Kord kirjutasid joobunult nad semiootilist luulet...

Ära aja mulle pada,
Laena mulle katelt
Pann ehk oleks parem,
Aga vanaisa ei luba.

See on proosa,
Mitte luule
Seda keegi meist ei kuule,
Isegi mitte panter, roosa.
(see on see detektiiv, Ju nõu!)

Laval öeldes on kui ime,
Oled valgusest sa pime.
Ütled sõnu, Pole mõnu
Otsid vajalikke sõnu.

Koodist saab meil kood
ja eemal viinapood
jah tõesti nii on loodj
a marsib meie rood

Kui viinast saab kord koodon
lõpul meie lood
sest otsad on meil lood
ja kaugel viinapood

Kui selge oleks kood
ja ligi viinapood
siis oleks meie rood
nii hea, et oleks soov

Kuid kaugel viinapood
ja purjus on me rood
ja halvasti on lood
ja lõpp on sellel lool.

----------------------------- Kood, kui elu mõte On hoopis kõne võte Ja meie jutte ei lõpe, Saab meile selgeks mõte. Kui meediast saab kood Siis keeruliseks saavad lood. See ei ole luule, see on pornograafia! Kell on hilja.