Kevadine mode

Selgi aastal lähen olekusse, kus mind iseloomustavad fraasid on:
- ta istub kogu aeg arvuti ees ja üldse väljas ei käi;
- ta hakkab hulluks minema;
- ta võiks vahepeal puhata ka;
- kas Triin jälle ei tule?

No social life. On töö ja on kool ja on remont. 15. mai pidutsen või halan.

Fun! Diskursuseanalüüs?

Tänase päeva tsitaadi nominendid:
"Diskursuseanalüüs on uurija poolt loomingulisust nõudev."
"Kui juba käima saab, siis on diskursuseanalüüs fun."
"Diskursuseanalüüs ei ole kindlasti kuiv ja igav uurimismeetod."

Oh, kuidas ma loodan, et see on nii. Kahe kuu pärast kinnitan või lükkan ümber.

Kui kedagi hakkas huvitama, siis üks diskursuseanalüüsijatest peab kodukat: Teun A. van Dijk.

Eelarvamustevabalt...

Täna oli see päev kui ma ei pidanud äratuskella kuulama. Kuna kool hakkas kell 14, siis panin kella küll igaks juhuks 13ks, kuid enne kümmet ärgates ei ole see vajalik. Ausalt, ei ole midagi mõnusamat, kui ärgata täpselt nii kaua kui soovid, lugeda raamatud, süüa pannkooke ja vahetada hommikumantel teksade vastu alles kell 13.50.

Seega oli hea algus päevaks garanteeritud (eilsega ma üldse ei võrdle, kuigi eile oli lõppkokkuvõttes ikkagi väga tore päev. Eriti mis puudutab ideid kampaaniale "Laupäev vabaks" või "Laupäev tähtpäevade vabaks!")

Seega jalutasin kooli, raekoja platsil mängis keegi mees saksofoni. Jätsin talle isegi raha, sest ta andis nii hea tunde :)

Ja loeng, kuhu ma olin läinud suurte eelarvamustega osutus mõnusaks. Maha ma end igal juhul ei registreeri.

Mart Raudsaar=Mary J. Blige?

Ärge küsige miks või kus või millal. Vahet pole. Aga panin juutuubi otisingusõnaks täna "Mart Raudsaar" lootes leida mõne vahva video või midagi, aga välja tuli hoopis see, et teda juutuubis ei ole, aga next best thing on Mary J. Blige. Vaadake, kas teil ka õnnestub. Ma proovisin ikka mitu korda, et kontrollida ka, sest järeldusi saab ikkagi teha mitme katse pinnalt.

See, et esimeseks looks on 911. Ma ei loeks sellest midagi välja :) Aga kui oleks vaja analüüsida, siis ma usun, et mingi 8 lk esseed võiks vabalt visata. Järgmise semestri soojenduseks.

Edit: Püüdsin end tagasi hoida, kuid käsi ei kuulanud mõistust või oli see vastupidi, kuid üsna pea sain teada:
Marju Lauristin on tuubis esindatud videoga "Internatsid ründavad Toompead";
Peeter Vihalemmast next best thing on lihtsalt otsisõna "peeter", mis suunab meid otsejoones Peeter Ojani;
Veronika Kalmus on samuti esindatud, sai ta presidendilt preemia ju;
Kadri Uguriga juhtus selline lugu, et sattusin sellele videole. Kuna video tundus enam kui jabur, pidin selgeks tegema, kas tegemist on videotervitusega Türgist adressaadiks meie õppejõud või miskit muud... Abiks olid nii sõnastik kui loogika. Variante on mitu - kas kõigil piltidel figureerivale meesterahvale sooviti edaspidiseks palju edu (sest "ugur", kus g on katusega tähendab türgi keeles ka head õnne, kuid ka maskotti) või oli see kellelegi järelehüüdeks;
Pille Pruulmann-Vengerfeldt annab tulemuseks "pills". Keeleliselt veidi mõislikum tulemus kui Mary J. Blige;
Halliki Harro-Loit, nagu Mart Raudsaargi, vahetab tuubis sugu, sest tulemused kuvatakse "Harry" kohta.

Mida me järeldame? Instituut on tuubis alaesindatud.

1/4 läbitud

Sügissemester on oma õnnelikku lõppu leidmas. Hindeid veel kõiki ei ole, aga just lõpetasin viimase kodutöö, mille kohe ka postkasti viin ning kui hinnatud saavad veel umbes 20 tudengi tööd, siis algab koolipuhkus, et varsti uue hooga alustada.

Uue semestri väljakutseteks saavad mõned ained ja kevadgrilli korraldamine (vaesed need kursakad, kes seda eelmisel aastal juba korraldasid... mis hästi, see uuesti!). Ja töö ja kooli ühildamine, mis loodetavasti saavad siiski piisava raskusastmega väljakutseteks.

Loovus vol 2

Mitu päeva higi, vaeva ja loovuse otsimist. Sain valmis ja saatsin õppejõule kirja:

Tere,

saadan oma mõtted - ikka veel vanal aastal.

Tahtnuks saata varem, aga tükk ei olnud veel valmis ja vabandan, midagi sinna teha ei saanud - ei oska loovust igal ajal välja kutsuda, tuleb veel õppida, 2 AP-d ei teinud veel päris selgeks. Lõpuks lähtusin laulja Nick Cave'i soovitusest, kelle sõnul inspiratsiooni ootamine võtab liiga palju aega ja seetõttu kirjutab ta muusikat kellast-kellani. Aga natuke ootasin loovust ikka juurde.

Tähemärke sai üle (st suhtusin veidi liiga loovalt), aga kuna formaat nõuab ka palju pildiruumi, siis niivõinaa peaks üks ajaleht, kes seda kunagi esitleda tahaks, ikka natukene ruumi ka eraldama, seega mahuks etendus ära.

Head lõppu ja uuel aastal palju õigeagselt töid esitavaid tudengeid!

Läbisaamine ÕISiga - 0

Sügisel ma kontrollisin 3 korda ÕISist, kas ühtesid aineid loetakse. Neid ei olnud. Nüüd nad väidavad, et need ained lisati ÕISi augustis. Ei usu. Brrr.

Pedagoog?

Ei. Aga mu meilboksis on esimest korda elus 34 parandamata kontrolltööd. Praktiliselt iga minut tuleb juurde, aga see on vist seotud asjaoluga, et täna on viimane päev nende vastamiseks (ma arvan). Mu ainus lohutus on tegelikult see, et kümnest küsimusest kaheksat parandab arvuti.

Vana!

Homme on küll kellelgi sünnipäev. Jah, ta saab vanaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem ikka sellest, et ma ise hakkan vanaks jääma - ei salli igasugu inimesi enam.

Ma lähen füüsiliselt närvi kui inimesed joovad ennast purju, kaotavad igasuguse kontrolli oma tegevuse üle ning sellega seoses rikuvad teiste inimeste vara (ei ole vahet kas see on taldrik, tool, akulaadija või midagi muud). Lisaks muidugi veel teiste inimeste närve. Halvastiütlemise vältimiseks olen viimastel pidudel lihtsalt teistest enne magama läinud. Muidu rikun veel peo ära või midagi. Eile muidugi juhtus see, et kuna ma halvasti ei öelnud, siis hakkas kõht valutama. Võimalik, et oli mingi haiguse moodi asi. Ausalt, kas tõesti ei ole võimalik pidutseda nii, et sa ei jää laustäis? Mulle endale tundub, et "oh võtame ennast maani täis" võiks jääda hiljemalt keskkooli aega.

Lisaks ei suuda ma aru saada inimestest, kes teevad alusetuid järeldusi. A la: kõik venelased on lollid; kõik eestlased vihkavad venelasi; mulle öeldi, et sa oled loll, seega sa oled loll jne.

Ja siis veel inimesed, kes ütlevad midagi selleks, et midagi öelda. Eriti ilmekalt tuleb see muidugi välja ülikoolis, aga vahel ka lauavestlustel. Ma olen kindel, et ma ka olen seda kunagi teinud ja võimalik, et juhtub veel tänagi, aga üritan igal juhul kehtestada mõningast enesetsensuuri (ühes teatud loengus ma muidugi tunnen, et enesetsensuuri kehtestamine on keeruline, kuna see kajastub automaatselt hindes, kuid proovin... need, kes teavad, teavad) ja soovitan soojalt teistelegi.

Töötada või mitte - selles on dilemma

Alates sellest hetkest, kui sulgesin kontoriukse Tallinnas olen mõelnud, kas ma peaks tööl käima või mitte.

Ühiskond nõuab minult töölkäimist - oh kui te vaid näeksite neid pilke kui ütlen, et olen töövaba ja vahel toimetan millegagi, kui tahtmist on. Need pilgud on hindavad (kas ta on lolliks läinud? Rikkad vanemad? Noorus on hukas!), kuid loomulikult peitub neis ka teatav annus kadedust (sest kes ei tahaks mõnel päeval tööle mitte minna). Kui päris aus olla, siis mulle isegi meeldib tööl käia. Suurimaks negatiivseks küljeks on muidugi vabaduse puudus - kahjuks ei ole endiselt piisavalt töökohti, kus võiksin olla ise oma aja peremees ja mulle tundub, et ei teki ka, enne kui ma ei ole 10 aastat oma ettevõtmist ajanud, et siis nädalake puhata.

Tööl käimisega kaasnevad mõningased hüved: stabiilne sissetulek; kui veab, siis toredad kolleegid; vahel väljakutsuvad tööülesanded.

Tööl mittekäimise suurim hüve on see, et mul põhimõtteliselt on aega tegeleda iseenda arendamisega (nt vene keel), tegeleda kooliasjadega (mille ma suudan tudenglikul kombel ikkagi viimasele minutile jätta) ja võin ise otsustada, mis kell ma ärkan (üldiselt ikka 6 ja 7 vahel, nii et suurt erinevust tööl käimisega ei ole).

Samas ei võta see kooliskäimine nüüd kõike mu energiat ja seetõttu tundub mulle kohati, et selline "teen tööd, kui tahan"-suhtumine on puhas enesepettus. Tegelikult passin ma pool aega niisama ja teise osa ajast teen süüa (sest söögitegemine teatavasti võtab tohutult palju aega, eriti kui valmistoodangut eriti ei tarbi - aga see on teine teema).

Nii ma siis tasakesi surfan internetis ja mõtlen selle asja peale. Majanduse olukord ja minu asumine Tartus muidugi annavad lootust olla veel mõnda aega töövaba. Kuigi täna käisin tööintervjuul, mis kestis rekordilised 3 tundi!

Mul on kuidagi tunne, et kooli ja tööd ühendades suutsin ma oma aega paremini planeerida. Aga minu teine mina ütleb, et ole ratsionaalne, õpi ja korista vahelduseks oma tuba ära, siis mõtle töö peale.

Russkii jazõk

Nädala eest tegin oma kõige esimese kontrolnaja rabotaja. Sain arvestatud ja C+, mis vist on minu kohta päris hea saavutus. Arvestusega, et käin rühmas inimestega, kes on õppinud vene keelt 10 aastat minu 3 nädala vastu.

Meil on õppematerjaliks tore raamat, dialoogide raamat, kust leiab ikka kõiksugu lauseid. Nt.

1)
Me ostsime suvila.
- Oi kui tore. Teil ju veel ei olnudki suvilat, kõigil teistel on.

2)
Su vend tundub väga sümpaatne.
- Jah, ta mängib jalgpalli ja tennist. Ma võin teid tutvustada.
Tore, ma mängin ka tennist, ehk saame koos mängida.

3)
Ma läksin oma naisest lahku.
- Ma läksin oma mehest lahku.
Saame õhtul kokku, räägime, kuidas läheb.

Iga teine dialoog lõpeb kokkusaamissooviga. Ja kui ma oskaks, siis mõtleks kohapeal välja oioi milliseid vestlusi. Seni oleme saanud hakkama vaid jutuga, kus L1 eksmees on nüüd L2 mees, kusjuures eelmine L2 mees jõi ja see mees joob ka. Ja mina üritan saada endale L2 vanemat poega.

Ma tahan öelda, et õppige vene keelt. Russkii na rabote vsegda prigoditsja.

Kõik on veel ees...

Tegelikult on mõnus mõelda, et kõik on veel ees ja et keegi veel ei tea, kas ma kategoriseerun eduka või mitte nii eduka alla. Kusagil ei ole veel salvestunud mu selle astme tulemused. Aga varsti on seal numbrid ja tähed ning terve hunnik inimesi saab näha, kas ma olen tark või loll - võimalik, et mask rebitakse eest.


P.S. Pärast Weberi lugemist tunduvad muud teoreetilised artiklid väga arusaadavad ja mõistlikud. Kuigi Weber oli ka üldkokkuvõttes huvitav.

Mis on kapitalismi vaim?

Loen juba 3. päeva Weberi "Protestantlikku eetikat ja kapitalismi vaimu" ning tunnen, et ehk on magistrantuur minu jaoks siiski liiast. Unes näen kalviniste ja sõna "eetos".

Ja seda, mis on kapitalismi vaim tegelikult, ei tea Weber ilmselt isegi (sest see on see, mis sõltub sellest, et see on vms).

La dolce vita!

Kool tekitab vastakaid tundeid. Igaks juhuks ma kõiki kompendiume kohe ei võtnud, sest siis ju tekiks stress. Ikka step by step ja day by day. Aga mulle tundub, et mul on avanenud võimalus saada targemaks.

T-ga tekkinud idee korraldada jäämurdmine/lõimumine vms sai hea vastuvõtu osaliseks. Eile istus meid ümber liiga väikese laua üle 20. Tänases loengus oli võidukas tunne, kui kell kaheksa olid kohale jõudnud vist kõik eilsed pidulised (vastupidiselt ühe õppejõu ennustatule, ei tasu eeldada igasugu asju).

Õhtud mõõduka veini, söögi ja hea seltskonnaga või lõunad hea toidu ja toreda seltskonnaga on alati olnud mu lemmikud ning tuleb tunnistada, et neid ei jää vähemaks. Vahel tuleb ka klubis käia, saamaks nädala naeruplaan täis. Elu tuleb ikkagi nautida.

LLL kirjutas oma Pariisi-blogis, et pariislastel on oskus tahta olla edukad, kuid samal ajal säilitada elunautimise oskus. Mulle tundub, et Tartus suudetakse elu nautida rohkem kui Tallinnas. Isiklik arvamus, no hard feelings. Aga Tartusse sattunud tallinlased on nagu pariislased Pariisis - edukad ja tublid, aga Tartus suudavad nad aja maha võtta ning elu nautida. Ja mina naudin koos nendega ja ka pärast nende lahkumist ;)

Mitte kauaks...

Lõpetamise maraton...

Täna algas minu ülikooli lõpetamine. Kui varem olen tegelenud peamiselt enesepettusega ning kirja saanud kokku umbes kolm lauset ja ühe viite, siis täna oli viimane aeg vormistada terve lõik. Juunis võite mulle lilli tuua. Ausalt. MSNigi kaotamine on abinõu, mis loodetavasti viib eesmärgini.

Ühtlasi sain teada, et mõiste "viral marketing" autor on Eesti päritolu Steve Jürvetson.

Päeva lause tuli K vahendusel: "Waiting for inspiration takes too long."

Triinu mailbox: 24. september

Selline kiri:

xxx

Lugupeetavaimad!
Mõningad teie õppejõudud on hakanud kahtlema kas te ikka olete
aru saanud, et käesolev õppeaasta on juba natukese aja eest
(üllatus-üllatus!) pihta hakanud!
Osa aineid hakkavad varsti läbigi saama: Audiovisuaalse
kommunikatsiooni audio poolel on veel tulemas viimane loeng;
käesoleva nädalaga saab uurimismeetodite esimene meetod
kah läbi võetud;
turunduskommunikatsioonis on 6st loengust ainult 4 veel pidamata ja
järgmisel õppeaastal võib juhtuda, et õppejõud vaba semestri võtab ja
aine õpetamises aasta vahele jääb.

Ärgake!!! Tagumine aeg!

soojade sügiseste tervitustega

xxx

Minu arvates tohutult armas :) Tõesti, need, kes te pole veel aru saanud,
kool on alanud.

Ei tegelt, olgugi, et ma kõige meie osakonnas tehtavaga ei nõustu,
siis selle vastu ei saa, et üksteist armastatakse ja hoitakse.

Do u speak English?

Jõudsime vara. Kohvrid olid suured. Ei võtnud taksot, kuigi kiusatus oli oioi kui suur. Hosteli nurgal olime valmis alla andma ja takso võtma, aga siis tuli välja seesamunegi - et see on hosteli nurk...

Esimene päev koosnes peamiselt söömisest. Kairiga trehvasime mu Iiri toakaaslast Ditat, kes hakkab kuu aja pärast abielluma. Täitsa lõpp... ma ei hakka mainima, kuidas nad tuttavaks said... Kui järgmisel suvel pidu on, siis räägin.

Dormi lähedalt seega leidsime kiirelt odavaid toidukohti ning võtsime suuna linna. Kuna me tulime metroost välja muuseumi ees, siis mõtlesime, et miks ka mitte... hiljem me sinna nagunii ei jõua... Seega esimese päeva tegu oli: muuseumikülastus. Kivimeid, surnud loomi ja luukeresid. Kõike sai piisavalt. Kogu muuseumi parim osa oli maja ise... need laed, see arhitektuur. Jah.


Pärast seda oli viimane aeg taaskord süüa. Seekord leidsime hiinaka, mis ei olnud halb, aga selle heaks nimetamine oleks liialdus. Seega keskmine hiinakas. Toit on siin kraadi võrra odavam kui Tallinnas, aga kraadi võrra kallim kui Tartus, selline... saame hakkama.

Õhtul olime liiga surnud, et midagi teha. Keskmiselt olime maganud 1,5 h öösel. Mu toakaaslane, slovakk, suutis siiski välja minna...

Õhtuks otsustasime, et kuna terve päeva oli olnud pilves, siis järgmine päev kindlalt päike paistab, mis tähendab ühte: randa!

Hommikul ärkasin selle peale, et toas oli lihtsalt NII palav. Selge: rannailm. Küsisime kohalikult assistendilt, et kas neil on linnasisest randa (turismibulletinist olime selle kohta küsinud). Ta vaatas meid nagu tulnukaid ja strongly recommended mitte minna :) Ja näitas mingit teist randa... Ning andis täpsed juhised. Hiljem selgus, et mitte nii täpsed...

Ahjaa, Praha on väga ilus, aga kes seda ei teaks? Instituudi direktor on very American. Esimene asi, mis meile teatati oli: Are you excited????

Ahjaa 2... Ma ei ole kunagi kohanud ebaviisakamaid teenindajaid, kui Praha omad. Ilma naljata... kui lähed küsima uut numbrit kingi, siis pööritatakse su selja taga silmi ja näidatakse näpuga, et vaadaku ma sealt, kas ma ei näe! Jah. Raha väljapetmisest ma ei hakka parem rääkimagi. Või sellest, et oleme kohanud kahte ja poolt inglise keelt kõnelevat teenindajat.

Vahva sõdur Švejki kodumaa ootab...

Sõidan paari tunni pärast Prahasse. Mõneks nädalaks. Kohver ei ole veel pakitud, kuid minu eelnevaid ülestunnistusi lugedes see vaevalt kedagi üllatab.

Mis mind ees ootab?

Parimaid kilde dokumendist nimega "Logistics":
- The water in Prague may not taste great, but in most cases, it is perfectly safe to drink.
- Bartenders and waiting staff at restaurants and clubs in locations heavily visited by tourists join taxi drivers in having a bad reputation of taking advantage of tourists. Always keep record of what you order and the cost as to avoid any false additions to your bill. And always count your change when returned to you. If you avoid pubs and restaurants in Wenceslas Square, Old Town Square or next to the Charles Bridge - you generally will be OK.
- You can hand-wash your clothes.
- Prague can be brutal to a naïve visitor. Minor carelessness will result in rewards for Prague's many petty thieves! (mu isiklik lemmik)

Ja siis kusagil: NO HOT WATER. Külma veega pesta käsitsi pesu. Mu unistuste suvi :)

Dokumendis nimega "Schedule" nalja ei tehta. Pühapäevad on vabad. Külla tuleb härra peaminister isiklikult. Ma olen end juba soojaks vaimustanud.

Dokumendis nimega "Yandle-Meiners Syllabus" on 3. augustil märgitud: Celebration of Learning (Final Exam). Face it, ainult ameeriklased on võimelised eksamit nimetama õppimise tähistamiseks.

Ja tegelikult mul ei ole mitmesaja lehekülje jagu lugemismaterjale, mida ma eile pool päeva printisin.

Teiste asjade hulgas leiavad kohvris oma kodu ka Vana Tallinnad. The alcohol in Czech Republic might not taste good, but it is perfectly safe to drink.

Te veel kuulete minust.

Nõuanne tudengile

Kui ma peaksin andma tulevasele tudengile ühe soovituse, siis see oleks:

Sessi ajal puhka ja löö lulli, õppimine nüristab mõtlemisvõimet.

Minu kolm aastat ülikoolis on andnud tugeva korrelatsiooni mitteõppimise ja väga heade tulemuste vahel. Viimane sess ei olnud mingi erand. Peipsi äärde ujuma minek näiteks oli suurepärane mõte ning andis järgmise päeva Bingo-lotoks palju inspiratsiooni.

Selle reegli paikapidavus ei sõltu õppeaastast või riigist, kus õpite. Kui teile tundub, et EI, nii asjad ei käi, et õppima peab, siis hea küll - õppige. Aga trust me, mõttetu. Parem pidage pidu.

See reegel on lihtsalt universaalne. Täitsa tasuta annan ära.