Tulge meile jälle

Uuesti kirjutama sundisid mind kaks aspekti:
1) ma jätan ka mitte-blogides asjad tegemata, seega ma võin samahästi ka blogida;

2) ma käisin JÄLLE blind-double-date'l. Ehk siis kuu aja jooksul 2. korda.

Ma ei tea, kas ma näen juba tõesti nii hale välja, et mu vaesed sõbrad otsivad hullumeelselt oma tutvusringkonnast vallalisi noormehi või on asi selles, et mina lihtsalt ei ütle "ei", sest selliste asjade tõttu ju ongi tore vallaline olla... Aga igal juhul helistas esmaspäeval kallis sõbranna, kes pärast lühikest sissejuhatust "Mis sa õhtul teed?", teatas, et ma võiks tulla tema ja tema äsja leitud silmarõõmuga tulla Kuremaale ujuma. Et silmarõõmu sõber kutsus ja nad tahaks, et tal nii igav poleks. Ega mul ei ole ju põnevatele sündmustele südant ära öelda. Ma muidugi ei hakka siin rääkima sellest, et esimesele kohtingule ikka ei peaks basseini minema. Meestele sobib: kohe bikiinivoor. Hilisema vestluse käigus selgus, et tegu on meremehega :D Veel hiljem istusime juba kõik soojas köögis ja sõime sinihallitusjuustu ja ahjukartuleid lihaga. Enne lahkumist aitas mantli selga. Vot see sulatas mu kalgi südame hetkeks.

Seega, kes pakub oma sõpru järgmisena?