossi turistidekombel läbi, aga need korstnad olid võimsad nii seest kui väljast.
Ja Cabo's tõesti on maailmalõputunne, kas pole? Silmapiir justkui kumerduks veidi...
Peale nende jäid meelde veel korgipuud ja eukalüptimetsad kusagil mägedes.
Tegi nalja, kui mõelda, et kusagil mõne mäe otsas istub jälle üks Pedro, kes villib ma-ei-mäleta-mis-punastest marjadest Medronho't ja mekib igat satsi (et maitsta, kas on ikka õige!), kuni lõpus tal on suva ja kraam läheb erti kuumaks (loe: kangeks!)
mjaa...
Portugal oli tõesti ilus...
My guess would be you're in Portugal right now. But that's just about all I could make up from your recent posts... Anyway: enjoy your stay! BTW: business or pleasure?
Postita kommentaar