Teed tööd, tuleb veel tööd...

Palusin elukaaslasel endale meelde tuletada, et ma rohkem töid ja tegemisi ette ei võtaks. Vahepeal ma saavutasin "ei" ütlemises täiesti arvestatava tasandi, aga nüüd enam ei oska. Siiski-siiski. Täiskohaga töötades on see tunduvalt lihtsam, seega lootust on.

Aga väga-väga huvitavatest projektiasjadest, mis sobivad mu ajakavva, ei oska ma endiselt ära öelda. Kunagi ma olen uuesti iseenda boss ja töötan enda surnuks, ma ütlen.

Samas kasvab tegemata kodutööde hulk: põrand vajab remonti, paberid sorteerimist, kapp koristamist ja arvutid ühildamist...

Ent see kõik on tegelikult mõnusam kui eelmise aasta septembri 1. nädal kui ma arvasin, et lähen igavusest hulluks.