Ma elan.

T2pit2hti pole mul endiselt...

Ma elan. Mul on kodu. Kaks tuba ja vann ja kook ja 3 naist, kellega koos elada. Mina ja Jaanika elame diivani taga ja akna all. Yldiselt kesklinnast mitte vaga kaugel, kondida 20 minti umbes... Seega elus!!!!

Mul on too ka. Kuigi praegu on katseaeg, aga ma usun, et ma teen selle ara. Too seisneb face to face salesis. Ja kuigi see voib tunduda oudne ja kuigi ma tean, et mina pole selle too jaoks voib-olla syndinud, naudin ma seda. Makstakse raakimise eest, see peaks mulle sobima eks. Tegelikult on tookeskkond v2ga lahe. Inimesed k6ik noored, u 20-25 ja veel hullemad kui mina. Tunnen end liiga normaalsena. Tootame hulluks ennast. Esmasp2evast reedeni 11-23, laup2eval 9.30-18. Jah, minust on saanud toonarkomaan, tere tulemast reaalsusesse.

Yldiselt too on tore, sest uskuge v6i mitte, ma ei pea midagi myyma, otseselt. Selle asemel pean inimesi veenma annetama Gortale (Iiri heategevusorganisatsioon) iga kuu 10 euri. Jooksvalt, kui veenan, et nad annetaks rohkem, siis saan rohkem palka. Palk on normaane, kuigi jah, ma ei n2e seda enne ylej2rgmise n2dala neljap2eva.

Mis veel? Dublin on v2ga lahe linn, madalad majad, ilusad pargid ja uskuge v6i mitte, alates 9. juunist olen n2inud kahel p2eval t6elist iiri ilma. Yhel p2eval l6ppes see muidugi l2bim2rjaks saamisega. See oli reedel, kingad pole siiani 2ra kuivanud.

Pidutseme ka. Muuseas. Ja magame kas h2sti v2he v6i h2sti palju.

Kodu juures on Chinatown vist, riisi myyakse 30 kilostes kottides. Hehhee... Ja siis on veel meie juures Vene pood, kus myyakse Salvesti seljankat, Karumsi kohukesi ja tatart ning teisi eluks vajalikke asju, nagu n2iteks lavassi. Vot. Koduigatsust ei ole, kui kedagi huvitab ja ma v2ga kahtlustan ka, kas tuleb, sest k6ik hoolitsevad siin, et meil ikka tegevust oleks.

Samas, ma k2in nyyd tool. Kostyymiga pean k2ima muideks. Mehed on ylikonnas. pidin endale riideid ostma, sest no ausalt oeldes ma ei arvanud, et mul l2heks jakki siin vaja. Siit ka palve. KUI te kuulete, et keegi tuleb Iirimaale, siis palun palun palun andke mulle teada, sest mul on nii yliv2ga vaja oma musta jakki. :)

Telefoninumbri panen ka uuesti, sest et nagu noh eelmine kord sai vist valesti ja mul pole aega kontrollida.

+353851330655

Kylla v6ite ka tulla, meil on yks diivan, kus saab magada ja no vajadusel saab mujal ka. Oma magamiskott v6tke kaasa. Ootan huviga.

Olge tublid ja v6tke p2ikest!

Iirimaa vol1

Raske nadalavahetus on seljataga. Jah, koik soovad, joovad ja vannuvad. Bollex. Klubid on vaga lahedad muideks, inimesed ka. Ja noh 200 euri yhe ohtuga kulutada on taiesti normaalne. William kulutas umbes 2000, ma arvan. Voi siis natuke rohkem. Mina ja Jaanika kulutasime molemad 10. Pai.

Igatahes, ma elan. See on ametlik teade. Tood veel ei ole, aga see on tanase paeva ylesanne. Prostituudiks pole veel myydud, aga paralleeltanaval pidavat kaima narkokaubandus. Ma ei taha teada. Teisel ohtul poles yks maja, yks tanav edasi. Hobusekaarik soidab iga hommik mooda ja kesklinna on 7 min kondida. Praegu elame sellesama tyybi juures, kes meid lennujaamast ara toi. Ta ise soitis Dublinist ara nadalaks, aga ta sobrad hoolitsevad meie eest :)

Mul ei ole veel iiri aktsenti, tanan kysimast, kuid need paevad pole kaugel. Tapitahti pole ka.

Yhendust saab +353851330655

Jah, elame ja naeme.

Muah.

Head aega

Nüüd ma paiknen ühes teises kohas ja ei saa siin nii palju möliseda. Aga vahel ehk ikka. Jälgige mängu.

Hakkan orjaks või prostituudiks, eks näis, annan teada.

Elame-näeme. Näeme-seksime. Skäärs.

BSB

Tähendab, ma ei tea miks see nii on, aga hetkel kuulan ma Bäkstriit Boisi plaati. Seda, mis on välja antud 1996. aastal. Debüütalbum. Väga naljakas, BSB ei meeldnud mulle tollal. Minu klassiõde Sigridile meeldis, aga mina ja Liis fännasime Spaiss Göölsi. Aga mu vend sai selle sünnipäevaks. See oli ta esimene originaalplaat ja ma pole kuigi kindel, et see on originaal.

Aga see plaat sobib praegu suhtlemispsühholoogia õppimise taustaks. Psühho noh. Ja loogiline. Ja suhe. Suhe BSB Brianiga näiteks. Suhtlemismoos. Moosilood. Huumor. See on hüpernaljakas.

Everybody groove to the music, everybody jam! We've got it goin' on...

I go anywhere for you, anywhere you ask me to. I do anything for you, anything you want me to... Your love is far as I can see, is all or never, gonna need... There's one thing for sure I know it's true... Baby I go anywhere for you... (lõpus on huilgav uuuuu....)

You're the one for me.... You're my ecstasy... (p.s. narkolugu, umbes nagu Tipp ja Täpp) Get down, get down and move it all around.

Ja nüüd tuleb... Romantika!

From lovers' day, that I saw your smiling face, honey I knew that we would be together forever...
I'll never break your heart, I never make you cry, I'd rather die than live without you, I'll give you all of me...

Ja nüüd hitt. Kas te ikka mäletate seda?
Even in my heart, I see, you're not being true to me...
Sometimes I wish I could turn back time...
Quit playing games with my heart, before you tear us appart, I should of known from the start... I live my life the way to keep you coming back to me... Everything I do, is for juuuuuuuu...

HUUMOR.

This is for the lovers, stricktly for the lovers. Just to be close to you. Like a flower to the tree, that's how close I wanna be to your heart, baby... (no seda ma lugu ma ei teadnud, mis sõnad??? Ameerika retoorika.)

I wanna be with you, it's crazy but it's true...

Pool-reggae lugu on ka, Let's have a party... jammin... Bob Marley on parem. Tunduvalt. Tuntavalt.

Viimased lood kukuvad ära, neid ma ei vinni kuulata. Tahaks ikka romantikat.

Minu küsimus on see, et kas need tüübid ise ka naeravad seda plaati kuulates või on see ainult minu kiiks? Tahaks teada.

Oh oleks ma seda plaati varem kuuland, oleks saanud Kadrile ja Kristiinale palju naljakama plaadi koostada!



Vabandust, ma pean minema, keegi püüab mu köögiaknast akutrelliga sisse tungida.

Head valged võidavad alati.

Mul on hea meel teatada, et Eesti elu pole veel hukas ja Eesti inimesed ei kuula ainult Meie Meest (kuigi üle 10000 kuulab).

Eesti Muusika Karikas kuulub sel aastal ansamblile Noorkuu. Võtame selle peale! Mul nagu oli siiralt hea meel. Tore oli vaadata, kuidas Ilmar hüppas seal oma ühe jalaga rõõmust ja kuidas Kerly ja Kerttu kallistasid ja kuidas punapea laulja istus maha ja tegi "see-on-lihtsalt-nii-uskumatu"-näo. Tundus, et siiralt.

Jah. Siin kannatab veel elada. Jeee!!!

Seda eriti veel seetõttu, et ma käisin täna taastamas oma muljeid Lätist.

1. Läti-pööre, mis tähendab seda, et Riias saab kogu aeg ja igalt poolt pöörata ainult paremale või ei saa sedagi ja pead sõitma otse. Väga naljakas.

2. Lidos on maailma parim (I mean PARIM) lõhesupp teiste mereandidega. Nagu see oli lihtsalt NII hea. Kõige parem. Ma vist ikka pean tihedamini Riias käima.

3. Lido oli esimene koht maailmas, kus ma tõepoolest nägin, et need paberid, mis pannakse WC-poti kaanele avalikes tualettides ka tõepoolest eksisteerivad.

4. Ainult Lätis võivad olla sellised tualetid, kus pole lukke (ma ei pea silmas koolimaja ega Lidot).

5. "Aasta üllatunuim nägu"-tiitel läheb Mikule. Ei, ma ei ole turismisgrupasiga.

6. Kui Eesti riik on lahendanud tööhõive probleemi sellega, et hoiab piiril endiselt piirivalvureid, kes käskisid isegi kõik auto uksed lahti teha, et meid näha, siis Riia linnavalitsus on valinud toredama tee: kõikides bussides, trammides ja trollides on piletikontrolörid, kes trantspordivahendisse sisenedes sinuni tormavad, et 20 väikest läti raha nõuda.

7. Ikka see läti-pööre, no see ei ole normaalne.

8. Ma peaaegu ei näinud Eesti Muusika Karikat nende piiride tõttu. Mitte, et see mingi tragöödia oleks, aga ma lihtsalt ei saa aru. No miks peavad need piirid olema, sama hästi võiks iga Eesti maakonna piirile panna piiripunkti, saab veel rohkem inimesi tööd.

Rabarber.

Käisin eile arsti juures ja see kaart, mis mul on olnud juba sünnist saati, selliste kollaste närtsind lehtedega, oli korraks minu käes. Huvi pärast vaatasin, et mis haigused mul on olnud... arstide käekirjad on ikka koledad küll, mu kaart on mitme cm paksune ja ph ac on üks haigus näiteks, lühend muidugi, aga eks arstid teavad täpsemalt.. seda haigust on mul olnud vähemalt 9 korda. Üldiselt oli mu arsti juures käimise lugu kirjal 41 leheküljel kahelt poolt. See pani natuke mõtlema. Hea on see, et viimase kahe aasta jooksul on lisandunud pool lehte.

Aga ma olen 2 päeva puhanud. Puhkamine on nii õnnis. Mõte, et homseks ei ole vaja esitada ühtegi esseed, kirjutada mitte ühtegi eksamit vms. MÕNUS. Mängin naabrite lastega, üks on 7 kuune ja teine aasta vanem. Meil on hullukanti lõbus.

Pluss täna oli rabarberipäev: rabarberikissell, rabarberi-pähklivorm, tagurpidi rabarberikook ja nüüd lähen tegema täitsa tavalist rabarberikooki. Rabarberit on meil metsikult ja kuna ta on hea, siis on mul selle üle ainult hea meel.

Naiivne jutt sai jälle, suvi on :D