Hooaja avapidu

Laupäeval küpsetasime koogid, pakkisime veed ja alkoholi kaasa ning seadsime sammud Rõuge rahvamaja hooaja avapeole.

Just. Laud kümnele ning rohkem ja vähem sätitud-mukitud inimesed teistes laudades.

Meie laual oli muuhulgas silt:
Mehed on nagu pilved: kui nad hommikul piisavalt vara silmapiirilt kaovad, tõotab veel ilus päev tulla!

Selline peo algus.

Krabi külateater mängis 17 hetke "Kevadest", aga juurde oli lisatud mingi rullnokkade ja bemmi teema. Paar head kohta oli, aga üldjoontes üsna piinlik, eelkõige seetõttu, et see venis. Viimased 25 minutit olid selgelt üleliia. Siiski-siiski on hea teada, et külaelu veel elab ja inimestel on tahtmist-viitsimist-soovi-energiat midagi sellist teha. Selle eest müts maha. Mina isiklikult arvan, et need kaks noort, kes olid sinna rullnokkadeks võetud, ilmselt pääsevad sellest haigusest vähemasti mõningal määral. Hiljem viskas teatritrupp viina nagu teisedki ja mu lauakaaslane teatas kõval häälel: "Nägin, et Raja Teele on täis kui tinavile!".

Teater pakkis lavalaudadel oma asjad kokku ning nende asemel ilmus sinna ei keegi muu kui Mait Maltis. Kõigi kurvastuseks oli Ester jäetud kuhugi mujale, aga Mait laulis kena häälega tantsuks terve õhtu. Meiegi viskasime näppu ning tantsisime rumbat, fokstrotti, sambat, tša-tšad ja valssi. Tore oli vaadata neid paare, kes olid selgelt käinud kusagil tantsimist õppimas ning kohusetundlikult kätt kõrval hoidsid ning õpitud kombinatsioone harjutasid.

Jah, olen ka ametlikult keskealine :)

Milleks kasutada raamatukogu?

Olen teist päeva raamatukogus. Siin on oluliselt parem õpikeskkond. Vähemalt ma arvasin nii. Eile veel arvasin, täna ma arvan, et homme ma töötan kodust.

Neiu numero uno:
Istub kõrvallauda. Räägib telefoni. Pärast minutilist vestlust saan aru, et tal on näo peal mingi allergia, mille päritolust ta ei saa aru, et arstid ei võta teda jutule, et ta perearst on Tallinnas ja et ta näeb õudne välja. Piilun siis ka, kolme meetri kauguselt ma ei näe, et tema näos midagi hämmastavalt raskekujulist oleks. Järgneb veel kolm kõnet või nii, sisud sarnased. Neiu tuleb mõttele paluda abi noorte nõustamiskeskuselt. Mnjah. Igal juhul annab ta ka oma kõrvalistuvale sõbrannale situatsioonist piisava ülevaate, telefonikõnede vahele. Mina sisendan endale, et ma ei kuule kõike ja mõtlen, et küllap on tal lihtsalt nii suur mure. Siis tuleb nädala repliik (sel hetkel ma arvan, et see on nädala repliik): "Ma näen nii jube välja. Ma ei saa selliselt Tallinna minna." Hiljem korratakse seda ka teistele. Ma ei ole ainus, kelle arvates ta võiks vaiksemalt võtta, aga keegi viisakusest ei ütle midagi.

Stseen 2: samasse lauda lisandub noormees. Ilmselt tuli eksamilt. Hakkab neiukestele seletama, mis eksamil oli. Hääletoon kõvasti. Inimesed pööritavad silmi. Mina ei saa aru, et kas nad ei saa aru, et raamatukogu point on hoopis midagi muud ja isegi kui nad tahavad muljetada on seda võimalik ka vaiksemalt teha. Enese üllatuseks säilitan enesedistsipliini ning karjumise asemel suudan enda suust väljutada paluva lause. Tänulikud pilgud.

Neiu numero dois:
"Kas ma neid kohtusse ei saa saata kuidagi?" Olevat tema haigeks jäänud, tööle helistanud, et on haige ja pärast süüdistati, et tal pole haiguslehte. Tema: "Aga ma ju ei teadnud, et ma pean end perearsti juures kohe arvele võtma! Ja perearst ütles, et ta tagantjärele ei saa kirjutada seda." Ja nüüd süüdistab töökoht teda töökohustuste täidejätmatuses. Teine tips ei osanud midagi öelda, oletas asju. Ma ei hakanud harima neid.

Fain, seal oli tööandja apse ka, aga HALLOOO??? Rääkige jah kõvasti sellest kui rumalad te olete. "Ma saan ju neilt midagi nõuda!??! Kas mingit tasuta õigusabi ei ole? Ma pean ju saama nendega midagi teha. Ma pöördun ajakirjandusse!" Sõbranna: "Kas sul mingeid tõendeid on?" "Nad ütlesid, et ma võiksin mustalt töötada ja pärast seda ei võtnud ühendust."

Tahaks kuulda seda kohtulahendit. Geniaalne.

Neiu numero tres:
Avab arvuti. Räägib telefoniga. Avab arvutit. Vaatan, et oh, ehk sai OK naaber. Aga ei. Hääl oli peal ja mis te arvate, kas ma sain teada, kui keegi talle MSNis miskit kirjutas? (Ei siin ei ole kadedust teemal, et mul endal enam pole MSNi ja siis kurjustan.) Ei, ta ei tulnud selle peale, et heli maha võtta.

Seejuures mõtlesin eilsetele naabritele. Neist ühel oli häbi, kui arvuti end sisse lülitades seda tavapärast laulu laulis lühidalt. Vot on erinevused.

Ma ise ütleks, et raamatukogu on raamatute laenutamiseks ja õppimiseks. Ja suurema möla ajamiseks võiks kohvikusse minna või siis TÜ raamatukogus näiteks sinna treppide juurde. Vaiksel häälel vestlemine mind ei sega (nt mingid grupitööd on ok või kui ma kuulen, et keegi kellelegi midagi õpetab...), aga lollus lihtsalt ärritab mind.

Üleüldse kuulutan ma varsti välja liikumise internetisuhtluse vastu. Rohkem näost-näkku suhtlust! Üleüldse pidi olema see uus trend - inimesed lähevad tagasi aega, kus internet ei kuulunud igasse päeva. Blogi ma veel kinni ikkagi ei pane.

Naised omavahel

Tänasesse päeva jäid:

- üks ütlemata kaunis neiu presidendi vastuvõtul;

- üle pikkade aastate pingviinide kommenteerimine (issand kui palju koledaid elektrisiniseid kleite!!!)

- sõbranna tõdemus: "Vibraator ei purska ju!" (kindel kandidaat Aasta Lause 2007 tiitlile);

- "The Departed"

Film oli väga hea muideks. Eriti hea oli sealjuures fakt, et ma ei olnud kinos ning kodus sain oma pea teki sisse peita kohati kui liiga põnevaks läks. Kui ma nägin, et kogu DiCaprio, Nicholsoni ja Damoni etteaste kestab julgelt üle kahe tunni, siis mul olid omad kahtlused, kuid põnevik vedas väga hästi välja. Ma ei arva, et see film vääriks Oscarit, selleks oli ta veidi sisutühi, aga hea meelelahutaja ning põnevusetekitaja oli ta sellegipoolest. Ja kõlbas naistel ka vaadata, kuigi lõpuks läks vähe veriseks kätte. That's life. Okei, režissööri Oscar ei oleksi nii häbematu.

"You're sitting next to a mass murderer, but your hand is... steady."

(Neile, kes on filmi näinud: Mind jäi kummitama ainult üks küsimus: kas diivanil surma heitnud Castello mees oli tegelikult ka undercover või ta tehti undercoveriks, et Willilt pinge maha võtta. Üks seik laseb arvata, et oli... Ja pikemalt mõtlemine ka. Aga lühemalt ja ringiga mõtlemine jällegi, et lavastati.)

Ja teate küll, naised ja mõtlemine, kell 01.41 ei peaks need käsikäes käima.

Kui ma selleaasta Oscari-nominendid ära vaatan, siis peaks vist eelmise aasta omad ka kapist välja otsima.

And the winner is...